Komöödiaseriaalis Monkey Dust saab paaril korral sõna Classically Trained Actor. Alan Rickman oli põhimõtteliselt samasugune mees. Mõned aastad teatrikoolis käinud, soojenduseks Royal Shakespeare Company ridades lavalaudu kulutanud ja oma häälega mistahes rolli suureks mängida suutnud mees.

Rickman ei olnud küll kunagi mees, kelle nime suure suvise kassahiti plakatil kõige suuremate tähtedega kirjutati, aga ma ei tea ühtegi filmi, mis oleks sellest halvemaks muutunud, et tema seal suurema või väiksema rolli tegi. Halvaks muutusid asjad hoopis nende näitlejate jaoks, kelle nimed olid postrile suurte tähtedega kirjutatud, sest põhiliselt on Alan Rickman ju tuntud oma antikangelaste rollide poolest. Kõige kuulsamad neist on loomulikult Hans Gruber, Severus Snape ja Nottinghami šeriff. Põhjus, miks 14. jaanuari uudis aga eriliselt kurvaks tegi, oli minu, ja tundus, et ka paljude teiste jaoks see, et ta ka väiksemates fimides ja väiksemates rollides latil langeda ei lasknud. Ja siit nad tulevad, need rollid filmides, mis kas teenitult või teenimatult ei ole üle ilma kuulsad, aga mis minu meelest praeguses kontekstis märkimist väärivad.

Closet Land ja Ülekuulaja. Teise poole filmi osatäitjatest moodustas Ohver. Film filmina mitte igaühe maitse järele, aga mõlemad osalised saadavad näidelda, nii et veri väljas.


Love Actually ja Vana Sokk. Ma tunnistan, et ma olen selle filmi osas absoluutselt ebaobjektiivne. Tema üldist positiivsust tasakaalustab aga just Rickmani/Thompsoni liin ja eriti valus hetk vaadata on see, kus Rickmani tegelane saab teada, et ta naine teab, kellele mees jõulude puhul südamest kingituse tegi.

Blow Dry ja Meisterjuuksur. Üks täiesti tavaline ajaviiteviitefilm, mis ei püüagi rohkemat, kui vaatajatele hea tuju tekitada. Ja sellises filmis on Alan Rickman ja Bill Nighy. Kaks meisterjuuksurit ja mõlemad naudivad ennast ja seda, et nad ei mängi Richard III.


Galaxy Quest ja Alexander Dane. Isegi, kui sinu kokkupuude Star Trekiga piirdub ainult selle videoga, kus kapten Kirk kummist lohekostüümis mehe pihta papist kive pillub, suudad sa Galaxy Questi peale naerda. Tegelikult piisab isegi vähemast: Galaxy Quest ajab sind naerma ka siis, kui Star Trek on sinu arvates see lapikus pudelis viskilaadne toode. Rõhudes aga praegu sellele, miks see film tulevastele Rickmani uurijatele tähtis on, ei pea kaugele vaatama. Terve avamäng on tema show, ning selle avamängu üks kulminatsioone on hetk, kus hiigelsuurelt ekraanilt kostab surematu hüüdlause ja näitleja ekraani ees sisemiselt sureb.

By Grabthar's hammer, et sul sellele Bowie kontserdile nii tuline rutt pidi olema.