Surnud Semetski on hea enne.
Vassili Orehhov, Hävingutsoon

Jõuan seltskonnani, teen näo, et otsin kedagi. Mulle ei pöörata tähelepanu – käib elav keskustelu.
"Kas kuulsid? Semetski tapeti ära! Kolm korda järjest!"
"Ja siis?"
"Ei midagi, ärkas ellu ning püüdis kaaslased jälle kinni..."
Üksmeelne naerupahvak.
Sergei Lukjanenko, Võltspeeglid



Juri Semetski on surematu. Vähemalt vene ulmes.

Tegelikult on Juri Semetski kirjastaja ja tuntud ulmefänn. Temanimeliste kõrvaltegelaste tapmine vene ulmes oli aastatuhandevahetusel ja selle lähiaastatel ääretult populaarne, võiks isegi öelda, et viimane moeröögatus. Viimasel ajal on traditsioon küll pisut rooste läinud, kuid mitte hääbunud.

Väidetavalt saanud traditsioon alguse Sergei Lukjanenko romaanist "Sügisvisiidid". Ühel conil tulnud Semetski Sergei Lukjanenko juurde, haaranud nööbist ja pärinud kurjalt: "Miks sa mu oma raamatus maha lõid?" Kuniks jahmunud kirjanik vastust otsis, lisanud Semetski, et andestab, aga ainult siis, kui Lukjanenko teeb seda ka oma järgmistes teostes. Kuigi Lukjanenko väidab, et võttis toona nime laest ja ei pidanud kedagi konkreetset silmas, võttis ta lubadust tõsiselt ning nüüdseks on ta Semetskit tapnud juba kümnekonnas oma raamatus. "Missiooniga" liitusid ka teised vene kirjanikud nagu näiteks Vladimir Vassiljev, Oleg Divov, Kirill Jeskov, Andrei Gromov, Roman Zlotnikov ja teised. Vaese Semetski hukkumiste koguarvu on raske oletadagi, igatahes on neid kümneid ja kümneid, rekordimees on tõenäoliselt Ant Skalandis, kes ühesainsas romaanis "Kaasosalised. Varjatud oht" suutis Semetskinimelist tegelast tappa lausa 17 (!) korda. Vladimir Vassiljev on isegi naljatamisi pannud oma romaani "Hiidude pärand" motoks: Tähelepanu! Selle romaani kirjutamisel ei vigastatud ühtegi Semetskit!

Interpressconil on mitu korda antud välja ka "parima kirjandusliku Juri Semetski tapmise" nimelist auhinda.

Sarjas S.T.A.L.K.E.R on Semetski Igavene Stalker – mees, kes jõudis Monoliidini ja soovis endale surematust. Seda talle ka anti – nüüdsest sureb ta korduvalt iga päev ning elustub Tsooni erinevais paigus alati ilma relvade, riiete ja varustuseta.

Semetski fenomen on jõudnud ka Venemaa piiride taha – Venemaad külastanud Robert Sheckley sai ka asjast aimu ning Semetski on ära mainitud jutus "Conversation on Mars".
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0027)