Kui lõunat valitseb kaos, siis põhjas kehtib kord ja geomeetria. Kõik on näinud fotot sellest Rootsi või Soome bussipeatusest, kus inimesed sümmeetriliselt reas seisavad, iga seisja vahel 1,2 meetrit vaba ruumi. Itaalias liibuksid kõik kohe üksteise vastu, teeksid nilbeid komplimente, näperdaksid üksteise õliseid juukseid, alustaksid löömingut ja jõuaksid äragi leppida, enne kui buss kohale jõuaks.
Siin midagi sellist ei toimu. Tõsi, praegu ootab trolli juba liiga palju inimesi, et neid sirgjoonele annaks lükkida, seetõttu on nad ennast paigutanud lõikuvate diagonaalidena, just nagu viie silmaga täringuküljel. Vahe halli peaga naise ja punase jakiga tudengitüdruku vahel on täpselt 1,2 meetrit. Sama pikk maa lahutab tüdrukut nahktagiga meesterahvast, pruuni seljakotiga koolipoisist ja viisaka välimusega keskealisest prouast, kes seisab prügikastile kõige lähemal. Kõigi teiste ootajate vahele on mõõdetud sama pikk vahemaa. Aeg-ajalt tuleb inimesi juurde ja nad kõik leiavad loomuliku koha süsteemi äärealadel, äärmisest ootajast ikka 1,2 meetri kaugusel.
Kui sellest geomeetriast teha aerofoto, näeks see välja täpselt nii, nagu keegi torgiks papist alusele rahvusliku mustri järgi väikeseid kartulikarva peadega nõelu. Harva, kui õnnestub midagi nii ilusat näha. Tõsi, troll laseb ennast oodata ja see on juba natukene piinlik, sest mida rohkem inimesi lisandub, seda raskem on neil kõrvalseisjate pilku vältida. Eriti punase jakiga tüdrukul, kes seisab täpselt keskel. Aga kerge piinlikkustunne pole veel kedagi tapnud.
Punase jakiga tüdruk silmitseb oma sõrmeküüsi ja vaatab siis vasakule trollide tuleku suunas. Trolli siiski ei tule, üldse ei paista sealpool praegu ühtegi sõidukit. Tüdruk vaatab natuke aega maha ja siis paremale. Kuigi rahvast on juba päris palju, õnnestub tal seda teha ühtegi inimest riivamata.
Hiljuti saabunud hallis mantlis mees paneb käed taskusse ja kallutab keharaskuse ühele jalale.
Halli peaga naine heidab pilgu trolliliinidele. Need püsivad täiesti liikumatult. Mõne aja pärast pöörab naine pilgu oma kingadele. Need on beežid.
Pruuni seljakotiga koolipoiss kuulab kõrvaklappe. Õnnelik, kellel on selline võimalus.
Nahktagiga meesterahvas kaalub, kas tasuks maha sülitada, aga otsustab seda mitte teha.
Hallis mantlis mees võtab käed taskust välja.
Korralikult riides naine otsib midagi oma käekotist.
Punase jakiga tüdruk võtab taskust mobiiltelefoni ja vajutab paarile nupule. Aku on tühi, aga seda ei näe keegi.
Kõige äärepoolsem mees võtab ette 2,4 meetri pikkuse jalutuskäigu, tuleb tuldud teed pidi tagasi ja hõivab endise koha.
Korralikult riides naine süütab sigareti.
Keegi ei ütle midagi. Leidub riike, kus keegi oleks juba vestlust alustanud, aga siin käituks nii vaid hullumeelne asotsiaal, krišnaiit või terrorist.
Teine hallipäine naine (pole eelmisega seotud), astub poolteist sammu vasakule ja siis jälle poolteist sammu paremale.
Nahktagiga mees sasib käega juukseid. Need on selleks liiga lühikesed.
Kõige äärepoolsem mees võtab vasaku käega parema käe randmest ja seisab, nagu ta oleks turvamees. Varsti paneb ta käed selja taha ja võtab parema käega vasaku käe randmest, nüüd seisab ta nagu sõdur.
