Eelmine kuu käisin Lätis Uniconi festivalil, mille kohta saab lugeda siit. See kuu sai käidud juba vähe tuttavamal Animatsuril. Animatsuri väsimatu peakorraldaja Kaia Jallai on Reaktoris Animatsurist 2012. aastal ühe korra juba ka kirjutanud, peamiselt siis ajaloost, sellest, kuidas kõik alguse sai ja kuidas praeguseni välja jõuti.

Kuna olen üks nendest vähestest veteranidest, kes on kohal olnud kõigil üheksal festivalil, on Animatsuri minu jaoks iga-aastane kohustuslik üritus. Vägev on vaadata, kuidas kunagi noortekeskuse koridor-saalis alguse saanud 72 külastajaga (sinna hulka loeti vist isegi meeskond) MiniAnimefestist on saanud üritus, kus oli see aasta 905 piletiga külastajat + minu jaoks teadmatu hulk korraldajad-vabatahtlikke-tehnikuid.
Kui ma oma Uniconi artiklis kurtsin kava hõreduse üle, siis Animatsuri puhul võib vastupidist teha – esimese päeva kava oli nii tihe, et tihti tuli langetada raskeid valikuid ja mõnest põnevast asjast loobuda. Kogu ajakava leiab siit.
Päeva alustati juba traditsiooniks kujunenud cosplay rongkäiguga.



Esimese asjana suundusime kaasulmiku Mart Redi läbiviidavasse Gunpla töötuppa, kus Redi-sensei tutvustas meile nii Gundam’i kui ka gunpla (Gundam + plastik) ajalugu ja olemust, millele järgnes palju põnevam voor. Osadele noortele anti kätte sellised üllatusmunast veidi raskemal tasemel robotite jupid, ülejäänud said kamba peale ühe täiesti asjaliku roboti kokku panna. Lõbusat meisterdamist jätkus tükiks ajaks, üks meeskond pani kokku jala, teine käe, meie ehitasime torsot ja kilpi, ning lõpuks kogunes valmis robot meie lauale. Üks internetist laenatud pilt ka sarnasest robotist.



Viktoriinile oleksin ma võinud D4 täringu kaasa võtta ja seda loopida, kuna kõik küsimused olid piraatide ja ninjade ja nende animes kujutamise kohta. Hiljem tulemuste ülelugemisel võitis 1. koha saanud kamp ühe punktiga järgmiste ees ning teisele kohale jäi lausa neli meeskonda.

Kuna tundsin, et vahepealsed kavapunktid (LARPi huvilistele pakkus kindlasti pinget worbla töötuba, kus prooviti fööniga koolutatava plastiku voolimist, lisaks demonstreeriti võitluskunste, õpetati lihtsamaid jaapanikeelseid väljendeid jne) ei pakkunud mulle isiklikult huvi, sai söömas käidud. Tagasi tulles sai nalja pärast külastatud Tokyo Ghoul’i vestluspaneeli. Animevõõrastele pean siinkohal selgitama, miks nalja pärast. Nimelt on tegemist ülima tiinekatele suunatud animega, mille kõrval Videvik kahvatuks. Vürtsi lisas, et vestluspaneel pidi toimuma in character ehk siis kohaletulnud cosplayerid üritasid küsimustele vastata võimalikult tegelaste isikuomadustele vastavalt. Kahjuks oli selleks eraldatud tavaline klassiruum, kuhu pressiti 60+ inimest sisse. Muhelesin oma muhelused 10 minutiga ära ja järgmiseks jõudsin Ahti Tamme korraldatud jututuppa, kus juttu sai ajada vähe. Samas oli see kindlasti paljude noorte animefännide esimene võimalus teiste endasugustega lähemalt tutvumiseks – kuigi olin seal üks vanemaid, oli minustki vanemaid, kes olid esimest korda Animatsuril.



1. päeva naelaks oli AMV võistlus. Animevõõrastele jällegi selgitus – anime music video: endale meeldiva loo järgi lõigutakse ühest või mitmest animest muusikavideo kokku. Kuna võiduvideo pole internetiavarustesse jõudnud, siis toon näiteks enda isikliku lemmiku. Kahjuks oli tase üsna keskpärane ja ka võiduvideo ei tekitanud minus erilist emotsiooni.

Õhtul toimus ka afterparty. Toimumiskohaks tavapäraselt Genialistide Klubi, mis on nüüdsest ka Möku. Allkorrusel oli Möku baar, esimese korruse saalilaadses ruumis Comedy Night ja teise korruse saalis siis meie pidu – ruumi raiskamise üle kurta ei saanud. Esimesena esines USAst kohale tulnud jaapanlaste Poku Poku Boys, mis alguses veidi kahtlane tundus, kuid suure osa saalist kaasa hüppama panna suutis. Teiseks esinejaks oli Her Memorial Discourse, mis oli minu jaoks täiesti asjalik Eesti oma raskema metali esindaja. Kõige toredam oli, et muidu tagasihoidlikud anime-nohikud tõmbasid käima täiesti asjaliku moshpit’i ja isegi Wall of Death kokkupõrge tehti ära. Metalistid teavad, mis asjad need on. Kolmas esineja oli Revolver, mille liikmeks on ka Baka.ee foorumi üks rajajatest ja seega üks kunagisi Eesti animemaastiku katalüsaatoreid Mihkel Uba ehk manic. Kahjuks oli minul pooleteist loo pealt energia otsas ja läksin koju.

Pühapäeva alustasin kaasulmiku ja ka Animatsuri maskoti Piiu Pildi (reaktoris: Jaff 2013 ja "Plumps") ettekandega „LGBT Jaapanis ja animes “, maakeeli öeldes räägiti homoseksuaalsusest ja soorollidest. Üsna huvitavad olid nii ajalooline kui tänapäevane käsitlus.



Ülejäänud pühapäeva veetsin ma isiklike eelistuste põhjal mänguruumi, lauamänguruumi, karaoketoa ja muude sarnaste kohtade vahel jõlkudes ja inimestega rääkides. Olen kahjuks kassikõrvade meisterdamise, sushi-töötoa ja jaapani keele sissejuhatuse jaoks liiga vana. Samuti osalesin teise päeva jututoas, mis oli ka seekord üsna huvitav.
Teise päeva ja kogu festivali tipuks oli muidugi cosplay võistlus. Kui ma Unicon’i arvustuses ütlesin, et Eestis pole mägesid ja orgusid, siis seekord olid mõlemad kohal. Valik oli küll väiksem, aga kurta ei saa.

Kõiki etteasteid saab näha siit.

Kokkuvõttes võib ürituse lugeda täiesti kordaläinuks. Järgmine aasta olen 10. korda kohal ja siis saab tõenäoliselt 1000 külastaja maagiline piir ületatud.

Rikkaliku pildigalerii leiab Animatsuri Facebook’i lehelt.

Mõned väikesed pildid siiagi – nii fännide kui Visual Culture Club'i poolt.



Cosplayer’ite grupipilt



Borderlands







Fairy Tail + Kuroshitsuji



Eraldi toon välja EuroCosplay võitja Margus „Teezkut“ Kesa, kes läheb pildil oleva kostüümiga Eestit EuroCosplay võistlusele esindama.