1. Kõigepealt õnnesoovid eduka Kickstarter-projekti puhul. Kuidas see läks ja kas pabistasid ka vahepeal?

Ühisrahastusprojekti tulemused on alati ettearvamatud. Samuti ei olnud mul jõukaid sponsoreid ega suurettevõtteid toeks - kõik sai ise tehtud ja oma kuludega hangitud. Projekti jooksul oli küll hetkesid, kus ma hakkasin edukas tulemuses kahtlema ning võtsin ükshaaval ühendust oma sõpradega ning palusin neilt abi. Kokkuvõttes oli see päris karm projekt, kuid viimane nädal oli väga edukas ning lõpuks sai projekt 133 % rahastatud.

2. Palju oli teil valmis materjali kampaania alguses ning kas kampaania käigus ka filmi kallal töö käis?

Projektile eelnevalt oli meil valmis 1-minutine õrritaja (teaser) ning vaevu piisavalt kaadreid, et seda vajadusel muuta (enamus sellest ilmselt filmis kasutust ei leia). Projekti käigus sai jõudumööda sisu juurde loodud, et hoida inimestes huvi ning leida uusi huvilisi. Selle käigus valmis kaks muusikavideot, üks koomiline Jaapani reklaam, paar õppevideot jne...

3. Saan aru, et filmi meeskond on üpriski kirju, hõlmates mitmest rahvusest isikuid. Kuidas sellise meeskonna moodustamine toimus?

Olen Eestis elav itaallane ning olin Balti Filmi- ja Meediakoolis õppejõud. Kohtusin seal suure osa oma meeskonnaga, mis koosneb 50% eestlastest ning 50% Eestis elavatest välismaalastest (sh Portugalist, Itaaliast, Kanadast, Nigeeriast, Hiinast, Valgevenest jne). Mulle meeldib töötada erinevate inimestega, kuna igaüks toob kaasa enda kogemustepagasi, mille alusel saab luua rahvusvaheliselt vaadatava linateose.

4. Kust tuli idee Küberkaheksajalgadeks?

Tahtsin teha midagi uut ja originaalset, saades inspiratsiooni 80ndate filmidest. Püüan alati uusi asju õppida ja suur väljakutse selle projekti juures oli teha kõik asjad 80ndate stiilis, mitte ainult välimuse, vaid ka tootmisvahendite osas kasutades praktilisi efekte, mudeleid ja miniatuure ja mitte mingit arvutigraafikat. Lugu on metafoor meie ühiskonnast ja meie internetisõltuvusest. Üritan alati luua pilte ja teemasid, mis jäävad publikule meelde… seekord siis Küberkaheksajalad.

5. Enamus võtetest leiab aset Tallinnas. On teil mingi eriline koht, kus te teate, et saate filmida, ja mitte kusagil mujal?

Tallinnas meeldib mulle nõuka-aja futuristlike hoonete (nagu Linnahalli) ja moodsa arhitektuuri (nagu kesklinna või Rotermanni) segu ning see, kuidas siin linnas nähakse vaeva, et olla moodne, aga samas mitte hävitades vana. Minu arust on see äge.



6. Filmis kasutatakse suurt hulka väga lahedaid rekvisiite. Filmi blogis on väga hea jälgida nende valmistamise põhjalikkust. Kes need valmis tegi ning palju see kõik aega võttis?

Tegin 75% rekvisiitidest ja mudelitest ise. Asusin nende kallal tööle oktoobris ja kõige ettevalmistamiseks kulus hulk kuid tööd, ehkki mitte täisajaliselt. Olen vaene indie-filmide tegija ja üüri maksmiseks pean ma ka teisi asju tegema (reklaame, dokumentaale, graafilist kujundust jne.).

7. Kas kavatsed võtetel kaasata suuremates stseenides ka fänne?

Meil võib statiste vaja minna, eriti ühel konkreetsel võttepäeval (hetkel plaanitud laupäeva, 8nda aprilli õhtul Telliskivi piirkonnas). Kui mõned filmi fännid tahaksid statistideks hakata ja “Neo-Berliini” linna asustada, ning leiaksid omale selga tumedad 80ndate rõivad, siis on nad enam kui teretulnud!

8. 24 000 € täitumisel lubasid hankida kuulsamate filmirekvisiitide replikad ning neid steenidesse peita. Julged sa praegu öelda, mida oodata võib?

See oli meie kõige kaugem eesmärk ja selleni jõuda oli fantastiline! Kahjuks siis, kui me Kickstarteri rahad kätte saime, oli umbes 500 € puudu (aegunud või tühjade kaartide tõttu), niisiis ei saa ma lubada kõiki rekvisiite, mida ma tahtsin. Aga et mitte fännidele pettumust valmistada, sain ma mõned siiski hankida. Palju ma sellest praegu rääkida ei saa, aga ütleme, et oodata on “varjatud” üllatusi mõnedest kuulsamatest ulmefilmidest ja mitte ainult 80ndate omadest. ;)

9. Millal võib filmi esilinastust oodata?

Film peaks valmima juuli alguses. Loodan leida juuli keskpaigaks Tallinnas sobiva koha, kus seda näidata.



10. Kas loed ka ulmekirjandust?

Jah, ma loen ulmet ja lugesin seda nooremana üsna palju. Eriti Isaac Asimovi (mul on unistus teha filmitroloogia Asumi sarjast) ja Douglas Adams’it.

11. Kajastasime ka sinu eelmist projekti "Supersesso". Mis sellest on saanud? Oled selle maha matnud või on see lihtsalt tulevikku lükatud?

“Supersesso ‘70” oli väga lahe projekt ja järjekordne näide sellest, kui ebakindel võib ühisrahastuskampaania olla. Selle treiler sai populaarseks ja sai kahe nädalaga pool miljonit vaatamist (Facebook’i, Youtube’i ja Vimeo järgi), palju rohkem kui “Küberkaheksajalgade rünnak”! Kampaaniasse laekus aga väga vähe. Projekt pole siiski maha maetud. Me otsime ikka veel produtsenti ja ma kaalun uue ja teistsuguse kampaania algatamist.

12. Viimasel küsitlusel ütlesid, et ei tea palju Eesti filmidest. Kas see on aastaga muutunud?

Noh, ma olen natuke Eesti filme juurde vaadanud ja püüdnud kohalikku ärisse imbuda, aga see on minu jaoks ikka raske, eriti keelebarjääri tõttu ja ka sellepärast, et – mõningate eranditega – nad mulle väga ei istu.