Estconiks eesti artistide ulmelisi muusikavideoid otsides avastasin äkki, kui kesine ja virelev see valdkond meil on. Tekkis lausa tunne, et korralik muusikavideo ise on Eestis paras ulme. Ega imestada ole – video on ju olemuselt lühifilm, filmitegemine aga nõuab raha. Raha on aga teadagi asi, mida kunagi piisavalt ei ole. Nii tundubki kõige odavam olevat teha kontsertvideo või selle stuudiovariant – filmime lihtsalt üles, kuidas vennad pilli mängivad ja asi purgis. Või kui tegu on naislauljaga, siis paneme ta lihtsalt punktist A punkti B kõndima ja paneme kaamera käima. Veel on võimalik otsida mõni arvutit tundev vend, kes mingid digitaalselt tehtud plärakad või jooned vonklema paneb ja kui on kõvem vend, siis keevitab need plärakad bändimeeste pillitinistamisele peale. Deep!

Aga raha rahaks. Hullem veel – teinekord näib, et ka ideedega on totaalne ikaldus. Ja selleks, et seda ikaldust ära peita, aetakse asja veelgi „deep“imaks. Nii et paljud videod on selline professionaalse ja ilusa pildikeelega abstraktne-absurdne soga, et tekib küsimus, mis seeni või seemneid need tegijad õige söönud on?

Aga asja juurde. Jätsin siis kogu selle sügavmõttelise soga kõrvale ja katsusin midagigi enam-vähem ulmega seonduvat ritta seada. Kindlasti jäi midagi tähele panemata, mõned asjad sai ka teadlikult kõrvale jäetud. Et autoriõigustega mitte pahuksisse minna, ei ole lisatud linke, aga esitaja ja loo nime järgi on kõik lihtsalt leitavad.

Fantasy

00. Kerli – Worlds Apart. Kerli on artist, kelle imago ja videod on kõik kantud teatud kiiksust, mis kokku annab piisavalt ulmelise terviku. Valisin välja ehk kõige enam ulmelise visuaali, mis on ainus fantaasiažanri esindaja selles ettekandes.

Eestlased on naljarahvas (vähemalt enda arust), nii et pole imestada, kui küsitava väärtusega huumor ka videotesse sisse murrab.

Huumor (mõnikord küsitav)

1. Traffic – Elekter. Pluss – tegu on tervikfilmiga. Iseenesest täiega ajuvaba; X-fails Eesti moodi.

Ise kirjutavad nad nii: Saime valmis uue muusikavideo koostöös Contraga valminud loole “Elekter”. Videos figureerivad tegelased teiselt planeedilt, kellele Türgi on veel eksootilisem koht kui pika talve külma käes vaevelnud eestlastele. Videos veedavad viis tulnukat oma puhkust e. tegelevad kõikide asjadega, mida turistid tavaliselt teevad - hullavad basseinis, sõidavad banaaniga, veedavad aega hotellitoas ja lõpuks peavad maha ühe korraliku peo. Kõiki rolle kehastavad Trafficu bändiliikmed ise. Trafficu reisi aitas teoks teha reisikorraldaja Novatours. Muusikavideo filmiti Türgi lõunarannikul Alanya lähistel. Enamik tegevusest toimub kuurorthotellis Meryan.

2. Lenna – Ebaõnn naeratab. Kompott. Algab kõhedalt, aga keerab jaburaks ära. Malev meets Kosmoseodüsseia meets Man in Black.

Lenna kommentaar: Video valmis Tallinnas ja mõned võtted Tallinna lähistel põldudel :) Poisid läbisid selleks videoks teatud arvu päevi ratsalaagrit :) Minul oli selle videoga vähem tööd ja vaeva. Elasin rohkem neile kaasa. Neid rüütli rõivaid oli päris piin kanda, sest õues oli lõõmav päike ja 30 kraadi sooja :)

3. Ja kui juba selle laine peal olla, siis A-Rühm – Hakka pihta – omamoodi alternatiivajalugu: kuidas meite mehed Havail ameerika jalgpalli leiutasid. Väga profilt tehtud, kuigi parajalt kiiksuga lugu.

