Eesti ulmetähed


Triinu Meres on nii Reaktori lugejaile kui ka mujal tuntud kirjanik ning luuletaja. Tema esimene artikkel meie ajakirjas rääkis Keskmaa ordust, mille tegemistes ta agaralt kaasa lööb. Samuti võib teda kohata ka paljudel LARPidel, millest ta kas osaleja või korraldajana osa võtab... Kel huvi, võib ta ikka üles leida.

1. Mida praegu loed?
Rawi Hage raamatut "De Niro mäng". Üsna kalk ja kalbe, aga kodusõda küllap ongi kalk ja kalbe. Ei ole ulmekas, aga päris hea raamat. Samas, teist korda ma teda kätte ei võta - see on siuke "hea raamt", mille kohta võib nt öelda "masendavalt hea". Mingit hingeülendust pole, poeetilised kohad on need, kus peategelast piinatakse või keegi räägib oma läbiviidud veresaunast - sest ilmselt on need teemad, kus jutustajal on raske olla jahe ja eemaleolev.

2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Tegelased, kes mulle korda lähevad. Ma tahan vähemalt mõnest tegelasest lugu pidada ja talle head soovida, muidu on lugemine ikka kole raske rassimine. Ja siis on oluline, et neil kordaminevatel tegelastel oleks teoses mingisugust lootust ka.
Loen meelsamini raamatut, mille lõpus on õudne ikaldus ja surm ja häda, aga raamatu sees tehakse nalja, patsutatakse üksteisele õlale ja tunnistatakse, et elu on alati elamist väärt, kui sellist, kus raamat otsa on variandid ainult "kas sureb nälga, lastakse maha või saab koolera" ja lõpuks maagiliselt jääb ellu ja saab suure päranduse.
Ning siis meeldivad mulle draamad, tugevad tunded ja tegutsemine. Neutraalne, eemalseisev ja intellektuaalne pilk pakub palju vähem huvi kui lihalik naha vahele pugemine, pisarate, raevu ja tegelasse armumise tekitamine.
Ma tahan, et raamat haaraks mind kaasa emotsionaalselt ja ei solvaks samas mu intelligentsi.

3. Ulme kolm lemmikut? Paari lausega neist lugejaile.
Kolm on kohutavalt vähe. Aga õnneks ma ju ei taha ka korrata seda, mis mu "Täheaja"-autoritutvustuses öeldud on, see oleks lihtsalt igav.
Nii et kolm lemmikut, keda seal EI ole mainitud:
J.R.R.Tolkien, sest suured tunded, ilusad isased tegelased, ennastohverdav sõprus ja dramaatiliselt dramaatiline dramaatika on kõik väga stimuleerivad nähtused.
Samuti on päkapike nimed väga seksikad, mulle on eeposed ja vanad kangelaslaulud äärmiselt hingelähedased.
Doris Lessing, kelle ulmelistest teostest ma olen tegelikult lugenud ainult ühte - aga see on olnud mulle armas juba 20 aastat ja jätkuvalt mu lemmikute seas: "Ellujäänu mälestused". See on raamat, mis äärmiselt usutavalt räägib tüdruku naiseks saamisest ja sama usutavalt sellest, kuidas vaikne hiiliv ühiskonna muutumine nafta lõppemise ajal umbkaudu välja võiks näha. Lisaks sisaldab ta pisut unenäolisi maailmade vahel rändamisi ning loomtegelast, kes ometi kord ei ole ei hale "vaene õnnetu loomake" ega ka "lahe semu ja selle filmi neeger".
Hirmsa ponnistusega panen kolmandana kirja Roger Zelazny, kuigi pean tõdema, et tema Amberi lood ei ole minu täis kasvamisele vastu löönud ja nüüd on neid vanu lemmikuid natuke piinlik lugeda juba.
Mis on ajale ja täis kasvamisele vastu löönud, on tema "Valguse isand". Sest - kas ma mainisin, et mulle meeldivad eeposed ja kangelaslaulud, vanad müüdid ja jumalatelood? Vot, väga meeldivad, ja seal ta võtab ühe mütoloogia ja täidab selle efektse kaasakiskuva sci-figa, kus mulle lähevad tegelased korda, draamat ja surmavat sõprust on paksult ning nalja saab ka peaaegu kogu aeg.

Ulmeauhinna Stalker 2013 hääletus


1. mail algusega kell 0.00 algab Stalker 2013 hääletus.

Hääletusnimekirjad ja hääletusjuhendi leiab siit.

