Eesti ulmetähed

Gert "Trash" Moserit teab kindlasti iga Estconil, HÕFFil või Baka kokkutulekul käinud inimene, sest niivõrd värvikat, jutukat ja hea huumorisoonega inimest on raske mitte märgata. Eraelus kokaametit pidav Trash on ühtlasi lisaks nii Eesti populaarseima filmiblogi autor, kui ka underground muusikat avaldava plaadifirma looja ning omanik.

1. Mida praegu loed?
Tööl on pooleli Antony BeevorŽi "Taistelu Kreetasta", ehk brittide lüüasaamisest Kreeta kaitsmisel ja hilisemast vastupanuliikumisest. Kodus loen sõjaväelase ning ajaloolase Richard HolmesŽi Iraagis peetud lahingute memuaare "Dusty Warriors" vahelduva eduga segamini Hubert Selby juuniori narkodraamaga "Unelmien sielunmessu". Autos on kindalaekas Viru ärikatest pajatav Virkko Lepassalu "Balmagesi lapsed", hea punase tule ajal haarata ning lõik või paar enne rohelise süttimist taas lugeda.

2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Peaks vist küsima, et mis sunnib haarama, sest otseselt rohkem või vähem naelutatud ma ei ole, kui juba lugema hakkan, siis ka lõpetan ja ega nüüd väga mäleta, et mõne raamatu külge eriti kinni liimunud oleks olnud. Mul on aeg nagunii piiratud ja kindel, et sel hetkel istun arvutis, sel hetkel teleka ees ja see aeg on lugemiseks reserveeritud. Võiks ju öelda siis labaselt, et sisu, vahest ka kirjaniku sõnakasutus. Haarama aga sunnivad mõned lüngad enese teadmistes, mida siis raamatute abil täita püüan. Loen ju valdavalt ajalookirjandust, harv see tanapäeval kui ilukirjanduse jaoks aega leian, aga jah, sellisel juhul on see ulmekirjandus, tihti sõprade kirjutatud või soovitatud.

3. Ulme kolm lemmikut? Paari lausega neist lugejaile.
1. Ray Bradbury "Marsi kroonikad". Lapsepõlvenostalgia. Kunagi lasteaia eas olin vanaema-vanaisa kasvatada (isa, noor lesk, tahtis ju veel linnapeal ringi joosta ja tempe teha) ning mul lubati hilise ööni telekat vahtida. Soome TV-st sai siis umbes 6-aastaselt miniseriaal ära nähtud ning loomulikult jättis see lapse ajju kustumatu jälje nii, et varajases teismeliseeas raamatut avastades tuli mulle kõik vägagi tuttav ette. Ja siis sai raamatut vähemalt kümmekond korda loetud, ikka nii aastase vahega ning mõned aastad tagasi ostsin ka miniseriaali DVD, meeldis kogu juustususest hoolimata seegi.

2. Dan Simmonsi "Hüpeerion" ja selle järjed. Sõber Lauri kunagi Soomest ostis, luges ja kiitis. Oli kohe selline järjekord, et kes saab järgmisena lugeda, mina va pugeja, muidugi seal nimekirja alguses. Ja siis lugesin ja kiitsin minagi. Hiljem kui raamatud eesti keeles ilmuma hakkasid, kinkis Lauri need minule, vahetas ükshaaval soome tõlked eesti omade vastu ja vastavalt ilmumisgraafikule kolisid need minu riiulisse kus aukohal siia maani. Aga kui nüüd küsida, et mis seal toimus, siis ega erilist mälupilti enam pole? Mäletan aga seda ekstaasi mis lugemisel ning iga uue osa ilmumisel mind valdas ja see oli kena kaif.

3. Leo Kunnase Gort Ashryni triloogia. Mulle kohe meeletult meeldis Kunnase oskus lugejat ärritada ning siis taas maha rahustada, seda stiilis, et viskab mingi fakti õhku, sina vangutad juba pead, ei ei poiss, nüüd sa räägid küll enese poolt varem kirjutatule vastu või nii see asi küll ei toimi, aga siis kirjanik mõned leheküljed hiljem taas seletab kõik kenasti lahti. Annab igale kahtlusi kõhklusi tekitanud küsimusele vastuse, seob kõik hargnevad niidiotsad. Samuti juubeldasin mitmel korral tema lauseehituste või kasutatud sõnade üle, juhus kui üldse midagi sellist märkan, kuid Kunnase puhul tõi mõne unarsõna ülisobivas kontekstis kasutamine pea hardumuspisara silmanurkka. Suurepärane kirjanik.

