1. Kuskohast tuli mõte teha just õudusfilm?
Robi: Tegelikult pole tegemist päris õudusfilmiga, vaid pigem soovisime algselt mängida müsteeriumiga.
Maria: Kuna tegemist oli ka meie kooli lõputööga, siis tahtsime teha midagi sellist, mis oleks teistest töödest veidi erinev. Eks see oli hea võimalus katsetada seda, mis endale põnev tundus.
2. Kirjutasite stsenaariumit kahekesi. Kui kerge/raske oli stsenaariumi kirjutamine ja kas paaristöö hõlbustas või raskendas tööd?
Robi: Vaidlesime päris palju kirjutamise ajal. Aga kas koos kirjutamine raskendas tööd, siis kindlati mitte, sest koos on parem analüüsida ning asju läbi arutada.
Maria: Usun, et koos kirjutamine on koostöötamise üks oluline etapp või osa. See oli meil esimene koos kirjutatud stsenaarium ning aitas kindlasti kaasa ka sellele, et oleme ka edaspidi koos filme teinud. Aga koos on ikka kergem, on kellega kohe läbi arutada ja samas ka vaielda.
3. Kui palju muutus algne stsenaarium filmimise käigus?
Robi: Ei muutunud väga palju. Pigem, kui võtetel mõne stseeni filmimisel aega üle jäi ja kohapeal uusi mõtteid tekkis, siis need said üles võetud, aga muus osas järgisime stsenaariumit.
Maria: Võtted on organiseeritud kaos ja tavaliselt aeg on ikka väga planeeritud. Kuna me ise filmimise ajal vastutasime nii ajakava, kui igasuguse muu organisatiivse poole eest, siis sellist täielikku pingevaba mõtisklemise aega väga ei jagunud. Pigem on montaaž selline vabam katsetamise koht, seal muutsime ja lõikasime mõned stseenid välja.
4. Kuidas sujus koostöö näitlejatega?
Robi: Koostöö näitlejatega sujus väga hästi. Vahepeal võis olla arusaamatusi, kuid kõik sujus ja lahenes.
5. Kas on plaanis ka edaspidi ulmeradadel jätkata või oli see ühekordne eksperiment?
Robi: Kindlasti tahaks edaspidi jätkata. See stiil pakub väga palju huvi ning teiste tööde kõrvalt tahaks kindlasti tagasi tulla.
Maria: Samuti tahaks kindlasti jätkata.
6. Nüüd on filmihuvilised tegijatelt küsimata Rändaja ka youtubest täisversioonis kättesaadavaks teinud. Kuidas suhtute filmipiraati?
Robi: Tänu Internetile on paljudel võimalus ligipääseda filmidele, mida võibolla muidu ei nähta/leita. See on tänapäeva kultuuri üks osa. Seda pigem tuleks vaadata positiivselt ning Hollywoodi tegijad võiksid ka seda mõistma hakata.
Maria: See tuli meile ka üllatusena, et keegi on selle youtube üles laadinud. Pigem on see tore kompliment, et keegi on pidanud seda piisavalt oluliseks, et teiste inimestega jagada.
7. Uuemal ajal on tehtud lisaks kultuslikele „Navigaator Pirxile“ ja „Hukkunud Alpinsti hotellile“ ka mõned värskemad teosed, nagu näiteks seriaalidest „Armastuse kahurid“, „IT-planeet“ ja rahvafilm „Täitsa lõpp“. Kuidas hindate kaasaegset Eesti ulmefilmide maastikku?
Maria: Ulme- ja õudusmaastik võiks alati laiem ja suurem olla. Kuna Eesti on nii väike, kus ideid on tegelikult palju aga raha tegemiseks vähe, siis kahjuks paljud huvitavad ideed teostuseni ei jõuagi. Eks sellega see maastik suuresti seotud on.
