Ove

Ulmestaar


Kes on Ove? Sellele on koheselt vastust peaaegu võimatu anda. Ainuüksi ameteid on mehel loendamatul hulgal nagu näiteks sepp, korstnapühkija, tõlkija, metallitehnoloog ja lauamänguguru. Lisaks on ta kauaaegne ulmefänn ja Reaktori üks olulisim ja pikaaegseim toimetaja.

1. Mida praegu loed?

Hetkel on käsil kadunud Bergi "Reekviem Galateiale". Leian selle olevat suurepärase raamatu ning imestan, et pole sellele varem otsa komistanud. Praegune eksemplar sai mitmeid kuid tagasi kusagilt odavmüügist ostetud, kuid on teine pidevalt uute raamatute ees järjekorras tahaplaanile pidanud jääma. Lõpuks avastasin selle mingi raamatukuhja alt ning otsustasin ette võtta. Ei kahetse!

2. Mis naelutab sind raamatu külge?

Suuresti loo hoogsus ning karakterite areng. Paigaltammumine ning vaid olustikukirjeldused mind üldiselt ei köida. Kõige kohutavam oli minu meelest Potteri viimane osa, mis sinnamaani oli täitsa kenasti edenenud, kuid jäi siis pooleks raamatuks (mida ei ole üldse vähe) paigale püsima. Läbi häda suutsin selle läbi närida.

3. Ulme kolm lemmikut? Paari lausega neist lugejaile.

Kindel lemmik on Phil Eklundi lauamäng High Frontier, mis tõsiteadusliku ulme esindajana kujutab eesolevast kosmose koloniseerimist pagana põnevalt ning väga tõepäraselt. Kahjuks aga pole sellele lihtne leida mängijaid mängu kõrge learning curve tõttu. Teise koha pälvib kindlasti GRR Martini raamatul põhinev Troonide mäng, mida ma olen mänginud lugematu arv kordi, leides alati midagi uut ning põnevat. Leian selle olevat strateegilises osas samaväärne malega (ärge nüüd kividega surnuks loopige, malesõbrad) ning sotsiaalses mõttes kõvasti eespool, kuna laua taga on kahe mängija asemel neid hoopis 4-6.
Raamatute/kirjanike osas on valik juba tunduvalt laiem ning hetkelemmik jääb tilpnema kuhugi Scalzy, Card'i, Reeve, Heinleini ning Martini vahele. Nad on niivõrd erinevad, et kindlalt üht teisele eelistada ei kannata.

Romaanivõistlusel tunnustati ulmekirjanikke


Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel pälvis žürii ühehäälsel otsusel esikoha kirjanik Armin Kõomägi käsikiri „Lui Vutoon“. Teise koha vääriliseks valiti Märt Lauri käsikiri, kolmanda kohaga pärjati Jim Ashilevi käsikirja ning neljanda koha pälvis Helen Eelranna käsikiri. Lisaks auhinnalistele kohtadele märgiti ära kuue autori käsikirjad. Kokku laekus romaanivõistlusele 94 algupärast ja seni avaldamata käsikirja.

10405467 989393504428920 1712943450379701761 n

Lisaks auhinnalistele kohtadele märkis romaanivõistluse žürii ära käsikirjad, mille autorid Tamur Kusnets, Tea Lall, Mairi Laurik ja Mann Loper peaksid olema ulmesõpradele tuttavad.

11401382 10205777510610780 1288458946826091806 n

Pildid pärit sellelt aadressilt

Täheaeg 15 ootab kaastöid 1. novembriks!


cropped-picture-261

Täheaeg 15 ootab kõigi kodumaiste ulmeautorite lühiproosaks liigituvaid kaastöid! Järgmise numbri kaastööde saatmise tähtpäev on 1. november 2015. Tagasisidet, kas kaastöö on avaldamiseks vastu võetud, saab alates 15. novembrist 2015.

Kaastööd saata aadressil: raulsulbi@gmail.com. Sobivad Pagesi, Open Office’i, Wordi, aga ka RTF-dokumendid. Väga umbkaudne uue numbri ilmumisaeg võiks olla 2016. aasta esimene pool.

Ametliku teate ja täpsemad nõuded leiab siit lingilt.

Lauamängumuljeid Tallinna ulmefännide kokkusaamiselt.


Iga kuu kolmandal reedel toimub "Kadunud Mandril" ulmefännide kokkusaamine. Vist veebruarikuus oli Andreasel kaasas lauamäng "Innovation" ja otsis mängijaid. Muidugi olin nõus. Ma polnud seda iial mänginud ja mul polnud aimugi, mis mind ees ootab, aga kui pole kaotajaid, siis pole ka võitjaid ja võitjal on seda uhkem tunne, mida rohkem vastasmängijaid võidetud saab.

