Tsaari maailmas on nüüdseks ilmunud kaks kogumikku ja kaks romaani, mis jutustavad loo maailmalõpujärgsest maailmast ja Eestist. Lugu algab sellega, et avastatakse – Maaga on sattunud kokkupõrkekursile asteroid Tooni. Osa inimkonnast otsib pääsemist Kuult, osa varjenditest ja kolmas seltskond põgeneb üldse tähtedele.

Osa juttudest ja tegevusest leiabki aset kokkupõrke-eelsel ja kohe järgsel ajal, romaanid keskenduvad aga puhtalt tuhandete aastate tagusele tulevikule, mil katastroofijärgsed pinged pole teps mitte lahtunud. Kirevas ja žanreid segavas sarjas seiklevad sõdur Jaan Kallos, tema tulevikuminad Kal ja Los, mutandid, putukinimesed, digitaalsed olendid ja aegajalt sekkuvad mängu ka tähtedelt pärit omnikud. Ühtlasi on tegemist ilmselt ühe mahukama ja enim autoreid koondava ühismaailmaga kogu Eesti ulmekirjanduse ajaloos.

Nagu seda varem korduvalt öeldud, sai Tsaari maailm alguse 2011. aastal Mandi köögis, kus Mant pani kirja avaloo Ippolitist. Edasi sai mõned kuud hiljem ühes kohvikus kirja pandud ka proovisõit ehk kuidas vürst kuu peale kippus. Ja sealt see siis hakkas aegamööda hargnema. Praeguseks on kahte kogumikku kirjutanud peale minu ja Mandi veel Jaagup Mahkra, Mairi Laurik, Reidar Anderson ja Leila Tael Mikešin.



Sarja suurem suunamine ja arendustöö on tehtud minu ja Mandi poolt. Mis ei tähenda, et me ei võtaks häid ideid kuulda. Kogumikes on näiteks üsna palju tooni andnud just kaasautorid. Tõsi, maailm on väga Eestikeskne. Samas ei kavatse me takistada, kui keegi tahab kirjutada, mis samal hetkel toimub hoopis kuskil Ameerikas, kuidas sealsed asundused tulnukalögaga võitlevad. Mõned on seda võimalust ka kasutanud, näiteks Reidar, kelle lugu toimub hoopis Prantsusmaal. Aga kirjutamiseks on lahti terve päikesesüsteem, Linnutee ja universum. Kirjutada võib seejuures digitaalsetes olenditest, Tooni tulnukatest ja nende Marsile kolimisest, läinukad ehk inimesed kes läksid tähtedele jne. Võimalusi on palju. Oleme ka avatud täiesti igasugustele muudele formaatidele. Näiteks oleme põgusalt arutanud isegi seiklus-arvutimängu loomise võimalusi Tsaari baasil.



Kuidas koos kirjutamine käib? Eks ikka nii, et arutame aegajalt koos asju läbi, paneme mingeid kavapunkte kirju, mõtleme mingeid stseene koos ja siis kirjutame. Aegajalt tõstame kirjutatud tükke ühtsesse Dropboxis olevasse faili kokku. Kasutame failidel erinevaid versiooninumbreid, ehk see, kes viimati muutis, salvestab uue faili kõrgema versiooninumbriga. Samuti kasutame erinevaid värvikoode nagu punane, sinine jne, Märgistamaks ülekirjutamist vajavat osa, värskelt lisatud lõike jne. Eks me hõigume ka üle FB chati, et nüüd hakkan kirjutama, sa ära praegu midagi muuda. Oleme aastatega selle kooskirjutamise üsna käppa saanud ja peab ütlema, et see sarnaneb mitmes mõttes sellega, kuidas programmeerijad enda koostööd teevad.

Visuaalne külg on meile väga tähtis, seepärast oleme varustanud kõik kogumikud ja romaanid siseillustratsioonidega. Mulle väiksena meeldisid väga seiklusjuttude mustvalged sisepildid ja minu arust on tänapäeval masendavalt vähe illustreerimist. Tahaks seda kommet seikluskirjandusse ja ulmesse tagasi tuua.



Nüüd aga tuleks tegelikult tähtsama teema juurde. Kuuldused Tsaari maailma surmast on kaunis liialdatud. Jah, kaks viimast romaani sõlmivad mitmete tegelaste liinid üsnagi kokku, kuid samas jäävad veel päris paljude teiste tegelaste otsad lahtiseks. Samuti tekib uusi tegelasi. Samuti pole võimatu ega keelatud tuua mängu täiesti uusi tegelasi.

Miks ma seda kirjutan?Seepärast, et meil on plaanis Tsaari viies kogumik (mitmed autorid juba kirjutavad) ning hõikaks siin avalikult välja, et kõik Tsaari maailma arendamisest huvitatud uued autorid on enam kui teretulnud. Neile, kes ikka veel kahtlevad või ei oska kohe head teemat leida, annaks mõned juhtniidid ehk tooks ära viimastest raamatutest välja jäänud liinid, mida võiks julgelt edasi arendada.

1. Tank, keda mõned ehk mäletavad loost „Laenatud elu“, pidi neis teostes maoljate poolt varjendi krüokastis üles äratatama ja tegutsema. Tank on endiselt kuskil seal Ida-Viru katastroofikeskuses maa all. Kui keegi tahab, võib ta vabalt välja maa peale päästa.
2. Samuti sai raamatust välja võetud Mikk, kes peale teises kogumikus ärkamist oli plaanitud seiklema romaani läbiva tegelasena.
3. Pörker sai esimeses osas surma, sest Must Vassili seob ta enda raudlinnu külge. Praegu on ta elus kenasti edasi.
4. Stseenidest, mis üldse ära jäid, oli koht, kus Õnnepäeva malev marssis Seppade külla, kes ehitasid talle lendava samovari, millega Liidia orbiidile viia. Selle aga varastasid kuulased ära.

Paljude asjadega selgus loo arenedes, et need lihtsalt enam ei sobi, või tekkisid asja lahendamiseks paremad ideed.



Lõpetuseks võib öelda, et pooljuhuslikult tekkinud Tsaari maailm on osutunud elujõuliseks ja saanud ka tohutult erinevat vastukaja. Alates sellest, et tegemist on ajuhälvikutele mõeldud kirjandusega, kuni selleni, et tegemist „Tõe ja õiguse“ kõrval uue olulise eestlust lahkava teosega. Valdavalt on vastuvõtt olnud siiski positiivne ning tundub, et peaaegu iga lugeja leiab sellest sarjast midagi endale. Kes nalja, kes seiklust, kes transhumanismiga seotud mõtteid, kes lihtsalt kritiseerimisvõimalusi. Ega meie ka end kirjutades tagasi ei hoidnud, üritasime panna ulmet sisse palju. Seega ärge ka teie tulevased kirjutajad end pidurdage, andke aga tulla! Huvi või küsimuste korral tasub kirjutada näiteks jj@eenet.ee.