Kirjutasin ajakirja "Reaktor" eelmises numbris: "/.../ juba aastail 1967–68 ilmus kaks numbrist ajakirja "International Science Fiction". Aeg oli justkui soodne, sest USA fändom oli n-ö avastanud mandri-Euroopa ja Ladina-Ameerika, kuid rahvusvahelise ulme ajakiri erilist menu ei omanud."
Mul polnudki kohemaid plaanis ajakirjast "International Science Fiction" kirjutada... mõtlesin, et kunagi edaspidi, kuid eks inimene plaanib ja juhus juhib.
Nagu öeldud ilmus ajakirja "International Science Fiction" vaid kaks numbrit: novemberis 1967 ja juunis 1968. Väljaanne ilmus ajakirja "Galaxy Science Fiction" tiiva all, mis tähendab, et kirjastas Galaxy Publishing Corporation ja toimetas Frederik Pohl. Viimatimainitu oli tollal ka ajakirja "Galaxy" peatoimetaja.
Ajakirja autorkond oli tõesti rahvusvaheline. Nõukogude Liit (loe: venekeelne ulme) oli esindatud kaheksa tekstiga. Eesti lugejatele teada autoritest siis vennad Strugatskid, Ilja Varšavski (2 juttu), Anatoli Dneprov (2 juttu) ning autorite duett Mihhail Jemtsev ja Jeremei Parnov. Anatoli Dneprovi "Krabisaar" (Крабы идут по острову; 1958, ek 1976) on ka ainus kahe ajakirjanumbri tekstidest, mis eesti keeles ilmunud. Kolme jutuga olid esindatud Itaalia ja Prantsusmaa ning kahega Inglismaa, Lääne-Saksamaa ja tehiskeel esperanto. Ühe jutuga olid esindatud Austraalia, Austria, Holland, India ja Tšiili.
Väikese vahemärkusena, et kui Euroopas on pigem kombeks eristada kirjandust keelte järgi, siis teisel pool suurt lompi aga riikide järgi ning seetõttu tõmmatakse USAs ka väga range piir omamaise toodangu ja Inglismaal ja/või Austraalias tehtu vahele.
Omajagu tekitab hämmastust, et esindatud polnud Poola ulme! Nõukogude autori Genrihh Altovi kuulutamine Poola kirjanikuks teises numbris kvalifitseerub küll pigem lohakast toimetamisest tingitud halvaks huumoriks. Lohakat toimetamist markeerib ka Boriss Strugatski n-ö unustamine vendade Strugatskite jutu autorlusest.
Neid ajakirju lugedes on selge, et ega tegijatel rahvusvahelisest ulmest suurt aimu polnud, et avaldati seda, mida teati ja mida kätte saadi – umbes pooled tekstid ja autorid on ikka üsna suvaline valik. Kuid siiski ei tahaks ma väga palju viriseda, sest umbes pooled tekstid olid ikka head ja väga head. Napid lood muu maailma ulmest avardasid kindlasti lugejate silmaringi ning plusspoolele tuleb kanda ka mõlemad numbrid illustreerinud Jack Gaughani tehtu.
Lühike kokkuvõte: isegi sellisel kujul oleks need ajakirjad väärinud paremat vastuvõttu!