Video on filmitud Ida-Virumaal, võttekohtadena on kasutatud nii Kiviõli tuhamägesid kui ka Liimala randa. Genka: Lugu räägib ürgsest maskuliinsusest, mees mehe ja tiim tiimi vastaseisust, konkurentsist. Olgu see siis palliplatsil või kuskil mujal: meestel on geneetikas sees, et vastane tuleb alistada. Genka: "Meil on jube hea meel, et loo tegemise käigus kohtusime Wett Rugby Cup korraldajatega, sest see sobib nagu rusikas silmaauku kogu rugby teemaga kokku. Aga miks mitte ei võiks tulevikus laulu refrääne laulda ka teiste pallimängude fännid ja toetajad". "Hakka pihta" oli Pirita rannas toimunud rahvusvahelise rannaragbi turniiri WETT Rugby Cup 2012 tunnuslooks!

Aga aitab naljast. Nüüd läheb asi tõsiseks. Vaevalt nad seda ise nüüd päris nii mõtlesid, aga tulemus sai üsna ulmeline.

Post-apo

4. Evestus – No God ja The Fall. Apo ei ole enam lihtsalt post. See on pigem mingi post-post-post. Mad Max on sellega võrreldes poisike. Jumalat ei ole. Nendele meestele ei tule isegi Antikristus külla, jõuluvanast rääkimata. Vaadake ja värisege! Täiesti segane värk, aga fiiling ja visuaal on võimas.

5. Evestuse kommentaarid: "No God" oli mõnes mõttes uus algus, uus tee, uus suund ja põhjus, mis vahepeal oli kaduma käinud. Ma ei teadnud, mida ma teen ja miks ma seda teen…

„The Fall“ – Töötasime selle video kallal viis nädalat. Tavaliselt teeme kõike ise (filmimine, stilistika, montaaž), aga seekord kutsusime appi jumestaja ja disaineri, kes aitasid meid deemonite väljanägemise ja muusikainstrumentide kujundamisega. Tänu sellele olime valmis tegema oma tööd kõrgemal tasemel.
Kogu video on filmitud loomulikus päikesevalguses ja ehtsat tuld kasutades. Kõik videos ülesastuvad inimesed on Evestuse fännid, mitte näitlejad – kõik nad on niigi piisavalt pöörased isiksused.

Etnohorror

6. Winny Puhh – Vanamutt. Jumala ajuvaba nagu Winny Puhh ikka, aga välja näeb, nagu Eesti Rahva Muuseumi kogudest. Kodukootud Blair Witch Project nii mis mürtsub. Muide, kandideeris 2008. aastal eesti muusikaauhinnale video kategoorias (võitis Under Marie – That Dance). Bänd ise kutsub lühifilmiks.

Korraldajaonu (Indrek Vaheoja) kommentaarid: Tegu on erakordse leiuga arhiiviriiulitelt – grupp noori ajaloolasi leidis arhiivist Lõuna-Eesti külaolustikku kirjeldava tummfilmirulli, mille kaadrid võivad olla vanemad koguni Johannes Pääsukese säilinud materjalist. Et ansambel Winny Puhh on sügavate Kagu-Eesti juurtega ja erakordselt tundliku sotsiaalse närviga, otsustas ansambel lisada leitud arhiivimaterjalile pisut oma nägemust ja modernset sära – juurde filmiti ansamblivõtetega kaadrid. Et lõpptulemus oleks võimalikult originaalilähedane, kasutati filmivõtetel 8mm kaamerat, film ilmutati Saksamaal ja töödeldi Soomes, kokku aga monteeriti Eestis. Tegemist on Eesti filmikunsti tõelise pärliga, kus osavalt ühendatud eelmise sajandi alguse külaolustik ning Lõuna-Eesti kaunis loodus. Tähelepanelik vaataja ning loodusnautleja tunneb filmis ära äärmiselt kaunid kohad – Otteni, Tilleoru, Meenikunno raba, Meerapalu... Lõuna-Eesti on südantlõhestavalt ilus! Tegemist on äärmiselt sotsiaalkriitilise teosega. Loo sisu võib mõnele vaatajale tunduda hüsteeriliselt naljakas, kuid tegelikult on selle taga äärmiselt traagiline lugu inimsaatustest, kadedusest ja kibestumusest, mittemõistmisest ja ksenofoobiast. Olulised on sümbolid: Näiteks lambad lava ees sümboliseerivad tuimi ja mittemõistvaid inimesi, kes ei salli erinevaid ja erilisi nähtusi (ja inimesi) ühiskonnas.