Igale mängijale jagati kaarte ja neid jäi veel hulk ülegi, need pandi laua keskele ja sorditi tugevuse järgi ära. Kõige nõrgemad läksid mängijaile kätte, olime ürgajas. Selles oligi idee, et mida edasi, seda innovatiivsemaks asi muutub.

Mängijad käivad kordamööda ja tavaliselt seisneb käik mõne kaardi aktiveerimises. Iga kaardi peale on kirjutatud, mis siis juhtub, kui kaart aktiveerida. Mulle jäi mulje, et iga kaardi aktiveerimisel juhtub erinev asi.

Mäng on jagatud etappidesse, mida on tosinajagu. Tuleb koguda punkte ja esimese etapi võidab see, kes saab 5 punkti täis. Teise etapi võitmiseks on vaja koguda 10 punkti ja nii edasi, iga 5 punkti kohta 1 etapp. Peale selle on veel olemas üldvõitja, aga kuidas etapivõidud ja üldvõit omavahel seotud on, see jäigi mulle segaseks.

Olime neljakesi: mina, Margus, Andreas ja Liina. Mina ei jaganud strateegiast ega taktikast mitte õhkagi. Mängisin üsna umbes. Margus ja Andreas olid seevastu kogenud mängijad. Sellepärast oli mulle suur üllatus, et esimese punkti teenisin just mina. Varsti sain veel teise punkti. Ja siis sain 4 punkti korraga, teistel polnud veel kellelgi midagi.

Kas olen nüüd etapi võitnud? Ei veel, pean ootama, kuni käigujärg minuni jõuab. Kuid Marguse kord oli enne. Ta nõidus mult ühe punkti vähemaks. Siis luges ta minu punktid kokku ja leidis, et ma olen endiselt esimest etappi võitmas. Siis nõidus ta mult veel ühe punkti maha ja ma võitnud etappi.

Mulle pidi onu külla tulema, nii et ma ei saanud lõpmata kaua mängulaua taga istuda. Lootsin, et poolteise tunniga saab mäng läbi. Kuid kolmveerand tunniga polnud isegi esimene etapp tosinast lõppenud, ehkki palju polnud puudu. Kui kolmveerand tundi korrutada 12-ga, saame ... täistööpäeva. Margus ütles, et nii kaua siiski ei lähe.

No ja siis sai Margus punktid kokku ja võitis esimese etapi. Kuid mul õnnestus veel mõned punktid saada, isegi 10 tuli kokku. Kas suudan võita teise etapi? Ei siiski, Andreas oli käigujärjekorras vahetult enne mind ja temalgi oli täpselt 10 punkti, nii kuulutas ta end teise etapi võitjaks.

Pärast seda ei saanud ma tükk aega ühtki punkti, aga Margus võitis 15 punktiga kolmanda ja Andreas 20 punktiga neljanda etapi. Mõtlesin, et nii lähebki lõpuni, kes oskavad, saavad punkte ja kes ei oska, ei saa. Minul oli endiselt 10 ja ma ei mäleta, kas Liina üldse sai midagi või jäi lõpuni nulli peale.

Iga kaardi servas olid mõned tillukesed märgid ja kui oli palju ühesuguseid, oli sellest kasu. Teistel olid ees sellised kaardid, mille servades olid juba kellad ja tehased, aga minul olid rohelised puud, mis teadupärast väga innovatiivne ei ole. Mõtlesin juba, et pean selles suhtes midagi ette võtma, aga samuti mõtlesin, et poolteist tundi on mängitud ja pean lahkuma.

Siis teatas Liina, et saan 8 punkti korraga juurde, ja kohe pärast seda teatas Margus, et saan veel 8 punkti. Ma polnud nende punktide saamiseks ise midagi teinud, aga nüüd oli mul 26 punkti, millega võitsin viienda etapi. Ja siis teatas Liina, et see, kelle kaartide servades on kõige rohkem puid, on nüüd võitnud, ja mina olin üldvõitja. Poolteise tunniga oli mäng läbi ja ma jõudsin õigel ajal koju.

Mulle ei jäänud "Innovationist" head muljet. See pole normaalne, et esimest korda mängiv inimene, kes ei saa aru mängu strateegiast ega taktikast, võidab kogenud mängijaid. Males või kabes oleks see välistatud. Peale selle on võitmise tingimused tavaliselt lihtsad: males ja kabes on kaotanud see, kes ei saa teha määrustepärast käiku, mälumängus ja bismargis on võitnud see, kes saab kõige rohkem punkte, trilmas ja reisis ümber maailma see, kes oma nupud esimesena kindlatele positsioonidele saab, "Timeline'is" ja turakas see, kes oma kaartidest esimesena lahti saab. Mina ei tea tänini, mida on "Innovationis" mängu võitmiseks tarvis teha ja miks see võit mulle kaela kukkus.

Taivo

Pilte Tartu ulmikute teisest reedest
20150612 211404
2015-06-12 21.19.33
20150612 211359
20150613 000542
WP 000353

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0761)