Punase jakiga tüdruk vaatab vilksamisi vasakule. Trolli ei paista, ainult üks tänavapuhastusauto sõidab mööda ja kaob unustusse.
Korralikult riides naine viskab sigaretikoni prügikasti.
Pruuni seljakotiga koolipoiss kougib kotist pudeli vett ja joob väga aeglaselt.
Hallis mantlis mees korjab mantlilt nähtamatuid ebemeid.
Keegi ei ütle midagi.
Punase jakiga tüdruk vaatab tardunud pilgul mobiiltelefoni kustunud ekraani.
Prügikastist lahvatab välja tagasihoidlik, aga arvestatav leek. Seal põleb kägardatud ajaleht, mille hallipäine naine sinna 20 minutit tagasi pahaaimamatult poetas. Seetõttu süttivad ka prügikastis olnud plastikpudel, paar jäätisepulka ja üks erakordselt jälgi iseloomuga objekt, mille üksikasjalikumaks kirjeldamiseks pole siinkohal ruumi ega vajadust.
Korralikult riides naine jääb liikumatuks, kuid punastab juuksejuurteni. Seda ei näe keegi.
Nahktagis mees sügab nina ja siis lõuga.
Halli peaga naine kohendab prille.
Prügikast lõpetab leegitsemise ja hakkab välja ajama paksu musta suitsu. Keegi ei liiguta.
Punase jakiga tüdruk paneb mittetöötava mobiiltelefoni taskusse, et ei jääks muljet, nagu ta plaaniks tuletõrjesse helistada.
Suits muutub nii paksuks, et prügikasti kõrval seisnud viisakalt riides naine on sunnitud vahetama asukohta. Nüüd lahutab teda prügikastist 0,8 meetrit, lähimast naabrist 0,5 meetrit ja järgmisest ligi kaks meetrit.
Viisakalt riides naisele kõige lähemal seisev nahktagiga mees pöörab pilgu vasakule ja otsib horisondilt trolli. Seda ei tule.
Halli mantliga mees kummardub, seob kingapaela lahti ja uuesti kinni. Ta kaalub, kas teha kohe sama ka vasaku jala kingaga, ent otsustab seda võimalust säästa viimase hädavajaduseni.
Punase jakiga tüdruk pigistab mobiiltelefoni korpust taskus nii kõvasti, et sõrmenukid muutuvad valgeks.
Pruuni kotiga poiss hoiab pisaraid tagasi.
Üksnes pensionieas naised säilitavad rahu. Mõlemad on elus hullematki näinud.
Prügikasti ja viisakalt riides naise vahele õhku tekib väike must ring, mis näeb välja nagu kolmemõõtmelisele maailmale pillatud kahemõõtmeline tindiplekk ja pöörleb kerge surinaga ümber kujuteldava telje. See ei ole päriselt sarnane ühelegi reaalselt esinevale objektile, mistõttu on seda raske ammendavalt kirjeldada.
Kõige äärepoolsem mees paneb käe taskusse ja võtab käe taskust välja.
Tindipleki moodi must ring osutub dimensioonidevaheliseks mustaks auguks, mis hakkab prügikastist tulevat suitsu endasse imema ja kiiresti paisuma. Paari sekundi pärast tõmbab auk enda sisse kogu prügikasti, seejärel viisakalt riides naise ja kaob siis ühtäkki vaevukuuldava plaksatuse saatel.
Kui peatuses viibijad üksteise suunas vaataksid, oleks ümbritsevate inimeste pingelangust väga kerge tajuda. Punases mantlis neiu võtab mobiili uuesti välja ja vajutab nuppudele.
Esimene hallipäine naine kannab ühe jala raskuse teisele jalale.
Koolipoiss kuulab seda, mida kõrvaklappidest kuulda on.
Nahktagiga mees sülitab siiski maha, katsudes mitte kedagi häirida.
Varsti saabub troll, aga keegi ei mahu peale.
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0678)