Stalker 2012 hääletus on alanud!

Hääletamiseks tuleb reastada igas kategoorias kolm paremat.

Ei ole kohustust hääletada kõigis kategooriates – kui mingis kategoorias ei suuda kolme paremat leida, siis võib need kategooriad vahele jätta.

Hääletusnimekirjad leiad: http://ulme.ee/Stalker/2012/2012-haeaeletus

Paremusjärjestused tuleb saata meiliaadressil stalker@ulme.ee .

Arvesse lähevad kuni 9. juulini 2012 (kaasa arvatud) laekunud hääled.

Eesti Ulmeühing otsustas koos Stalkeri-hääletusega läbi viia ka küsitluse parima eestikeelse ulmeraamatu kaane asjus. Igaüks, kes osaleb Stalkeri hääletusel, võiks kirja panna tema arvates parima 2011. aastal eesti keeles ilmunud ulmeraamatu kaane. Hinnata võib ainult kaanepilti, aga võib hinnata ka üldmuljet tervikuna. Pange kirja üks kaas, mis teie arvates on parim!

Ulmeühingu aastakoosoleku Tartus "Kolmes ahvis"

11. aprillil leidis "Kolmes ahvis" aset ulmeühingu aastakoosolek.
Osavõtjate hulk oli seejuures üle ootuste suur ja kohale oli ilmunud ka palju Tallina ulmikuid. Peale mahaistumist, kehakinnitamist ja tervitusi, läks Liisa ja Zurguti juhatusel lahti ametlik osa ehk siis koosolek. Vaadati läbi liikmeskonna ja võlglaste nimekiri, valiti uus juhatus: Kaarel Jõgi, Annika Ennok, Jüri Kallas, Kristjan Ruumet, Joel Jans. Konstanteeriti fakti, et majanduslikult on ulmeühing endiselt plussis ning räägiti veel paljudest ulmeühinguga seotud nüanssidest ning Stalkeri hääletuse propageerimise korraldamisest. Üldiselt said kõik pakilised küsimused vastused ning hulga tööülesandeid laiali jagatud

Peale koosolekut jätkus mõnus vestlus veel kuni kaheni, mil väsinud
aga rahulolev ulmikute seltskond linnapeale laiali vajus.

Ansambel Taak tegi järjekordse risti viletsuse teele.

23. aprillil nägi ilmavalgust teeneka doom-rock-kollektiivi kolmas album „Rist viletsuse teel“. Tegu on taheda sulamiga löövast raskerokist, süngest doom-esteetikast ja satiirilisest tiivaripsutusest müstitsismiga. Stuudios Roundsound Keijo Koppeli vilunud käe all valminud album on eelmistest eksperimentaalsem ja laiahaardelisem, ehkki tüsedad rifid, kõhe atmosfäär ja põhjamaine temperament pole kusagile kadunud.

Lisaks tavaversioonile ilmub plaadist 1. juunil piiratud tiraažiga kalingurköites raamat, mis lisaks CD-le sisaldab ulmekirjanik Laur Krafti jutustust „Sügelisnõia kingitus“, millest sibab läbi mitu Taaga tekstidest tuttavat motiivi. Tegu on eellooga sama autori 2009. aastal ulmeajakirjas Algernon ilmunud ning "parima Eesti autori lühijutu" kategoorias Stalkeri auhinna pälvinud jutustusele "Ultima Cthule".

Plaadi mõlemat versiooni ning erinevate kujundustega särke-pusasid saab nõutada Nailboard Recordsi netipoest aadressil Nailboard.org

Taak internetis:
ugridoom


Tallinna ulmehuviliste kogunemine.
Seekord tuli huvilisi umbes kahekümne ringis. Eva Luts müüs uusimat Orpheuse Raamatukogu teost: George R. R. Martini "Öölendajad" samuti ka mümndendat ja üheksandat "Täheaega". Arutati Andreas Jõesaare jutulaboris ilmunud teost ja sellele hinnanguid antud. Enne laiali minekut mängisid Margus, Anderas, Gilderih ja Trolla veel paar "No Merci" mängu. Seekordne üritus lõppes kuidagi järsku, enne kella ühteist läksid juba kõik minema.

Kuu arvustus

Kolmapäev 04. aprilli hommikul kogunes Eesti vanima ja autoriteetseima ulmekriitika auhinna - Baasi Kuu Arvustuse - žürii ja vaagis märtsikuus laekunud retsensioone.

Märtsikuu jooksul avaldasid ulmehuvilised BAASis oma arvamust kogunisti 135 korral, mida tuleb lugeda üsna viljakaks perioodiks. Eriti torkas märtsikuu silma pikkade arvustuste poolest: 10 arvustust olid pikemad kui 4000 tähemärki ja 24 arvustust pikemad kui 2000 tähemärki - see teeb ainult rõõmu. Mitmete pikemate sõnavõttudega jäid silma Raul Sulbi, Aasa Tamm, Urmas Roolaid jmt. Ühe tähemärgi pikkuseid - ainult hinnet sisaldavaid - „arvustusi“
oli 17.

Tuleb tunnistada, et olin mitmete asjalike arvustuste vahel valimisega tõsiselt kimpus.

