Ulmetähed

Sellekuine ulmetäht Nikolai Karayev on Eestis elav ulmekirjanik, tõlkija ning ulmefänn. Reaktori lugejaile on ta tuttav ilmselt tõlkejutu "Aafrika piires" autorina. Lisaks külastas Nikolai sel suvel esmakordselt Estconi ning pidas seal ka huvitava ettekande.
1. Mida praegu loed?
Nädal tagasi olin Peterburi lähedal suurepärasel conil Ulmeassamblee („Фантастическая ассамблея“) ning soetasin mitu raamatut, mida loen (nagu mul kombeks on) korraga. Nende hulgas on nt Darja Zarubina romaan „Nosferatu“, mis on ilmunud Venemaal sarjas „Rahvaulme“ ning mille hind oli 50 rubla, see on vähem kui üks euro! Jah, kirjastuse katse müüa odavat rahvaulmet on rappaläinud, kuid raamat on hea, põnev humoristlik ulmekriminull, mitte vampiirist, nagu minagi arvasin pealkirja põhjal, vaid kummalise nimega kollasest ajakirjanikust, kes uurib nt teiselt planeedilt pärit suursaadiku mõrva.
Teine lugemisel olev raamat on kogumik „Kummitused ja kuulipildujad“ („Призраки и пулеметы“) alapealkirjaga „Auruajastu parimad lood veebiajastu parimatelt autoritelt“, mis ei tähenda muidugi, et aurupunk on tingimata hea; veebiajastu kahjuks seda ei garanteeri. Loodetavasti mõned šedöövrid kogumikus siiski leiduvad.
Samal ajal loen ingliskeelsest Hiina ulme kogumikust, kirjutan sellest ulmest artikli ajakirja „Mir fantastiki“.
Plaanides on Veiko Belialsi „Kogu maailma valgus“ ja Ann Leckie „Ancillary Justice“. Viimane on 2014 aasta kõige autasustatum ingliskeelne ulmeromaan, mida kahjuks on keeruline tõlkida: peakangelane tajub kõike teisi olendeid kui „she“ vaatamata sellele, mis on nende sugu, eesti keeles aga „tema“ on alati „tema“...
Ah, ja veel Peter Watts'i „Echopraxia“, mis on suurepärase „Blindsight“'i sidequel. Peter Watts oli Ulmeassamblee peakülaliseks, tegin temaga intervjuu sellesama „Mir fantastiki“ jaoks.

2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Keerukus, isegi keerulisus ning fantaasiarikkus, isegi rikkalikkus komplektis hea proosaga, mida lihtsalt usud. Sest elu ongi keerulisem kui tajume, fantaasiata aga siukeses elus tolku pole. Peaasi, et kirjanik suudaks ennast nii väljendada, et teda usutakse.

3. Ulme kolm lemmikut? Paari lausega neist lugejaile.
Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski. Nende raamatud on vene ulme vundament, tuletorn ja helihark. Vennad on harukordselt osavad kirjanikud: “Raske on olla jumal” ei vanane, “Esmaspäev algab laupäeval” ja „Kurjusest vaevatud“ juttudest rääkimata.
Michael Moorcock. Tema raamatuid on palju ning nad on vägagi erinevad, mitte ainult fantasy vaid ka tõsisemad keerulisemad romaanid. Nt polkovnik Pjatnitski tetraloogia, mida ei ole veel avaldatud ei vene ega eesti keeles. Või triloogia „Teine Eeter“. Või alternatiivajalugu „Gloriaana“, mida pean lähiajal vene keelde tõlkima.
Philip K. Dick. Täiesti isevärki ulmekirjanik, kelle teostes ja elus olen tõeliselt huvitatud. Dick on suur mõistatus, mida katsusin mõistatada alates hetkest, kui olen teadnud, mis on 2-3-74 (vt kasvõi Wikipedia'st). Olen kindel, et tema romaanid - milledest mu lemmikud on „Ubik“, „Three Stigmata of Palmer Eldritch“, „Time Out of Joint“, „Flow My Tears, the Policeman Said“ ja eriti „A Scanner Darkly“ - on võtmeks ka tema elu juurde. Olen kirjutanud sellest mahuka artikli (vene keeles).
Tahan Dick'i raamatuid inglise keeles üle lugeda, sest vene tõlked ei ole kõik head. Kust aga võtta aega? Ohh...

