Kõige suurem ulmeklubi (science fiction club) kannab nime 501. Leegion, millel liikmeid üle 8000. Algselt StarWars stormtrooperite fännklubina asutatud ühendus võtab liikmeteks ka teisi Galaktikaimpeeriumi liitlasi (jawad, sithid, tuskenid jt) ja peakütte. Vastavalt klubi põhikirjale on liikmed "kohustatud kandma StarWars filmides kasutatavaid kostüüme". Klubi hoiab enda käes ka suurima StarWarsi filmidest pärit riietuses kogunenud rühma rekordit.

Näitlejat Bill Blairi tänaval tõenäoliselt ära ei tunta, sest mees omab Guinnessi rekordit sellises omapärases kategoorias kui "enim eriefekte vajanud rolle kehastanud näitleja". Alates aastast 1989 on ta mänginud tulnukaid, vampiire, zombisid, mutante jms erigrimmi vajavaid tegelasi kokku 202 rollis. Seriaalis Babylon 5 oli ta kaasategev praktiliselt kõigis jagudes, kehastades minbare, narne jt tulnukaid.



George Lucas on Guinnessi rekordite raamatus ära märgitud kui stsenarist, kelle kirjutatud filmid on toonud sisse kõige rohkem raha -- 15 filmiga 3,33 miljardit $

Star Wars: Sithi kättemaks omab rekordit kui kõige enamas hulgas riikides üheaegselt linale tulnud film: 19. mail 2005 linastus ta korraga 115s riigis.

Kõige enam Oscareid eriefektide eest on võitnud Dennis Muren, perioodil 1983-1994 kuus korda (Sisekosmos, Indiana Jones, Jurassic Park, Terminaator 2, Sügavik, ET) pluss kaks eri-Oscarit (erinevate Tähesõjade eest) pluss veel üks eriauhind "tehnika-Oscar", mis kokkuvõttes teeb temast elusolijate seas suurima "Oscari"-kollektsiooni omaniku. Tema käes on ka nominatsioonide rekord antud kategoorias – 13.

Esimene fantastiline multiplayer-strateegiamäng arvutile loodi 1983. aastal Anne McCaffery Perni loheratsurite põhjal.

Sakslane Sven Hagemeier suutis 5. augustil 2014 "peatada aja" ja pidada oma sünnipäeva 46 tundi järjest, kui lendas selleks ümber maakera.

Kõige noorem bestsellerisarja kirjutaja on Christopher Paolini, kes oli "Eragoni" valmimise ajal 15-aastane. Kuigi ka noorematel on õnnestunud avaldada üksikuid romaane, siis Paolini on sarjakirjutaja neist kindlasti kõige edukam.

Vanim filminäitleja on prantslanna Jeanne Louise Calment (1875 - 1997), kes 114 aastasena kehastas iseennast ajarännufilmis Vincent ja mina (1990), kus noor tüdruk rändab ajas tagasi kohtuma Vincent van Goghiga. Calment oli van Goghiga ka tegelikult tuttav.

Kõige enam filmitud kirjanduslik tegelaskuju on krahv Dracula. Koos telefilmidega arvestatult seikleb Dracula 272 linateoses, mis ületab juba ka selles arvestuses kauaaegse liidri Sherlock Holmesi.

Maailma vanim kummitus pesitseb New Mexicos, Rio Arriba County's kohas nimega Ghost Ranch, mille asukad on põlvkondade kaupa näinud peletislikku 6-9 meetri pikkuse roomaja viirastust, mida kohalikud indiaanlased kutsuvad maodeemon Vivaroniks. Pool sajandit tagasi kaevati samast piirkonnast välja 9-meetrine krokodillilaadse eluka fossiil, mis nimetati phytosauruseks. Maodeemon osutus viimasele nii hämmastavalt sarnaseks, nii et juhul kui tõesti tegu on selle dinosauruse vaimuga, siis 220 miljoni aasta vanust kummitust ei ole ilmselt niipea võimalik rekordinimistust kustutada!

2009. aastal avaldas rühm Carletoni Ülikooli matemaatikatudengeid esimese"zombiapokalüpsise matemaatilise mudeli". Traditsioonilisi õudusfilme aluseks võttes jõudsid tudengid järeldusele, et zombiapokalüpsis toob endaga kaasa tsivilisatsiooni kiire hävingu, kui sellega ei tegelda otsustavalt ja ülikiirelt. Teooria kohaselt hävib poolemiljonilise elanikkonnaga linn zombide käes kõigest kolme päevaga.

Esimene televisioonis näidatud ulmesaade oli 1938. eetrisse läinud 35-minutine variatsioon Karel Čapeki robotinäidendist RUR.

Väidetavalt mainitakse mehaanilise abivahendiga Maale saabuvaid tulnukaid esimest korda Eliza Haywoodi romaanis The Adventures of Eovaii: A Pre-Adamitical History (1736), ka The Unfortunate Princess (1741).

Väidetavalt olla esimesena kirjanduslikult kirjeldanud inimeste kontakti tulnukatega Voltaire jutustuses Micromegas (1752), kus kirjeldatakse kahe hiiglasliku tulnuka saabumist Siiriuselt ja Saturnilt.

Esimese Maa tehiskaaslase mõtles välja Edward Hale 1869. aastal ilmunud jutustuses The Bricle Moon.

Esimese "tuumapommiplahvatuse" leiutas 1895. aastal Robert Cromie romaanis The Crack of Doom.

Esimese ulmefilmi autoriks on Georges Méliès 1902. aastal filmiga "Lend Kuule".



Esimese keelu kosmoselendudele leiutas Isaac Asimov 1930. aastal jutus Trends.

Sõna "hüperruum" leiutas 1939. aastal E. E. "Doc" Smith romaanis Gray Lensman.

Esimese teksti otse internetis avaldanud kirjanik on Stephen King, kes 14. märtsil 2000. avaldas oma koduleheküljel jutu Riding the Bullet, (mida juba esimesel päeval laaditi 2,5 $ eest alla 400 000 korda). Tema toonasel hinnangul oleks e-raamatute osakaal pidanud hõivama 50% turust aastaks 2013.

Dean Devlini ja Roland Emmerichi film Stargate: SG-1 on esimene film, mis tekitas endale ametliku veebilehekülje (1994).
Väidetavalt on kõige enim raamatusarju kirjutanud Piers Anthony, kellel neid on 13.

Maailma pikima nimega ulmekirjanik võiks olla Lester del Rey, kes on sageli väitnud, et tema täielik nimi on Ramon Felipe San Juan Mario Silvio Enrico Smith Heartcourt-Brace Sierra y Alvarez del Rey y de los Uerdes. Paraku on ta selle ilmselt ise kokku luuletanud, sest vähemalt tema õde seda väidet ei kinnita.