Oleme küll iga kuu saanud uhkeldada Eesti kunstniku tehtud kaanepildiga, kuid oleme nad muus osas teenimatult tähelepanuta jätnud. See viga peab saama parandatud. Nemad siin on hakkama saanud viimase aasta kaanepiltidega ja otsustasime oma kunstnikke-kaastöölisi lugejate rõõmuks paari küsimusega piinata.

1. Kaua sa oled joonistamisega tõsisemalt tegelenud?
2. Millisest kunstnikust/stiilist oled kõige enam vaimustunud?
3. Kas sul on oma joonistamisega-kunstiga tulevikuks suuremaid plaane/unistusi?
4. Mida pead oma suurimaks saavutuseks?




Jana Raidma
Jaanuar, Juuni
Kontakt Reaktori kaudu

1. Tõsisemalt tegelesin joonistamisega gümnaasiumis, mil sai kooli kõrvalt kaks korda nädalas ka kunstiringis käidud. Nüüdseks olen aga pigem käsitöö peale üle läinud ning peale mõne joonistuse Reaktori jaoks pole suurt väga midagi teinud.

2. Suureks lemmikuks on kindlasti Raymond Swanland, kelle maale võib muu hulgas leida erinevate mängude kaartidelt (MtG, Hearthstone), raamatukaantelt, koomiksitest ja mujalt. Kõik ta tööd on suurejoonelised ja elavad.

3. Unistus oleks kunagi käsitööga piisavalt teenida, et tööl ei oleks vaja käia.

4. Suurim saavutus on ehk 2008. aastal toimunud üleriigiline õpilaste eksliibrisekonkurss, kus ka minu töö mingil põhjusel ära märgiti.


Siiri Kumari
Veebruar
siiri.kumari@gmail.com, FB
www.siirikumari.com

1. Kunstiga ca 8-9 aastat.

2. Kõige enam sümpatiseerib mulle fine art photography

3. Tahaks järgmise viie aasta jooksul pildistada erinevatele rahvusvahelistele kõrgmoebrändidele ja kunagi võiks näituse ka teha.

4. Razer USA Nabu kellade kampaania ja lookbook, Vinai & Harrison "Sit Down" muusikavideo, fantaasiafoto workshopid.


Urmas Lüüs
Märts
urmas.lyys@artun.ee
Facebook

1. Joonistamisega on nii, et ma ei tea ühtegi last, kellele ei meeldiks joonistada. See on loomulik õppeprotsess arendamaks võimet näha ja ümbritsevat tajuda, täpselt nagu keele omandamine läbi matkimise. Kuskil 10. eluaasta paiku see õppemehhanism loomulikul kujul ammendub ning sealt edasi on vaja endaga huvi korral juba teadvustavalt tegelema hakata. Ringid, kool, ülikool, elukestev õpe jne. Seetõttu on raske välja tuua hetke, mil ma hakkasin eneseteadlikult joonistama. See on olnud kestev protsess. Mingi aeg oli see lapselik avastamisrõõm, mingil perioodil professionaalne koolitus ja mingist hetkest ametlik töö.

2. Pigem leian eeskujud filmist, kirjandusest, muusikast ning kannan teatavad meeleolud ning stilistika nendest enda töödesse ümber. Filmikunstis on suurimateks eeskujudeks vast Andrei Tarkovsky, Mickhael Haneke, Lars von Trier ja Gaspar Noé. Kirjanduse puhul soovitan oma viimast lugemiselamust: Mihhail Jelizarovi „Raamatuhoidja“ on liiga hull, et seda mitte oma ajurakkude vahelt roostes okastraadina läbi ragistada. Muusika poolest kasvasin üles Einstürzende Neubauteniga, mis on minu maitset vast enim mõjutanud. Klassikutest John Cage ja Arvo Pärt. Soovitan soojalt hoida silma peal, mida teevad Death Grips, Iceage (Taani bänd, mitte multikas), Die Antwoord, METZ, Gazelle Twin, Lorn ja Godspeed You! Black Emperor. Ning kuna iga l**s kiidab oma v***u, siis anname ka Postinstrumentumiga paar korda aastas kontserte.

3. Joonistamine on minu jaoks vaid üks tööriist. Maailma uurimise vahend. Minu suurim unistus on saada Urmas Lüüsiks. Et ma ei peaks kunagi kellegi teise alluvuses töötama vaid see oleks täiskohaga elukutse, millele saan algusest lõpuni pühenduda.

4. Lapseliku naiivsuse säilimist. Et ma saan teha seda mida ma tahan, nii nagu ma tahan, olla selline nagu ma tahan ning ei pea hommikul vara üles tõusma. Et lapselik süüdimatu huvi maailma uurimise ja avastamise vastu pole sotsiaalse „vastutavaks täiskasvanuks saamise“ surve ees alla vandunud.