Mütofest 2014

20-24 augustini toimus Jõgevamaal Kassinurme mägedes, taaskord Mütofest . Suur rollimängufestival, mille peamiseks sisuks oli muinaseesti olustikus aset leidev tumeimeulme rollimängusaagast, mis seekord kandis alapealkirja „Ulmade paine”. Mütofest toimub juba 9dat korda ja selle sisu ning vorm on aastate jooksul teinud läbi mitmeid muutusi. Üks oluline element on siiski jäänud alati samaks - rollimäng Kassinurme kuningriigis, selle soodes luuravate kurjade vaimude, veriste poliitintriigide ja ahnete välis- ning võimuahnete sisevaenlastega, läbi mille sai taaskord üle saja mänguhuvilise osaleda muinasaegse karmi maailma seiklustes mida muidu saab vaadata vaid filmidest või lugeda raamatutest.


Mädasoo poisid üritavad linnusesse pääseda.


Järvetaguse koja rahvas peab nõu.


Kõrtsmik oma abilistega


Mõõduvõtt


Peale higirohket võitlust


Kuningas oma kaitsesalgaga


Kuninganna teenistuses olevad lapsed


Ärevad sündmused on rahva kokku toonud


Hukkunud kuninga matused

Piltide autoriks SarcastiCat

Tartu ulmikute teine reede

Möödus rahvarohkelt traditsioonilises Õlleministeeriumi kaminasaalis. Räägiti nagu ikka palju ulmest ja ka muust, Mesikepp tähistas oma sünnipäeva ning vastupidavamad liikusid hiljem veel edasigi.

Kohalviibinud Die kirjeldas toimunut järgnevalt: "Selline vaikne ja tsill oli. OK, mitte vaikne, sest heal hulgal ulmikutest on kõlavad hääled ja Labürint kajab hästi. Ja enamus inimesi räägib korraga, nii et ainus võimalus midagi vahele öelda on teha kõvemat häält kui kõik teised. Õnneks ma olen lavakoolitusega esimene sopran. Ja taaskord tõestas ennast ära paar põhimõtet. Esteks, et isegi kui sa oled seitsme sendiga rott, siis tekib su ette maagiliselt paar kena külma jooki, millest oled paar nädalat unistanud, ja seda veel enne, kui sa jõuad öelda "õlu" (või siider). Kõige muu hulgas sain ma nägupidi ja otse tuttavaks mitme inimesega, keda ma seni vaid Lõustaraamatust tundsin ja müüsin oma hinge Veiko Belialsile ja kollide kompaniile maha ka uuel aastal Estconil LARPi korraldamise asjus. Ja siis ma kuulasin liblikate keelt edasi, sest süvadiip (sic!) ulmejutt on minu jaoks 80% arusaamatu ja inimeste lugemus võtab ka minusuguse raamatunarkomaani oigama. Igastahes, tsill oli ja nalja sai palju, ja mu meelest on kord kuus siiralt liiga harva, nii et palun teeme näiteks iga reede "

Keskmaa Ordu meets Unquendor

Kolmas september sõidab tööasjus Eestisse (Tallinnasse ja Tartusse) Hollandi Unquendor seltsi liige Jan van Breda. Kohtumine toimub kell 18.00 vabas esinjemisvormis St. Patrick's Iiri restoranis Suur-Karja 8, Tallinn: Jan pakkus lahkelt välja võimaluse, et ta teeb ka lühikese kuid infotiheda ettekande nazgulide teemal. Järgneb üleüldine pidu ja pillerkaar. Oodatud on kõik Tolkieni ja tema loomingu huvilised! Sama nädala lõpus on Jan ka Tartus.

Unquendor selts on 1981. aasta septembris loodud Tolkieni selts Hollandis, kuhu kuulub üle 200 inimese. Tegeleb selts umbes samasuguse tegevusega, nagu selle Eesti väikevend Keskmaa ordu (väljasõidud, koolitused, filmi- ja mänguõhtud jne), kuid antakse välja ka oma ajakirja Lembas, kus avaldatakse raamatuarvustusi (mitte ainult Keskmaaga seotut kusjuures), pilte ja luuletusi.