Ulmeõhtu: ajakirja "Reaktor" sünnipäev

Tuletaks veelkord meelde, et kohe vahetult peale Reaktori ilmumist - 30ndal novembril, kell 15 peab ajakiri Reaktor Tartu kirjanike majas (Tartu, Vanemuise 19) enda sünnipäeva ja esitleb ühtlasi ka uut kogumikku. Saab kringlit, ehk midagi joodavat ning Jüri Kallas peab ettekande "Ajakirjade roll ulmekirjanduse arengus.". Kõik Reaktori lugejad, huvilised, kaasautorid ning toimetajad on enam kui oodatud.

Üritusel saab vaadata ja osta kohalike autorite ulmelugude kogumikku „Tuumahiid“, mille koostajateks on Maniakkide Tänav, J. J. Metsavana ja Ove Hillep. Algselt on kõik kogumiku lood ilmunud veebis asuvas ulmeajakirjas Reaktor. Lisaks uutele nimedele on kogumikus mitmeid tuntumaid autoreid nagu (:)kivisildnik, Krafinna, J. J. Metsavana, Triinu Meres, Maniakkide Tänav ise. Kogumikus leidub nii teaduslikku fantastikat, õudusjutte kui fantasy't.

NB! Kõik "Tuumahiiu" kaasautorid, kes pole veel enda autorieksemplari saanud, laupäeval on selleks võimalus.

Üritus feissbuugis

Trashi sünnipäev

15. novembril pidas Eesti tuntuim filmiblogija, ulmik ja plaadifirma omanik Trash Von Krahlis oma sünnipäevapidu koos toredate inimeste, hea õlle ning lemmikbändidega! Esinesid DJ Martin Tõnumaa, Tamhiis, Aghor, Thomaz, Sociasylom, Sädelev kass, Wick Blaze, Barthol Lo Mejor ja DJ Painkiller. Lisaks said 100 esimest külalist koos pääsmega vaid selle peo jaoks tehtud helikasseti laval esinevate bändide muusikaga.

Ulmerahvast oli Kraali kohale ilmunud vähem kui oleks arvanud. Paljud Tallina raudmehed ja naised puudusid nagu nt Ats, Triinu, Sirje, Pronto jne. Rahvapuudust samas kartma ei pidanud ja peoperemees Trash paistis mõnusalt joviaalne ning omas sõiduvees. Muusika oli samas kohati industriaalsem kui trashil kombeks isegi. Üldiselt paistis silma üsnagi tige kihistumine - ehk ulmefännid koondusid peamiselt Kraali suitsuruumi lobisema ning muusikasõbrad siis tantsusaali bände kuulama. Eks oli neidki, kes pendeldasid kahe saali vahel (nagu minagi), aga küllap oli ka neid, kes kordagi suitsuruumi ei sattunud või neid ulmefänne, kes katkestasid vestlust vaid selleks, et endale kiirelt letiäärest uus klaas vedelamat osta.

Veel nägin ma Risto Kukke, kes tegi aktiivset reklaami oma korraldatud Darkland fire üritusele ning jagas selleteemalisi voldikuid. Filmitegijad Robi ja Maria võtsid napsu ja kirusid Süvahavva tegemise valu&vaeva. Kõige rohkem ulmejuttu sai ilmselt räägitud aga muusiku ja tõlkija Mart Kalvetiga. Peamisteks teemadeks olid Illuminaatuse sari, selle tõlkimine ning metatasandid ulmes-küberpungis. Mingihetk sai avastatud, et kell on juba kole palju ning enamus rahvast peolt lahkunud, mistõttu hakkasime Ovega baasi suunas liikuma. Tegime veel kiire söögipeatuse Osmanis, tutvusime Mustamäe värvika ööeluga ja nii kella kuueks vastu hommikut sai viimaks ka silma looja. Hea pidu oli, kahetsege kõik kes te ei tulnud.