Kui tekib küsimusi, siis tasub lugeda eelmise aasta Reaktorist lugu "Taas algab Stalkerihääletus".

Hääletus lõppeb 1. juulil kell 24.00.

Võitjad tehakse teatavaks ulmefännide iga-aastasel kokkutulekul Estconil, mis tänavu toimub 12.–14. juulini Põlvamaal Saarjärve ääres.

Maikuu Tartu tähetornis




Tartu ulmikute koosviibimine


Toimus nagu ikka endises Labürindis ehk praeguses Klubi80 ruumides. Kaminasaal oli kahjuks hõivatud ja ulmikud pidid seekord leppima eesmise saaliga. Räägiti Mandi uuest raamatust, aastakoosolekust, Bruce Sterlingust ja loetud ulmest. Nagu piltidelt võib näha viibisid lisaks tavapärasele seltskonnale kohal ka mõned larparid-rollimängurid ja kirjanikud Maniakkide Tänav ja Veiko Belials.



Tallinna ulmehuviliste aprillikuine kogunemine


Kohtumine toimus Lost Continendi Aknaaluses Lauas alates lõpuks ometi pärastlõunaseks muutunud kellaajast 18:00. Intervallides saabunud külalised panid esimesena kohale jõudnuid muretsema hilinejate tervisliku seisundi pärast, aga siis sai kirja kena kuraditosin kohalviibijat: Sirje Kingsepp, Andri Riid, Jaanus Trolla, Eva Luts, Tea Roosvald, Taivo Rist, Silver Sära, Riivo Mägi, Taavi Kalju, Osvald Soobel, Margus Makke, Annika Kask, Tanel Raja. Ja see ongi nüüd peaagu kogu info, mis me selle ürituse kohta reedame! Kes polnud kohal, see kadestagu südamest ning tulgu parem järgmine kord ise vaatama!

Et keegi ei arvaks, et kohalkäinud unustasid oma aated ja lendlesid vestlustesse ainult kevadiselt kerge, sooja ning rõõmsa õhkkonna aurul, loetleme mõningaid ulmelisi ankrupunkte: Vaidlus titaanide heitlusest Beowulfi ja Grendeli näitel. Mõningate probleemsete fraaside maakeeldepanek. Tiraažid. Menukid. Arvustamine. Rolli minek, rolli omastamine ja rolli roll ulmemaastikul ning argielus. Ulmelised linastused ja telesarjad. Pungi mõiste ja pungi mõiste ulmes, alternatiivid, näited. Menuautorite blogid... Ja palju muud!

Tea Roosvald

Märtsikuu parim arvustus



Kuna minu arvustus Oless Berdniku lühiromaanile «Серце Всесвіту» sai Ulmekirjanduse BAASis parimaks veebruarikuiseks arvustuseks, siis parima märtsikuu arvustuse pean mina määrama...

Mul oli tegelikult juba aprilli alguses üsna selge, et millisele arvustusele ma mõttelise karika edasi annan, aga kogu aeg tuli midagi vahele ja siin ma siis nüüd olen ja kuu viimasel päeval neid ridu kirjutan.

Ma ei saa öelda, et oleks olnud paljude hulgast valida, kuid konkurentsi siiski oli. Samas ei saa ka öelda, et seekordne võitja poleks oma tiitlit tihedamas konkurentsis võitnud. Mulle ta lugemismuljed meeldivad, olen neid ikka Facebookis n-ö laikinud. Ja mis veel tähtsam – huviga lugenud!

Äh, mis ma pikalt keerutan, märtsikuu parima ulmearvustuse tiitli saab Marko Kivimäe, kes 14. märtsil arvustas Ulmekirjanduse BAASis ära kõik Guillermo del Toro ja Chuck Hogani triloogia «Tõbi» (The Strain) köited. Kuna ma annan seda tiitlit vaid esmaarvustajale, siis jäävad konkurentsist välja triloogia esimesed osad «Tõbi» (The Strain, 2009, ek 2010) ja «Allakäik» (The Fall, 2010, ek 2010) ning võidu pälvib kolmas köide «Igavene öö» (The Night Eternal, 2011, ek 2012). Õnnitlused!

Jüri Kallas

Ulmekuulsused eestis



Bruce Sterling.
Prima Vista peaesinejate seas on igal aastal ka mõni angloameerika kultusautor. 2013. aastal on erilist põhjust rõõmustamiseks ulmefännidel ning uute tehnoloogiate huvilistel: Tartusse on tulemas küberpunk-klassik Bruce Sterling.

