1


Ahh, Warcraft, kellele ja milleks sind küll tehti? Mängusarja fännidele? Noh, mina olen üks neist, kuid ma ei tunne, et see film mind kuidagi kõnetab. Inimestele, kes on Warcraftist kuulnud? Juba tõenäolisem, arvestades, et tänapäeval on enamik nooremaid inimesi selle nimega tuttavad, kuid kuulnud olemine ei tähenda veel huvi. Neile, kes valimatult suviseid blockbustereid vaatavad? Peaaegu täppi. Aga tegelikult tehti sind hiinlastele, kelle hulgas on piisavalt kõigi eelpoolmainitud demograafiate esindajaid. Seda tõendavad ka kassanumbrid. Võibolla suutiski see film hiinlasi rõõmustada (kes teab, mis nende imelike kollaste mehikeste peakestes toimub), kuid mind ja enamikke lääne inimesi mitte.


2


Warcraft on paras segadus, vat mis ta on. Seda püüti tegema hakata juba aastate eest, ja säärane venitamine tähendab harva head. Muuhulgas tundis režissööritooli vastu huvi isegi Uwe Boll, kes muidugi resoluutselt minema aeti. Mõneti on mul sellest kahju – vähemalt oleks nalja saanud. Tema asemel pandi pukki mingi tundmatu mittemidagiütlev tüüp, kes tegi mittemidagiütleva filmi. Kuna erilisus on tänapäeva filmimaailmas halb, ja kuna vaatajaid meelitab mitte filmi headus vaid frantšiisi nimi, siis läks pikk ootamine asja ette. Hurraa!

3


Film räägib esimese Warcrafti mängu sündmustest. Azerothi kuningriiki ründavad portaali kaudu teisest maailmast tulevad orkid ning inimesed hakkavad neile vastu. Warcrafti kahekümne kahe aasta eest alguse saanud maailm on mängusarja arenedes kirjutatud igati põhjalikuks ja põneva taustalooga paigaks. Kahjuks on ekraniseeringu kallal töötades sellega üsna rohmakalt ümber käidud. On näha, et kompleksset alglugu on üritatud lihtsustada, kuid minu arvates valedest kohtadest: mina saan aru, mis toimub, ent paljud, kes maailma ei tunne, võivadki jääda kukalt kratsima, kuna paljud vajalikud selgitused on puudulikud või olematud. Me teame, et Garona on segavereline, kelle üks vanem oli ork, kuid mis tõust oli teine? Mina tean, aga aga noid teisi näidatakse filmis vaid korra vilksamisi ja neist ei räägita mitte midagi ei siis ega hiljem. Süžee, mis on ühtaegu algkooli tasemeni lihtsustatud ja sellegipoolest segane ja arusaamatu – niimoodi ei tehta, kulla inimesed!

4


Tegelased. Ouch. Azerothi rahvastik paistab nägude järgi otsustades koosnevat peaasjalikult Vene larparitest; nende eestvõitlejaks asub ärajoonud Leonardo DiCaprio ilmega tegelane ja nende kuningas ei paista poole ajast üldse aru saavat, miks ta seal on. Mõistan teid täielikult, majesteet, ja tunnen kaasa. Olgem ausad, näitlejatevalik on kesine, aga ega näitlejadki saa kuigi palju ära teha, kui tegelased on viletsalt kirjutatud. Kes pole ühemõõtmeline fantasyklišee, on inimmõistusele hoomamatute käitumismallide ja motiividega. Vähemasti orkid, ehkki nad koosnevad pikslitest, on veenvamad kui inimesed. Ütlen kohe ära, et CGI (ja visuaalia üldiselt) on filmis päris hea. Kollid on tehtud hästi ja originaalitruult ja näevad välja ägedad. Totakad, aga ägedad. Kõikvõimalik maagiaga kaasnev tulevärk on ka ilus. Kahjuks on mõnes asjas algmaterjali järgimisega ka liiale mindud – näiteks azerothlaste turvised näevad “päris elus” pehmelt öeldes kentsakad ja mitte kuigi praktilised välja. Umbes nagu oleks tegu larparitega.

5


Et väärt maailm ja tegelased on niimoodi ära lörtsitud, siis kas tasub seda filmi üleüldse vaadata? Noh, igav otseselt ei hakka. Ülalmainitud hea CGI teeb võitluste vaatamise nauditavaks, ja võitlusi on palju. Kui mitte mõõga, siis maagiaga. Vähemalt korra viie minuti jooksul näidatakse, kuidas inimesed ja orkid kuskil metsavahel üksteist 3D-nüpeldavad. Üldiselt ongi filmi tegevus tsükliline: võitlusstseen, eepiline maastikuvaade, dialoogide kiire ettevuristamine, otsast alga. Ja niimoodi kuni lõpuni. On näha, et kahe tunni sisse on üritatud mahutada vähemalt kolme tunni jagu materjali, ja samas on üritatud punktipealt järgida mingite hingeta kontorianalüütikute ettekirjutusi, kuidas peab actionfilmi üles ehitama: palju kaameraga vehkimist ning minimaalselt mahti mõtlemiseks, mida kuradit ma seal kinos teen. (Hingetu analüütik ütleb, et eks ikka selleks, et järge vaatama minna!)
6


Halvim moment: Seksinali. Ma polnud veel Kääbiku omadestki toibunud.
Parim moment: Murloci cameo. Pool kinosaali rõkkas rõõmust, mina kaasa arvatud.

4/10

Treiler
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0627)