Anna Liina Mets
Aprill
tiivik@gmail.com
Instagram

1. Algusest peale.

2. Kim Jung Gi, Ashley Wood, Kent Williams.

3. Tahaks ära elada.

4. Voodist välja saamine hommikul.


Meelis Krošetskin
Mai
>Facebook,
meeliskr@gmail.com

1. Joonistamisega olen vähemal või rohkemal määral kokku puutunud terve elu, nii palju kui ma mäletan, on ikka tihtilugu pliiats käes olnud ja miskit soditud. Paremaks läks asi küll tegelikult alles siis, kui keskkoolis maalimisringis käisin ning peale kooli lõppu Kunstiakadeemiasse ettevalmistuskursustele läksin. Hiljem juba agentuuris leiba teenides olen piirdunud enesearendamisega, uurin õppevideosid ja katsun jõudumööda kätt soojas hoida. Mida rohkem joonistada, seda paremini ju välja tuleb. Ühest ajakirjast lugesin, et kümme tuhat tundi sihipärast ja intensiivset joonistamist peaks seljataga olema, et tõesti väga heaks selles vallas saaks. Eks igaüks võib ise välja arvutada, kui pikk protsess see on :).

2. Eks mind on mõjutanud ikka kõige rohkem sellised meistrid nagu Frazetta, Royo, Vallejo, Sorajama jne. Ja kuna ma ise olen paras detailide kallal nikerdaja, siis selline õlimaalilik detailne stiil paelub enim ning üritan ise midagi sarnast tekitada. Kuna ma olen puhtalt digimaali viljeleja, siis seda õlimaalilikku fiilingut peab veel harjutama, et õiget muljet saavutada.

3. Otseselt mingeid kindlaid sihte pole seadnud, see mul rohkem ikka hobi. Kuigi ega kätt ette ei paneks, kui mingi ime läbi peaks juhtuma, et mõni mängustuudio koostööst huvitatud oleks. Samas ma näen kui palju on minust palju andekamaid ja kõrgemal levelil olevaid kunstnikke, siis jah... :) Pigem on see selline õrn uitmõte kui reaalne unistus. Võib olla ongi minu häda see, et mul on hobisid nii palju, et meistriliigasse ei jõua üheski. Kuid ma ei kurda ka, elu on põnev ja vaheldusrikas.

4. Ilmselt koostöö kirjastusega Fantaasia, see on olnud väga pikk ja produktiivne. Olen seeläbi ise tublisti edasi arenenud. Kui nüüd mingit konkreetset pilti esile tõsta, siis võib olla HL-i larpi mängule fännipildiks soditud stseen keemikuga, kes on võetud pantvangi mingite varemete all ja keda sõdurid juba otsivad. Ka agentuuris toimetades on mõned ägedad asjad ilmavalgust näinud, Balbiino autod ning tramm näiteks. Maalisin neile suure panoraami lumisest maastikust jäätiste ja pingviinidega :).


Edgar Juhkov
Juuli
ejuhkov@gmail.com
www.juhkov.com

Kahjuks ei õnnestunud meie toimetusel kunstnikuga kontakti saada.


Maari Soekov
August
Facebook
ebapilk@gmail.com

1. Alustasin siis, kui avastasin, et mul on käed, millega saab pliiatsit hoida, see oli siis umbes 24 aastat tagasi. Vabakutseline kunstnik olen olnud umbes kaks aastat.

2. Kõige rohkem pakub mulle huvi kunst, mille algimpulss on pärit loodusest, mille sisu ja vorm peegeldavad looduse lopsakust ja salapärast ilu, selle maagiat, müstikat ja muinaslugusid. Pildid, mis jutustavad lugusid, aga niimoodi, et igaühel, kes pilti vaatab, tekib oma lugu. Erilised lemmikud on alati olnud Edgar Valter ja Tove Jansson.

3. Suurim plaan on saada meistriks.

4. Olen ütlemata rõõmus selle üle, et mu pildid lähevad inimestele korda, et neid nauditakse. See on väga tähtis.


Unnel Lennu
September
raiko.einling@gmail.com

1. Olen joonistamisega tegelenud tõsisemalt umbes 3 aastat.

2. Meeldivad illustraator Eve Rahno Kotsari tööd.

3. Hetkel ei ole endale suuremaid sihte seadnud.

4. Pliiatsi kätte võtmist :)


Regina-Mareta Soonsein
Oktoober
regina.mareta@gmail.com
reginamareta.wix.com

1. Joonistanud olen vast elu aeg, põhjuseks on kindlasti perekond. Nimelt siis on mõlemad vanemad seotud kunstiga. Tõsisemalt võtsin asja ikkagi käsile, kui asusin Tartu Kunstikooli illustratsiooni õppima, mille lõpetasin eelmisel talvel ning edasi viis tee mind Tartu Kõrgemasse Kunstikooli, kus hetkel õpin maali ja maalingute restaureerimist.

