18. septembril 1970. aastal kasutas Henn-Kaarel Hellat ajalehes Sirp ja Vasar oma artiklis „Ilukirjanduse põnevad provintsid“ esmakordselt sõna „ulme“ teadusliku fantastika tähenduses.
Kui 1971. aastal korraldati kultuuriajalehe Sirp ja Vasar eestvõttel uudissõnade võistlus, otsiti muuhulgas vastet ka lohisevale mõistele teaduslik fantastika, mille kaks tuntumat vastet toona olidki Hellati „ulme“ (küllap vastandina „olmele“) ja Andres Ehini „ruja“. Juurdus ulme, ruja aga meeldis Rannapile ja tähistab siiani hoopis üht legendaarsemat Eesti ansamblit.

Niisiis võib öelda, et žanr, mis oli küll ennegi olemas, defineeriti omakeelse nimetusega 18.09.1970 – see aga tähendab, et me tähistame sel aastal sõna „ulme“ 45. sünnipäeva. See tõi kaasa mõtte tähtsat päeva veidi laiemalt teadvustada. Kuna Kirjanike Maja musta laega saalis (Tallinn, Harju tn 1) peetakse kirjanduslikke kolmapäevi, oli võimalik need kaks asja ühitada ja nii avab Eesti ulme päev 16. septembril kell 16.00 selle hooaja kirjanduslike kolmapäevade sarja.

Kohale tuleb ulme ristiisa Henn-Kaarel Hellat, kirjandusdoktor Jaak Tomberg peab ettekande „Teadusulme ja representatsiooniline energia“, anname üle kätteandmata Stalkeri auhindu (muuhulgas teenete Stalkeri Mario Kivistikule). Plaanis on ka nii Hellati kui Kivistiku käe kipsjäljendi võtmine järgmiste Stalkerite vormimiseks (Stalkeri auhind kujutab endast Mati Kuusingu tehtud autoritaiest – savist raamatut, mille sisse on otsekui sulanud peopesa jälg).

Veiko Belials
Eesti Ulmeühingu president