Küberpunk on kirjandusžanr, mis inspireeritud virtuaalilma (ja laiemalt sajandivahetuse tehnoloogilise kiirenduse) mõjudest inimvaimule ja –ühiskonnale; tihtilugu manavad küberpunk-teosed esile düstoopilisi metropolikeskkondi, milles autsaidrid püüavad vastu seista megakorpide võimule. Bruce Sterling on nii üks žanri teerajajaid kui ka selle ehk kõige sagedamini avalikkuses esinevamaid mõtestajaid.

Tema arvukatest teostest on eesti keeles raamatuna ilmunud kirjastuse Fantaasia vahendusel „Skismaatriks+“ (2008) – romaan päikesesüsteemi kõrgtehnoloogilistest gängiheitlustest ja lisaks viis lühijuttu; ajakirjades-veebikülgedel leidub teisigi tõlkeid. Ent nagu ulmekogukonnas kombeks, on paljud tuttavad juba ta teoste ingliskeelsete algupäranditega.

Bruce Sterling on ka innukas publitsist ja blogija – ajakirja Wired juures on tal rubriik „Beyond the Beyond“ . Seal kirjutab ta sageli ka käibelt kadunud ja kaduvatest tehnoloogiatest, ent on juttu teinud ka Eesti “Teeme ära!”-kampaaniast. Näis, millist inspiratsiooni saab Bruce Sterling oma esimesest külaskäigust Eestisse!

Ajakava: 19.00 Tartu Elektriteater esitleb: Richard Linklateri film „A Scanner Darkly“ (2006) Filmi juhatab sisse Prima Vista külaline Bruce Sterling.

17.00 Bruce Sterling TÜ Raamatukogu konverentsisaalis – loeng ja arutelu. Kirjanikku intervjueerib Tõnis Kahu. Loeng ja vestlus on inglise keeles.


Charles Stross.
Kohtumine Charles Strossiga (1964) on tõeline maiuspala kõikidele ulmefännidele. Ta on hinnatud ja auhinnatud šoti kirjanik, kes on kirjutanud nii teadusfantastikat, kosmoseoopereid kui ka õuduslugusid. Tema romaan „Accelerando“ (2005, e k Fantaasia, 2009, tlk Iris Jeletski) võitis 2006. aastal ulmeajakirja Locus parima romaani auhinna. Lisaks sellele on eesti keeles ilmunud ajaliselt loomisaegadest universumi lõpuni ulatuv ulmeromaan „Palimpsest“ (Fantaasia, 2011, tlk Eva Luts). Strossi looming paistab silma mitmete kihiliste ja fantaasiarikaste sarjadega. Tulevikku asetuv, sõnamängulise pealkirjaga sari „The Laundry Files“ („laundry“ tähendab pesukööki, aga „laundry list“ põhjalikku nimekirja) viib lugeja tuleviku spioonimaailma, aga alternatiivajaloolise seeria „Merchant Princes“ teoste kangelased on inimesed, kes suudavad liikuda erineva tehnoloogilise tasemega paralleelmaailmade vahel.

Muusik, tõlkija ja kolumnist Mart Kalvet vestleb Charles Strossiga pühapäeval, 2. juunil kl 15 kirjanike maja Musta laega saalis. Samuti on võimalik kohtuda Charles Strossiga Viru Keskuse Rahva Raamatus neljapäeval, 30. mail kl 17.

Ulmeühingu aastakoosolek


10. mai on kuu teine reede, mis tähendab et ulmehuvilised kogunevad Tartus Klubi80 kaminasaalis (endine Labürint) kella seitsmest õhtul kuni kella umbes üheni, misjärel võib pidu teise kohta kolida.

Seekord on lisaks tavapärasele lobale ja muljetamisele asjalik osa: Eesti Ulmeühingu aastakoosolek. Sellega alustame kella 20 ajal, külalised on teretulnud, liikmed aga eriti oodatud - räägime eelmise aasta asjadest ja selle aasta plaanidest ja on paras aeg arvamust avaldada.

* Presidendi ja juhatuse valimine
* Eelmise aasta Estcon ja Stalker
* Selle aasta Estcon ja Stalker
* Järgmise aasta alguses toimuv jutuvõistlus
* Liikmemaks eurodes ja mis soodustusi liikmetele pakkuda
* Finncon, Eurocon, muud üritused ja meie oma ideed - mikrofon on vaba.

Kes koosoleku vastu huvi ei tunne, see võib teises lauas või kõrvalsaalis muud juttu puhuda.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0041)