Ulmeajakiri Reaktor jätkab Võru Linnaraamatukogu poolt korraldatud ulmejutuvõistluse tööde avaldamist.
All-olev kirjatükk suutis nooremas vanusegrupis tulla auhinnalisele kolmandale kohale.

Rohelises majas elasid poiss ja kass. Poisi nimi oli Mart ja kassi nimi oli Täpi. Täpi oli noor kass. Mardile meeldis õhtuti suurest aknast tähti vaadata. Ükskord nägi Mart eriliselt helendavat täpikest, mis tuli aina lähemale. Kahe päeva pärast oli see helendav täpike muutunud planeediks. Planeet oli lillat ja sinist värvi.
Ühel ööl ärkas Täpi mingi müra peale ja ei saanud enam magama jääda. Täpi hüppas Mardi voodisse, et ta üles ärkaks. Mart oli väga unine, aga ta kuulis ka mingit müra. Mart pani sussid jalga, hommikumantli selga ja läks õue vaatama. Mart nägi kosmoselaeva. Sealt tuli välja roheline tulnukas. Tulnukal oli ajamasin käes. Tulnukas andis ajamasina Mardile. Ajamasina vihmavari oli kuldne ja säras.
Mart võttis ajamasina ja vajutas lillale nupule, siis punasele nupule. See oli minevikku minemine. Mart pidi soovima, kuhu ta tahab minna. Mart läks oma vanavanaema juurde. Ta tahtis küsida vanavanaema käest „Kuidas läheb?“ Aga teda nagu ei olekski seal olnud. Mart nägi seal väikest tüdrukut, kelle silmad olid tema ema moodi. Siiski otsustas Mart oma koju tagasi pöörduda.
Nüüd tahtis Mart näha tulevikku. Sinna ei olnud väga pikk tee. Mart jõudis oma tänavasse. Kõik oli muutunud. Autosid ei olnud. Olid ainult väikesed ühe istmega masinad. Mart nägi ühte soliidset härrasmeest, kellel olid temamoodi veidi peast eemale hoidvad kõrvad. Tänavatel liikusid robotid, taevas lendasid robotlinnud.
Linnaväljaku ekraanilt võis lugeda reisipakkumisi Kuule ja Marsile. Aga Mart soovis oma koju tagasi. Täpi juba ootas teda.
Uinudes kuulis Mart jälle müra. Ta sai juba aru, mis müra see on. Ta võttis oma ajamasina ja andis selle tulnukale tagasi. Tulnukas ütles: „Võta oma kass ja tule külla meie planeeti vaatama. Aga kaugemale ma sind ei vii.“ Siiski tahtis Mart kangesti näha planeeti, millel elasid tulnukad.