Kirjastuse Fantaasia blogimängu võitjad selgunud.

Maikuus kuulutas kirjastus Fantaasia välja blogimängu, kus andis võimaluse Fantaasia kirjastuste teostele arvustusi kirjutades võita raamatuid. Nüüd on blogimäng lõppenud ja võitjad teada.

Eva Luts kirjastusest Fantaasia: Fantaasia blogimängu tulemuseks on kuus arvustust. Kaks rääkisid Siim Veskimehe raamatuist: "Kuu Ordu" ja "Ennesõjaaegne kullakarva", tähelepanu leidsid veel kogumik "Täheaeg 9: Joosta oma varju eest", Poul Andersoni raamat "Südasuvine torm", H. P. Lovecrafti "Hullumeelsuse mägedes" ja Arthur Conan Doyle'i "Minu sõber mõrvar". Neid arvustusi saab lugeda kirjastuse Fantaasia Facebooki lehelt ja Fantaasia blogist


Paluksin kõigi arvustuste autoreil kirjastusega ühendust võtta meiliaadressil fan@uninet.ee ja teatada, mis raamatut nad soovivad. Iga autor võib saada vaid ühe raamatu, välja arvatud kirjastuse valitud parima arvustuse autor. Parima arvustuse autori valimine oli raske, meeldisid blogis "Bukahooliku märkmeid" esinenud Andersoni arvustus, Siim Veskimehe teoste arvustused ja päris põnev oli ka lugeda Doyle'i loomingu tõlgendust. Võitjaks osutus siiski Meelis Kolli arvustus raamatule "Täheaeg 9: Joosta oma varju eest", eelkõige sellepärast, et arvustati noorkirjanikke, kellele kuluvad alati igasugused arvamused ja näpunäited marjaks ära.

Eesti atraktiivseimad kosmosetehnoloogiad

Eesti liitus Euroopa kosmosetööstusega seitse aastat tagasi, mil meist sai ESA ehk Euroopa Kosmoseagentuuri koostööriik. Agentuur valis meie teadusasutustest ja valdkondadest välja 13 perspektiivikamat projekti, mida täna arendatakse. Saates "Püramiidi tipus"
näidati neist atraktiivseimaid.


Maikuu kuu arvustus BAASis

Maniakkide Tänav: Aprillikuu arvustajate hulgast tera leidmine usaldati seekord auasjaks mulle, niisiis annan teada arvustustes sorimise tulemused.

Kuu üks säravamaid arvustusi oli kindlasti Raul Sulbi sõnad Tiit Tarlapi kogumiku „Kurjuse tund. Koidiku lapsed“ kohta.


Kuid mitte sellele arvustusele ei taha ma anda au saada kuldseid tärne.

Aprillikuus alustas Raul Sulbi ka Silverberi kogutud teoste põhjalikumat esitlemist. Nagu me neid arvustusi lugedes teada saame, siis kirjutas Silverber nii häid, kui halbu lugusid. Mõlemaid kirjutas ta palju ja sinna vahele veel ka pihuga keskpäraseid. Mis mulle selle kogutud teoste avaköite juttude arvustamisel aga eriti meeldis, olid napid viited Silverbergi lugude ja tema kui algaja kirjaniku loomingulise töö ajaloolisele, majanduslikule ja kirjanduslikule taustale.

Kindlasti mõjutas mind, et praegu Tartus ulmekirjutamise koosviibimistel ja Reaktori toimetuses noorte autorite loominguga tihedamalt tegeledes tunnen noore Silverbergi ja ulmeajakirjade buumi ajastule kaasa elades mingit õrna hingelist sugulust tolle aja ja tegevusega. Ma arvan, et oli väga tänuväärne töö, tuua Eesti lugejate ja algajate ulmekirjanike ette need ajad ja viisid, kuidas ulmele ja suurtele ulmekirjanikele Ameerikamaal omal ajal alus pandi.

Mina vormisin neid arvustusi lugedes enda jaoks säärase tõe, mida tahaksin siinkohal Eesti noortele ulmeautoritele edasi öelda: Kirjutage julgelt ja kirjutage palju, ning mis kõige olulisem – ärge jätke oma jutte kuhugi lauasahtlisse vedelema - lihvige neid veidi ja saatke kindlasti mõnele ulmeajakirjale avaldamiseks. Kui üks lükkab tagasi, saatke järgmisele ja kui teinegi lükkab tagasi, saatke kolmandale. Suured ulmekirjanduse nimed on talitanud just sedaviisi.

Seega annaksin kuu arvustuse tiitli Raul Sulbi arvustusele RobertSilverbergi teose „The Collected Stories of Robert Silverberg. Volume Four: The Road to Nightfall“ (kogumik, 1996) ja kõigi selles olnud juttude arvustuste eest korraga. Ühte kohta kokku koondatuna, on see suur töö lugeda ka arvustaja blogis


Ulmejutu õpituba Tammelinna Raamatukogus

10. mail kell 14.00 toimus kirjandusfestivali Prima Vista raames ulmejutu õpituba Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna raamatukogus. Õpitoa viis läbi Maniakkide Tänav.

Pilte


Maikuine Tallinna ulmehuviliste kogunemine Lost Continendis

Laserreporter Margus Makke: Edaspidi see tähendab, alates juunist algavad igakuised kogunemised veidi hiljem - kell kuus, mitte kell viis nagu enne. Põhjus miks selline muudatus tuli on lihtne -- keegi lihtsalt ei jõua nii vara kohale.

Seekord tuli esimesena kohale Andres Veer ca poole kuue ajal, seejärel mina.



Ats Miller müüs oma uut raamatut "Lahkulöömislahingud" ja andis ka autogramme. Teos on ühtlasi "Sündmuste horisondi" kolmekümnes üllitis. Palju õnne! Loodetavasti tuleb selles sarjas veel palju-palju ulmet.

Kella kaheksaks oli täis maja kohal ning sai räägitud päris erinevatel teemadel ja ka Tolkineni "Kääbikustki" sa vesteldud.

Peale kahkesat nähti tänaval ühte meest, kelle selga oli paigutatud kergelt verine kirves. Ning temast ja tema kaaslannast (Maša) sai joonistusvõitlus tehtud.





© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0038)