7. Metsatöll – Hundi Loomine; Küü; Külmking. Eesti metali lipulaev. Kui Hundi loomine on videona veel selline tuimavõitu mudas tammumine, siis Küü on juba ehe etno, Külmking aga viimase peal video, kuigi seda horrorit võiks isegi rohkem olla. Suurepärane visuaal ja proff teostus. Erilised plussid vee all laulmise eest Küüs.

8. Töllude kommentaarid: Küü. Atso: Video loole "Küü" esimesed võtted tehti Põlvamaal Hurmi järves. Teine osa filmiti aga Kalevi ujulas, kus basseini kõige sügavam koht järvepõhjaks muudeti. "Olime sunnitud video jaoks läbima akvalangistide kursuse. Tegelikult kestab see vist paar nädalat, meie pidime tunniga hakkama saama. Viibisime Kalevi ujulas kella kaheksast õhtul kella kaheksani hommikul. Filmimise ajaks tõmmati meile tinavööd ümber, et me ikka põhjas püsiksime – omal jõul poleks sealt kindlasti välja tulnudki.

9. Külmking. Kuriraivo (Raivo Piirsalu): Video on tehtud külmkinga silmade läbi ja seal ta siis rapib ja müttab.

Atso: Tal on kümme jalga all ja kui sa vaatad, et on ära läinud, siis tegelikult on ta tulnud, sest jalalabad on tal tagurpidi all. Räägitakse, et ta on tehtud mädanenud koera lihast ja ta tapab ära kõik, mis tee peal ette jääb.

Horror

10. Metsakutsu – Õmmeldud Suu. Lugu pole ollagi, aga video on, kuigi kõikuva tasemega. Algus on intensiivsem, siis vajub ära. Lõpukaader on üsna hea ja jätab sellise õudusfilmile omase kiiksu. Kuulub siia valdkonda vaid alguskaadri tõttu, ka metsas vedelevad laibad tekitavad sellise post-apokalüptilise tunde.
Video valmimine venis vahejuhtumi tõttu videovõtetel, kus Metsakutsu, kodanikunimega Rainer Olbri, murdis videos näha olevas autokapoti trikiga oma jalaluu. Kuigi video jaoks oli palgatud ka kaskadöör, otsustas artist sõitva auto kapotile hüppamise triki ise teha, mis aga ei lõppenud päris plaanipäraselt. Siiski filmis artist stseeni katkise luuga lõpuni.

Metsakutsu kommentaar: Minult on palju küsitud, et millest "Õmmeldud suu" räägib. Lihtne – meisse imbunud silmakirjalikkusest, kahepalgelisusest, mis selle keskel olles tundub nii normaalne, aga kõrvalt vaadates on värdjalikult õõvastav.

11. Üsna sarnast ideed ekspluateerib vähemalt avakaadri põhjal Of Roofs, Genes And Stolen Meanings – KAT. Nende kahe video omavahelises võrdluses jääb viimane ilmselgelt peale, kuigi ka siin ei kanna idee päris lõpuni.

12. Luka – Laugh Back At You. Meenutab jaapani õudukaid – õhustik on peaaegu õige, steriilne haigla, must-valge pilt, monotoonne taustamuusika, aga see neetud pandakaru-meik rikub asja ära. Tõsise kõheduse asemel jätab kodukootud mulje. Potentsiaal on raisku lastud.

13. Aides – Unbelievable. Mõtlesin kaua, kuhu see video paigutada, on see post-apo, mingi kentsakas punk või veidi hoopis õudus, sest nagu ikka, on tegijatel ju olnud muud ja ilmselt sügavamad ambitsioonid – rääkida meile mõistulugu. Aga tulemuseks on üsna õõvastav nägemus sellest, mis jääb järele Cthulhust pärast seda, kui ta kohtub veelgi võimsama koletise – bürokraatiaga. Päris hea asi.

