Sinu uuel mängul on teiseks autoriks Thomas Klausner. Kuidas te koos mängu tegema hakkasite? Kas kaklesite palju?

Esiteks olgu öeldud, et kohtusin Thomasega, kui ta testis mu vanemat mängu „Phantom League“ Viinis Spielefestil, mis, muide, on hea viis uute inimestega tutvumiseks. Sestsaadik ma arvan, et mis mulle Thomase juures peamiselt meeldib, on see, et tema kommentaarid on väga läbimõeldud ning ta täidab alati oma lubadused. Ma arvan, et meil on kena koostöö, kus Thomas peamiselt parandab minu vigu.

Black Hat tundub olema mängu peategelane, aga mängutehniliselt ei tahaks seda kaarti ringi lõpuks enda kätte jätta. Miks nii?

Black Hat annab palju punkte, jah. Ma arvan, et on hea olla Black Hat, aga vahele jääda ei ole lahe. Punktid mängus on vihjed, mis sa võimude jaoks võrku jätad. Nii et iga BlackHat, iga häkker peaks teadma, et vahele jääda ei ole äge.

Nii et peategelane on selline lohakas häkker?

[Naerab.] Võib nii võtta, aga võibolla sa lavastad hoopis kellegi teise süüdi...

Kas Black Hatil on päriseluline prototüüp?

Hea küsimus. Jah, on küll. Mõned mu sõbrad on nende ringkondadega... seotud, ütleme nii, aga loomulikult ei saa ma nende nimesid öelda.

Miks just häkkimise teemaline mäng?

Mulle meeldib küberpunk, mulle meeldib SF ja võibolla ma olen piisavalt nohkar, et leida, et see on üks koht, kus mängumehhaanika teemat toetab. Õnneks jääb mulje, et mängijad on veendunud, et ka reeglistik toetab valitud teemat. Ma olen võibolla selles mõttes veidi vanamoeline, et ma tõesti loon mänge umbes nagu „Niisiis, see on see teema, mida ma tahan. See on see kontseptsioon/idee, mis mulle meeldib. Ja siis ma mõtlen, mis oleks sobivad reegelduse vahendid selle teema avamiseks.” Ma tean, et paljud teised teevad teisiti – neile tuleb pähe ideaalne reegeldus ja siis hakatakse mõtlema, millise teema jaoks see päriselt kasulik oleks. Ja siis nad kleebivad sinna teema peale.

Kuidas mäng lõppvormi jõudis?

Läbi umbes neljakümne vahevormi. Ma arvan, et viimase kahe ja poole aasta jooksul on paljud mu sõpradest olnud sunnitud „Black Hat“-i varasemaid vorme mängima. Mõned neist ei olnud toredad. Mõned olid sellised, et peale ühte mängukorda või isegi mängu keskel avastasime me elevandisuuruseid auke ja pidime asju ümber tegema. Peale seda oli lihtsalt „Ok, proovime uuesti.” Sedalaadi järjest areneva testimise käigus muutus mäng järjest konkreetsemaks ja konkreetsemaks. Viimase ütleme... aasta jooksul ei ole peaaegu ühtegi suurt muudatust tulnud. Üht-teist pisemat on muidugi paremini paika timmitud saanud, kui grupid üle maailma seda testimas olid, aga viimase aasta jooksul on väga vähe muutunud.

Kas olete lõpliku kujundusega rahul? Kas kujundajate/kunstnike leidmisel ja nendega koos töötamisel oli probleeme?

See ei olnud tegelikult probleem. Peamiselt oleme kokku puutunud hoopis küsimusega, kuidas selgitada niivõrd uudset kontseptsiooni. Kõik teavad kaardipanustamismehaanikat (trick-taking), aga sellega koos ootavad nad kaardimängu. Meil aga on selle mehaanikaga lauamäng. See on nii uudne idee ja väljaselgitamine, kuidas sellest rääkida, nii et see oleks selgitatud konkreetselt, lihtsasti mõistetavalt ja piisavalt lühidalt, võttis üksjagu aega. See oli vast kõige raskem osa.