2. Mul ei ole konkreetseid lemmikuid ega lemmikstiili, täiesti seinast seina.

3. Eks ma ikkagi soovin sellest oma põhielatusallika tekitada. Hetkel olen samuti vabakutseline illustraator. Eriliselt naudin näiteks lauamängude illustreerimist, mis on alati oma mahukuse ja detailidega hoopis teistmoodi töö. Hetkel on käsil neid kaks ja need peaksid see kevad ka poeriiulitele jõudma.

4. Suurimaks või siis kõige põhjalikumaks tööks on siiani olnud 2013. aastal valminud Soome anatoomiaraamat "Käsikirja", kuhu tegin anatoomilisi illustratsioone. Teine väga tore töö oli mullu sügisel ilmunud Merca raamat "Jututulbad". See on selline mõnus ulmeraamat, mida illustreerida oli tõeline rõõm.


Part-Dog
November
FB

1. Ma joonistasin lapsena. Mu vanaema maalis hobikorras, kuid ta julgustas mind pidevalt joonistama. Mul on alati olnud hea kujutlusvõime ja selleks ajaks, kui ma kooli lõpetasin, oli joonistamisest saanud ainuke asi, milles ma ennast tugevaks pidasin. Hea põhjus kunsti edasi õppida? Kindlasti mitte, aga just seda ma tegin. Kirg joonistamise vastu kujunes mul välja alles kolmandal aastal – juhtumisi samal ajal, kui ma olin loomas maailma nimega Ahersoo. Praegusel ajal joonistan ma igal võimalusel, kuid minu aega nõuavad ka paljud muud alad.

2. Mul vist ei ole kindlat lemmikkunstnikku. Ma õppisin graafikat, nii et selle aja jooksul puutusin ma palju kokku Bruegeli, Doré, Boschi, Goya... kõigi harilike kahtlusalustega. Kõik, millel on tugevalt apokalüptiline alatoon. Viimasel ajal kipun ma asjadele minimalistlikumalt lähenema, aga peaasjalikult on tegemist lõputute otsingutega – mis töötab, mis mitte...
Me oleme sõpradega alati bände teinud, nii et on palju muusikat, mis kasutab paganlikku visuaalset elementi või tundub tugevalt seotud loodusega ja meie kohaga selles. Kuigi minu kunst on pildiline, on see alati olnud rohkem muusikast inspireeritud.
Ma löön kaasa ka ühes eksperimentaalses drone/noise projektis, millesse ma proovin sulatada sedasama teost ja üritan kasutada taustasid ja elemente oma kunstist.

3. Mulle meeldiks muuta oma kunstiteosed interaktiivsemaks. Mingitlaadi mäng võiks päris huvitav olla, aga ma tahaksin siiski midagi, mis sobituks paremini näitusepinnale, galeriisse, mitte lihtsalt arvutimängu. Mul on väga palju mõtteid ja väga vähe aega. Koomiksite plaanid, animatsioon... Mõnda asja olen ma juba proovinud. Ma tegin animatsiooni „ Ahersoo kütt”, kuid kaotasin kahjuks suure osa selle materjalidest enne, kui see valmis sai. Seda annab endiselt lõpetada ja ühel päeval ma seda ka teen.

4. Seda, et ma endiselt Ahersoo kallal tegutsen ega pole sellest tüdinud. See hakkab aina rohkem mu elutööks kujunema. Ma olen saanud palju tagasisidet inimestelt, keda ma pean inspireerivateks, tähtsateks tegelasteks. Mind on paar korda esile tõstetud cvltnation.com'i poolt, mis on kena, ja nad kirjeldavad mu teoseid alati soravamalt kui ma ise suudaksin.


Markus Härma
Detsember
Markus@dragonfly.ee

1. Joonistanud olen juba väga väikesest saadik, tegelikult niikaua, kui mäletan. Põhikooli kõrvalt õppisin neli aastat Tallinna Kunstikoolis. Digimaalimisega hakkasin tõsisemalt tegelema umbes 4 aastat tagasi. Olen täielikult iseõppija.

2. Väga meeldivad Peter Mohrbacheri tööd. Tal on väga omapärane stiil, mille teiste hulgast kohe ära tunneb. Iga pilt on eriliselt müstiline ning omapärase ja huvitava värvikasutusega.

3. Kindlasti on. Tulevikus on plaanis end oma kunstiga ära elatada. Seega on vaja praegu tohutult palju harjutada, et paremaks saada, oskusi lihvida. Esmalt oleksin õnnelik, kui mul avaneks võimalus joonistada pilt mõnele MtG kaardile. Oma unistustes näen ennast töötamas arvutimängude- või filmitööstuses kunstnikuna.

4. Hiljuti tekkis mul võimalus joonistada kaanepilt Indrek Hargla uuele krimiromaanile. See on kindlasti siiamaani mu suurim saavutus ja olen sellise usalduse eest tänulik.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0042)