Pikki ja üle keskmise sisukaid arvustusi on kirjutanud üks uus BAASi tulija - Aasa Tamm. Näiteks tema arvustus Strugatskite: „Gadkije lebedi“ kohta või Liina Laksi jutu: „Väike needus“ kohta. Siiski vähendab Aasa Tamme arvustuste väärtust (minu silmis) veidi liiga tekstist kõrvale kalduv muljetamine - erit kuu pikimas arvustuses Stephen Kingi „Everyting´s Eventuali“ kohta. Ma tean juba, et ta suitsetab, sõidab bussiga, raiub hommikuti puid jne (ja tore on), aga…

Traditsioonilises headuses esines Raul Sulbi, kelle nägemust Tarlapi
„Roheliste lippude reservaadi“ kohta sai laiendatud kujul lugeda ka 31. märtsi Postimehest.

Silma jäi veel Joel Jansi mõttelõng Andrzej Sapkowski (tuli ikka õige kirjapilt) kogumiku ainetel, Eesti ulmefändomi l´enfant terrible´i Lauri Lukase arvustus Triinu Merese jutule ja mitmed Sulbi ja Urmas Roolaiu retsensioonid.

Andku kõik teised märtsi tublid arvustajad mulle andeks, aga auhind läheb seekord hoopistükkis Maniakkide Tänavale, kes tutvustas
meile Heidi Raba romaani „Lili Remma ja gongapuuhaldjas“, vabastades mind ühtlasi kiusatusest seda raamatut lugeda. Tekst on
siin

Hoian pöialt, et järgmisel kuul saab karika mõni märtsis minu poolt äramärgitutest.

Palju õnne Maniakile ja jõudu tööks žüriis.

Silver Sära

EKL-i võeti vastu vanema põlve ulmekirjanik Indrek Hargla.

Väikese hilinemisega saab teatada, et 21. veebruaril võeti Eesti Kirjanike Liidu liikmeks Viimsi popkirjanik Indrek Hargla. Samal päeval sai liikmeks ka Reeli Reinaus, kes on samuti avaldanud üleloomuliku elementi sisaldavat kirjandust. EKL-s on hetkel 300 liiget.

Mees kes leiutas sõna ULME

5. aprillil tähistas kirjanik Henn-Kaarel Hellat 80-ndat sünnipäeva. Ta sündis Viljandis ohvitseri perekonnas. 1958-1961 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Sellest ajast algab ka tema kirjanduslik tegevus. Tema sulest on ilmunud hulgaliselt proosa- ja luuleraamatuid, samuti on ta hinnatud kirjanduskriitik. Ulmerahvale on Henn-Kaarel oluline eelkõiga seetõttu, et temalt pärineb sõna „ulme“ ning kahe ulmeromaani tõttu. Täieliku ülevaate tema loomingust leiate äsjailmunud raamatust „Henn-Kaarel Hellat 80“.

Vestluspärastlõuna Indrek Hargla ja Maniakkide Tänavaga

Ajaloo, ulme , õuduste ja musta huumori lembestel kirjandussõpradel on seekord eriline põhjus Kuressaare linnusesse tulla. Teoks saab järjekordne vestluspärastlõuna, seekord siis kahe kaasaegse Eesti menukirjanikuga.

Millega astub üles praegu Eesti meediamaastikul laineid lööva telesarja “Alpimaja” stsenarist Indrek Hargla, pole veel lõpuni selge. Teleseriaali teemast ilmselt pääsu ei ole, lisaks on eelnevaid arutelusid läbinud märksõnad Melchior ja ulme. Peale selle tulevad ettelugemisele katkendid uuest raamatust.

Eesti ulme-ja õuduskirjanik Maniakkide Tänav püüab oma tekstidega pöörata inimesi eemale halvast, näidates meile kurjuse inimlikkusvõõrast palet. Et lood ei läheks aga liiga koledaks, lisab neisse tihti ka killukese musta huumorit. Kuressaare linnuses oma loomingut tutvustades astub ta üles ka minietendusega.

Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupi toetusel toimuvast üritusest osavõtt on kõigile soovijatele vaba ja tasuta. Suhkruvee ja palderjani kättesaadavust ei suuda korraldajad paraku tagada.

http://www.kultuur.info/syndmus/vestlusparastlouna-kuressaare-linnuses-indrek-hargla-ja-maniakkide-tanav-46175/

Ulmejutu õpituba Tammelinna raamatukogus

Kirjandusfestival Prima Vista raames toimub 10 aprill kell 14.00 Tammelinna raamatukogus ulmejutu õpituba. Õpitoa viib läbi Maniakkide Tänav. Seni kaks romaani ja pihutäie lühijutte avaldanud ulmeautor on tegev võrg ulmeuajakirjas Reaktor ja viib regulaarselt läbi ulmejutukirjutamise töötubasid.

Täheaeg 11 ootab kaastöid!

Täheaeg 11 ootab kõigi kodumaiste ulmeautorite lühiproosaks liigituvaid kaastöid! Järgmise numbri kaastööde saatmise tähtpäev on 1. juuli 2012.

Tagasisidet, kas kaastöö on avaldamiseks vastu võetud, saab alates 1. augustist 2012. See kuupäev kehtib ka juba praegu saadetavate kaastööde kohta, kuna lugema hakkan ma neid juulis.

Kaastööd saata aadressil: raul@eys.ee. Sobivad Pagesi, Open Office’i, Wordi, aga ka RTF-dokumendid.

Väga umbkaudne uue numbri ilmumisaeg võiks olla oktoober 2012.