Siim Veskimees
Lahkulöömislahingud

2061. aasta sõja teine raamat.
Sõda on kurb paratamatus ja kuigi Kuu Ordu juhid on konflikti vältimatust mõistes selleks hoolikalt valmistunud, ei lähe sellest midagi oluliselt paremaks - sõjas saab ikka palju inimesi surma ja vaenupooled kipuvad lootusetu järjekindlusega tegema võimalikest halvimaid valikuid.
Nii lähevad ka selles sõjas asjad lihtsalt masendavast veelgi räbalamaks, kuni jõutakse tuumalöökide vahetamiseni. Sest Kuu Ordu on osutunud liiga vintskeks vastaseks.
Ja seal, radioaktiivseks tuhaks muutunud Madagaskari asulate ja Maa orbiidil triivivate tehiskaaslaste rusude keskel sünnib uus ajastu - kosmoserahva karm aatomitulene koidik.


Gene Wolfe
Doktor surma saar
John Varley
Barbiemõrvad

2011. aasta kevadel tekkis mõte avaldada tirelköites doublebook Gene Wolfe’i ja Bob Shaw’ lühiteostest. Mõlemad tõusid 70. aastatel ulmekirjanike avangardi ja briti seikluslikum ning iroonilis-humoristlikum looming oleks kenasti tasakaalustanud Gene Wolfe’i süngevõitu teoseid. 2012. aasta veebruariks oli lõplikult selge, et õigusi Bob Shaw juttudele pole võimalik saada.

Asendasin Bob Shaw John Varleyga, kes mõjutas 70-datel aastatel vast kõige rohkem ulme arengut. Vajuta ENTER on lühiromaan, mida olen mitmeid kordi lugenud ja unistanud ka tõlkida. Nüüd avanes selleks võimalus. Kõrvale valisin sobiva pikkusega Anna-Louise Bachi loo. Tango Charlie and Foxtrot Romeo oleks olnud liiga pikk, aga teine jutt kogumikus pidi olema kindlasti Kuuga seotud, sest see taevakeha on nii oluline Varley loomingus. Kuna mõlemad Varley lood on üsna sünged, siis tuli raamat märgatavalt tõsisem kui algselt mõeldud Wolfe+Shaw teos.


Vladimir Sorokini
Suhkrust Kreml

"Suhkrust Kreml" on romaani «Opritšniku päev» järg. Venemaa umbes kahekümne aasta pärast. Taastatud on monarhia, seisused, opritšnina ja ihunuhtlus, eraldatud end Euroopast ja Kesk-Aasiast Suure Vene Müüriga, välispassid on Punasel väljakul rituaalselt ära põletatud. Ainsaiks tuluallikaiks on gaas ja Hiina transiidilt mati võtmine. Aeg on veidi edasi läinud, gaas otsa saamas, Moskva kortermaju köetakse puude ja käbidega, nädalavahetustel liftid ei sõida, kerjuste arv on hüppeliselt kasvanud.
Võrreldes «Opritšniku päevaga» on raamatu struktuur keerukam, see koosneb omavahel väliselt nõrgalt seotud, žanrilt erinevaist, erinevate tegelastega (koolilapsed ja kerjused, opritšnikud ja kohtu-uurijad, Suurt Müüri ehitavad sunnitöölised ja tehasetöölised, Valitsejanna ja timukad jne) peatükkidest, mis siiski moodustavad terviku. Päris raamatu lõpus selgub ka «Opritšniku päeva» peategelase saatus.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0028)