14. Kosmikud – Öö ei lase magada. Tume nagu Imperial Stout ja rafineeritud nagu Hannibal Lexter. Tõusen püsti ja kummardan. Visuaal on absurdne, aga oma absurdsuses õõvastav. Mingi kummaline nihestatus, see Jaak Tombergi otsitav „noovum“ kõige ehedamal kujul, nii et minu jaoks väga puhas ulmeõudus – libalinnud inimjahil… Eriline pluss, on see, et video on terviklugu, film, vahepeal ei vehelda kitarridega.

Huvitavaid fakte (meenutab Kristo Rajasaare): Kosmikute esimene laulja Taavi Pedriks elas Lasnamäel ja tuli proovi alati lisakangust saanud marjaveiniga Kosmos, mida oli saada ainult Lasnamäe keldripoodidest. Lahendasime proovi lõpuks kolme peale pudeli alati ära – Kõmmari ei võtnud seda jama suu sissegi ja kogu tema alkoholitarbimine on ju küsitav. Meie jaoks oli Kosmos täiesti joodav. Vähemalt alguses. Ja mis peaasi – ta oli ju imeodav! Mida aeg edasi, seda kehvemaks peedi maitse muutus. Ei teagi, kas muutus peet halvemaks või meie maitse paremaks. Ent degusteerimine oli siiski kestnud piisavalt kaua, et ennast Kosmose nautlejateks ehk kosmikuteks pidada.

Depressiivroki viljelejatena on nende loomingut ka uuritud ja kõrvutatud Seto itkukultuuriga (depressiivsete tekstide põhjus esimese laulja Pedriksi surm).
Kristo Rajasaare kommentaarid videole: plaadi kaaneks oleva maali ostis Kõmmari Helsingist. Linnumaskid tegi Linnateatri butafoor. Kasukad on jaanalinnusulgedest.

Lihtsalt kõhe

15. Driven – Kõik kaob käest. Žanr – pintsaklipslase igapäevane õudus. Pisut paranoiline, päriselt teemasse ei kvalifitseeru, aga kehval ajal parem kui mitte midagi. Vähemalt üsna korraliku teostusega.

Rando Ojassoo kommentaarid: Varasematest süngem lugu nõudis bändiliikmete arvates eelmiste hoogsate videotega võrreldes ka kunstilisemat pilti. Seetõttu andis Driven esimest korda kõik videot puudutavad otsused üle inimestele väljastpoolt bändi.

Lugu räägib mõtterägastikest meie sees ja ümber. Just nendest samadest, mis panevad meid aeg ajalt endalt küsima: "Kas ma olen õigel teel?” „Kui ülekoormusega oma vaim ära väsitada, siis hakkab see väljenduma ka meie tegudes,” võtab räppar Mihkel Pent loo sisu kokku.

16. Revolver – Ärge jookske. Kõik geniaalne on lihtne. See video on tervik. See töötab, see on usutav. See äng, see meeleheide, see lootusetus… Ja kõhedaks keerab alles lõpus, kui selgub, miks... Minu jaoks oli see video avastus, kuigi ulmet siin ju ei olegi. See, et midagi sellist on meil siin võimalik!

17. X-Panda – Slaves of Lies. Veel üks suurepärane video. Hakka või uskuma, et on võimalik! Must-valge esteetika sobis nagu rusikas silmaauku. Ja nagu eelmisegi video puhul sobib solist ideaalselt rolli, mida ta esitab. Kõhe. Väga kõhe. Suur vend jälgib. Meenuvad kõikvõimalikud paranoilised asjad: Orwell, Brazil, Equilibrium, Dark City ja tont teab veel mis. Ainult et milleks see ballett kidrasoolo ajal? See langes mürinal üldisest õhustikust välja.

18. Zorg – Rooste. Esimesel korral ei vaadanud lõpuni ja heitsin kõrvale kui teemasse sobimatu (kuigi huvitava visuaaliga) soga. Aga see lõpp, see lõpp…!

Puhas paranoia!