Kas te ei karda, et mängu tehnoloogiline teema võib osa mängijaid eemale peletada?

Kui ma oleksin sellesama mängu teinud zombidega, oleks see samuti osa mängijaid eemale peletanud. Sellist mängu, mis mingit osa mängijatest eemale ei aja, ei saa teha. Minu valitud teemad on alati Soome mentaliteediga seotud, nii et see peaks olema midagi Soome ühiskonna tumedusega seotut. Kerge ja lõbus ei ole lihtsalt minu stiil.

Mängus tuleb ette e-maili ja telefonidesse sisse häkkimist. On teil olnud mõtteid mängulaiendi osas, mis laseks häkkida nutitelekaid, wifi-ruutereid ja üldse igasugust internetiga ühenduvat kodutehnikat?

... Huvitav mõte. Pole selle peale varem tulnud. Mingi hetk võib laiend tulla küll. Pole sugugi võimatu. Meil on lõppeks ju siiski modulaarne mängulaud ja seda uue materjaliga laiendada oleks lihtne.

Tehnilisest küljest ka veidi. Mängijal ei saa, nagu me eile avastasime, olla miinuspunkte. Päriselus on võimalik sisse logida mitme serveri kaudu, opsüsteemide logisid kustutada või kasutada väikseid teenusepakkujaid, kes oma logisid kuigi kaua alles ei hoia. Kommentaare?

Noh, kui üritada reaalsust liiga täpselt jäljendada, muutub see igavaks. Ma arvan, et kõik peavad kujuteldavat lõbusamaks kui päriselu. Selleks me ju filme vaatame ja raamatuid loemegi!

Olete te mõelnud ka vigastuste süsteemi peale, kus tulemüür osa häkkeri ajust läbi kõrvetab?

Kah huvitav idee. Meil oli kusjuures kunagi mingisugune veidi keerulisem süsteem, kus häkkeritel olid erinevad oskused. Aga mängu kujunemise käigus tuli välja, et seesugused lisandid tuleb ära lõigata ja võibolla lisada need tagasi hiljem – nagu näiteks laiendites. Mõelduna just nendele mängijatele, kes tahaksid keerulisemat mängu, sest populaarse mängu tegemiseks, mis tegelikult ka enam-vähem hästi müüb ja on kuidagi isegi lastega mängitav, ei ole hea liiga palju keerukust kohtades, kus see ei ole hädavajalik. Ja sellised lisad, nagu sa mainisid, ei ole kindlasti hädavajalikud – need võivad küll lõbusad olla, aga ikkagi.

Kas kaalusite ka tehnoloogilist varustust, nagu näiteks ajju ühendatavad kiibid?

Ei, ma arvan, et see on isegi minu jaoks liiga nohkarlik.

Mis on teie seosed küberpungiga? Charles Stross (Accelerando), Hannu Rajaniemi, Sergei Lukjanenko?

Mainitud autoritelt olen ma kõik ilmunu läbi lugenud. Ma loen tegelikult palju teadusulmet. Ma tean ka osasid autoreid, nii et ma ütleks, et ma olen üsna haritud teadusulme lugeja. Mul on selle ringkonnaga ka isiklikke seoseid. Tuleks ka ära mainida, et ma olen tegelenud SF LARPimängudega, mis olid oma aja kohta üsna märkimisväärsed. Võibolla isegi tänapäeva kohta.

Kas oskate öelda, millised autorid on „Black Hat“-i kõige rohkem inspireerinud?

See oleks ilmselt William Gibson „Neuromant” ja muu ägedaga. Või Bruce Sterling, „Mirrorshades”.

Kas peate mängumehhaanikat ja reegeldust algeliseks tehisintellektiks?