Intzi ja Lemo kommentaarid: Video on teostatud piksilatsioonitehnikas, mis on sisuliselt nukufilm, kus nukkude asemel asutatakse päris inimesi. Piksilatsioon sai valitud mitmel põhjusel, esiteks on animatsioon meile südamelähedane, teiseks annab see meile palju vabamad käed oma mõtteid teostada. Kolmandaks ja peamiseks põhjuseks oli mõte teostada eriefekte ilma tänapäevaseid põhjatuid digitaalseid lahendusi ning 3D tehnikaid kasutamata. Teha eriefektidega video “vana kooli meetoditega”, mis on ühtlasi ka kummardus kaduvale käsitööoskusele.
Teostus ei ole 100% ainult piksilatsioonis vaid vaheldub episooditi filmitud kaadritega, mis esitavad stseene “läbi peategelase silmade”.

Mis on Rooste stoori?

Me ise usume, et me oleme manipuleerijad, aga tegelikult oleme manipuleeritavad. Meiega manipuleerivad kõik. ROOSTE on tegelikkuses toimuv halb unenägu, millest ei saa välja ning mille peategelane on teel oma hävingu poole, uskudes ise, et kõik on jube hästi. Ta elab oma pehmes mullis. Teda degradeeritakse ning adapteeritakse uude ja võõrasse maailma. See on lugu enda alla surumisest, enesehaletsusest, põhjendamatust märterlusest ning usust. See on tulemus kolmandate, neljandate jne. võimaluste andmisest endale ja teistele ning oluliste otsuste edasi lükkamise tagajärjel tekkinud ummikust. Olukord, milles nõrgemad vannuvad alla. Vaikiv enamus kuulub nõrgemate hulka.

Lisaks: Sinine – All The Same. Helilooja-laulja-produtsendi Mauno Meesiti aka Sinise muusikavideo tunnistati San Francisco Annual Epidemic Film Festivali aasta parimaks muusikavideoks. Festivali korraldab mainekas San Francisco filmikool. Video filmiti San Francisco tänavatel ja selle autoriteks on Rootsi režissöör Axel Johansson ja Eesti operaator Andreas Press. Peategelase rolli mängib Ameerika näitleja Jay Laurence.

Multikad

Eesti on oma animatsioonikultuuriga saanud maailmakuulsaks, sestap oleks üsna imekspandav, kui muusikavideotest multikaid ei leiaks.

19. Vaiko Eplik ja Eliit – Robotite rünnak. Tuleb ära mainida, sest on robotid ja rakett ja tulnukad. Mida ei ole, on video. Lähme edasi.

20. Guruhark – Zombie Reality. Noh, selle loo nimi võik olla ka Robotite rünnak. Ja kirjutada on sellest sama palju, kui eelmisest videost. Nii et läheme edasi.

21. Pia Fraus – Moon Like A Pearl. No kui on rakett ja lohe, siis peab ju ulme olema. Millegipärast meenus „220 päeva tähelaevas“, kuigi ideed oli selles nõukaaegses oopuses oluliselt rohkem kui selles videos.

22. Goresoerd – Asülum. Kohe näha, et profid on asja kallale lastud: õla on alla pannud Ülo Pikkov ja Nukufilm. Klipis on kasutatud meisterlikku animatsiooni "Keha Mälu". Tulemus on vinge ja kiitmist väärt.

23. Ja viimane maiuspala – taas professionaalse animaatori tehtud – [Plaan B] – Ookean Ott Arderi sõnadele. Väidetavalt esimene Eesti joonismuuvi, Priit Tenderi sulest. Kui Anatole France „Pingviinide saar“ on ulme, siis on see ka (ja viimased sekundid näitavad, et ongi – täitsa apokalüptiline lugu).

Bändi kommentaarid: Ott Arderi luuleraamatute lahutamatu osa on olnud Priit Pärna illustratsioonid. See andis ka tõuke muusikavideo "Ookean" tegemiseks, kus kunstnik Priit Tenderi käe läbi on elujõu saanud käputäis pingviine.

Ja vastuseks Estconil esitatud küsimusele video valmimise aasta kohta: 2006.
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0606)