Mitte selles mängus. On mänge, kus see on vajalik – nagu teine mäng, mille kalla ma töötan, „The Abyss“. Sellel mängul on tõesti tehisintellekti vaja. „Black Hat“-is ei moodusta reeglid AId – nad püsivad lihtsad, sest mängijad töötavad teiste mängijate vastu. Kahe mängijaga variandis tuleb välja väga rumal AI, aga seda oleks tehisintellektiks selle lihtsuse tõttu ebaaus nimetada.

Mida arvate tehnikavidinatest lauamängude juures? Nagu värske XCOM, mis mängimiseks nutiäppi vajab?

Ma arvan, et äpid ja lisad on kenad, aga ainult juhul, kui nad ei ole kohustuslikud; kui need on miski, mis lisab mängule juurde, kui see olemas on, aga saab mängida ka ilma. Ma ise ei kavatse teha mängu, mille juurde vidinaid vaja oleks, vähemalt teadaolevas tulevikus mitte. Kui kõigil on juba kiibid peas ja kohmakat mobiiltelefoni ei ole vaja lauamängu jaoks taskus kaasas kanda – võibolla siis. Aga praegu ma ei usu, et oleks õige aeg kontseptsiooniks, mis reaalselt vajab mõnd vidinat, et oleks võimalik mängida. See tundub lihtsalt vale.

Alati on keegi teerajajaks.

Kui tihti neil õigus on?

Kas te arvate, et teie mäng võiks inimesi interneti tumedama poole eest hoiatada?

Ma ei tea. Ma ei tunne seda poolt. Loodetavasti.

Mis on teie kogemus Kickstarteriga? Kas olete ka varem sealtkaudu alustada üritanud?

Ei, see on mu esimene Kickstarteri projekt, mida ma ise teen. Ma olen küll toetanud nii mõndagi huvitavat projekti. Ma arvan, et Kickstarter ja teised sellelaadsed muudavad ja on juba muutnud lauamängude reaalsuseks saamise viisi ja ma leian, et need võimaldavad paljudel väiksematel tegijatel harilikust madalama riskiga edukalt alustada. Kõik võidavad. Võibolla see tuleb kahjuks mõnele suurele vanamoodsale firmale, aga ma arvan, et tarbijatele on sellest ainult kasu, et levitajate võim valida, milliseid mänge müüa ja pakkuda, väheneb. Varasematel aegadel oli hulk inimesi, kes selle valiku lõpptarbija eest ära tegid. Ja ma ei usu, et need inimesed tegelikult tarbijatest paremini teadsid, mida nood mängida tahta võiksid. Nii et üldiselt on see väga tore areng.

On olnud ka suuri firmasid, mis on oma mänge kickstartida üritanud. Mida te sellest arvate? Kas see on eetiline, kui suurfirmad sedasama mudelit kasutavad?

Miks mitte? Miks peaks toimiva rahastusvõimaluse kõrvale jätma? Ma arvan, et moraalselt oleks kahtlane proovida tõmmata mingit joont, millest suuremad firmad seda kasutada ei tohiks. Kes oled sina või mina või üldse keegi otsustama, kuhu see joon tõmmata? Ma arvan, et igaühel peaks olema võrdne võimalus ja parim mäng võitku.

Te rääkisite ka „Phantom League“-i uuest versioonist. Mida te selle kohta veel öelda saate? Kas on muudatusi?

Jah, meil on kavas teha „Phantom League“-ist teine versioon, sest esimene trükk on samahästi kui läbi müüdud. Ma arvan, et meil on veel kolm eksemplari võibolla ja see on kõik. Nii et meil on vaja uut versiooni, aga mis me teha tahame, on olla kindlad, et misiganes me välja anname, klapib kokku ka esimese versiooniga, nii et kui seal midagi uut on, siis tuleb kindlasti välja ka ühilduvuspakett esimese versiooni uuendamiseks. Me oleme muidugi väga tänulikud, eriti nendele vapratele, kes otsustasid osta kaks väikest karpi, kõik need aastad tagasi, kui jubinad ei mahtunud karpi ära, sest hiinlased otsustasid, et mängu komponendid ei pea tegelikult karpidesse ära mahtuma. Kindlasti tuleb väikseid muutusi, aga peamiselt lisab see vürtsi, kaardipakkidesse rohkem vaheldust. Oleme kasutajatelt saanud väga selget ja konkreetset tagasisidet, et praegused reeglid on väga head ja kõik eelnev oli vilets ja me peaksime jääma praeguste reeglite juurde. See on meil ka kavas. Nii et ei mingeid reeglimuudatusi, millest ma hetkel teaksin. Muutub välimus, üldine mulje, võibolla kaardid ise, veidi uusi laevu, uusi kapteneid. Midagi sellist. Aga väga tõenäoliselt ei mingeid suuri muudatusi reeglites.

Kas Phantom League'i nii suur menu, et uut versiooni vaja on, on olnud üllatuseks?

Ma ei saa öelda, et ma läbini üllatunud oleksin. Ma teadsin, et on palju inimesi, kes mängisid 80ndatel „Elite“i. Mina mängisin. See on põhjus, miks ma selle mängu tegin. Ma arvasin, et sellele on vaja korralikku lauamängu, millel oleks seesama õhustik. Ma leidsin, et ma sain hästi hakkama. Tundub, et sain, sest enamik, kes on selle mängu ostnud, on öelnud, et see meenutab neile „Elite“-i. See on kindlasti miski, mille üle ma olen õnnelik, et sellel on olnud selline menu, et me saame teise versiooni teha olukorras, kus esimene trükk on läbi müüdud. Ma olen näinud nii palju mänge paljude vigadega, millel on osa esimesest versioonist ära visatud. Meil ei ole kavas seda teha, kuigi meil oli esimese trükiga väga konkreetseid probleeme, aga tänu inimestele, kes seda mängisid, teadsin ma mängijate kogemustest, mida muuta. Me vaatasime reeglid üle ja peale seda on inimesed rahul olnud.

Teine versioon tuleb hästi ruttu välja. Esimene versioon ilmus miski neli aastat tagasi. Tavaliselt, kui mäng läbi müüb, ootavad kirjastajad neli-viis aastat ja lasevad siis välja uue trüki. Miks nii ruttu?

Meile meeldib see idee, et me saame rohkem müüa, sest me usume, et see on mäng, mida peaks mängima rohkem inimesi kui praegu. Ausalt öelda on rahvas seda tahtnud. See mäng jõudis USAsse alles väga hiljuti ja see on üks meie peamisi sihtturge. Ma arvan, et teine väga oluline põhjus on, et sakslased tahaksid oma, saksakeelset versiooni. Kui teine versioon tuleb, tuleb ta tõenäoliselt nii inglise kui saksa keeles. Seejärel võibolla veel mõned keeled. Kui see praegune kampaania saab piisavalt palju toetajaid mõnest konkreetsest rahvusest, teeme me võibolla ka veel muudes keeltes versioone. On arutlusel olnud ka Hispaania versioon, vaatame, mis sellest saab. Oleks väga lahe näha Hispaania „Phantom League“-i. Muidugi ma ei saaks seda mängida.

Millal kampaaniad „Phantom League“-i ja „Black Hat“i jaoks algavad?

„Black Hat“ on peaaegu valmis. Kõik osad on valmis. Selles mõttes erineb see paljudest teistest mänguprojektidest, mida ma Kickstarteris näinud olen, et meil oli kõik valmis juba enne kui me Kickstarteri kampaaniat planeerima hakkasime. Nüüdseks oleme Kickstarteriga peaaegu valmis ja ma usun, et novembri lõpuks on kampaania käimas. „Phantom League“-i kohta ma hea meelega täpseid kuupäevi välja ei käiks, aga ma ütleks, et see tuleb 2015. aasta kevadel.