Mulle meeldib, et me elame infoühiskonnas ja meie elu on palju lihtsam kuna poed viitsivad ennast internetis reklaamida ja informatsiooni pakkuda. Enamusel eesti raamatupoodidest on oma lehekülg olemas ja olen tihti nende tänulik kasutaja – saamaks teada, kas ja kus on mind huvitavaid teoseid Eestis võimalik hankida ja muu taolise jaoks. Kuna tihtipeale on tegemist ka venekeelsete teostega siis on mind häirinud see, mis olukord nende võrgupoodide vene kirjanduse osakonnades on. Kuigi raamatute nimed on kõikjal vene tähestikus antud, siis autoritel pole nii hästi läinud. Millegipärast peetakse vajalikuks need ladina tähestikku tõlkida või siis lääne autorite teoste puhul tagasi tõlkida. Tundub, et Rahva Raamatu poolt kasutatav tarkvara ei toeta vene tähestikku ega ka muid mitte-“standardseid” sümboleid nimeväljal. Kõik nimed on mingi konverteriga üle lastud ja enne kui te midagi vene võrgust silma hakanut otsima lähete, oleks soovitav sarnane konverter leida, sest originaalse autori nime järgi võib otsimine raskeks osutuda. Vene autorite puhul polegi asi ehk nii hull, näiteks SERGEJ LUK'JANENKO, ALEKSANDR MAZIN jne. on piisavalt originaalidele sarnased, tuleks ainult pehmendusmärkide asendamine meelde jätta.

Lääne autorite puhul see nii lihtne ei ole. Nimed nagu PITER BIGL, DZHONATAN STRAUD, T-ED UIL'JAMS, DIN KUNC, ZHYUL' VERN jne. iseloomustavad seda, mis lääne autoritest sellel meetodil alles on jäänud.

Apollo võrgupoe poolt kasutatav tarkvara toetab vene tähestikku ja osade vene keelsete teoste puhul on autori nimi jäetud tõlkimata, mis minu meelest on täiesti normaalne – kui ma pealkirjast aru saan siis peaks ma ka ju autori nimest jagu saama. Aga tundub, et ladina tähestikku nime (tagasi) tõlkimine on jäetud teose sisestaja loominguks, sest muud moodi ei oska ma seletada kuidas on võimalik, et ühe otsingu lehekülje ulatuses võib samast nimest olla kaks erinevat “vale” tagajärge ja kõrvalleheküljel võib eksisteerida sama autori nimi selliselt nagu ta olema peaks. Nii võib seal leida - Robert Lawrence Stine, Robert L.Stein, Robert L.Stain.

Põhiliseks probleemiks minu jaoks ongi otsetõlked, mida võib leida küllaltki suurtes kogustes – esimese 5 lehekülje ehk 75 raamatu ulatuses vene keelse ulme sektsioonis oli 22.11.2011 seisuga: 43 õigesti tõlgitud nime, 21 vigast tõlget ja 11 korda oli autori nimi jäetud tõlkimata või puudus üldse. Mõned näited nimedest, mida sealt leida võib: G.R.R.Tolkien, Garri Garrison, Žjul Vern, U.Golding, T.Gudkaind, Lilit Seintkrou, L.Tšaild, Mišel Tsink, Terri Pratšett, Barbara Hembli, Tara Brei Smit, Ivy Alexander, Karlos Ruis Safon, J.Smith, John Smith (mõlemad L.J. Smithi asemel) jne. Asi ei ole ainult ulmepõhine, kui natuke ringi vaadata võib leida ka järgmiseid autoreid - Žoze Saramago, Jaroslav Gašek, Eliot Džordž, Tšarlz Dikkens, Derald Durrell, A.Djuma, G.Mopassan, G.Gesse. Näiteks võib ka tuua Erle Stanley Gardner nime tõlkimise, mille tulemuseks 27 esinemise korra kohta on Erl Stanley Gardner (10), E..S.Gardner (1), Erl Stenli Gardner (3), Erle Stanley Gardner (13). Selliste nimede puhul tekiks mul küll kahtlus tõlkijate pädevuses.

Raamatukoi puhul - niipalju kui neil üldse venekeelset kirjandust oli - on nimed samuti ladina tähestikku viidud. Kiirel ülevaatusel mingeid “huvitavaid” tagajärgi nendest tõlgetest avastada ei õnnestunud.

Krisostomus kasutab Rahva Raamatule sarnast automaatset nimede tõlkimist, kuid lubab otsida nii vene kui ladina tähestiku alusel, mis oli äärmiselt positiivne uudis, nagu ka nupp, mis selle tõlke sinu eest automaatselt ära tegi. Loomulikult tagajärjed on vastavad - ZHjul Vern, Ajzek Azimov, Lois Makmaster Budzhold ja muud huvitavad tulemused. Tõlge aga paistab olevat mingi teise süsteemi järgi – ülakomasid või sidekriipse tagasi tõlgitud nimedest leida ei õnnestunud.

Mida kokkuvõtteks öelda? Minu isiklikust vaatepunktist pole automaatsel tõlkimisel viga, olgugi tagajärjed sellised nagu nad on. Eks annaks ka välja mõelda süsteem, mis automaatselt tõlgib lääne autorite nimed nende tegelikele kujudele, aga see nõuaks küllaltki põhjalikku tahtmist ja vajadust ning tõenäoliselt ei saa kunagi teoks. Kui raamatu kaanel olev nimi on samal ajal kõrval olemas, siis tahtmise korral leiab autori teosed üles. Tegelikult leiab vajaduse korral ka suvaliselt tõlgitud autori nime järgi asjad üles, ainult miks peaks seda tegema kui mujalt saab asja lihtsamalt ja mugavamalt kätte.

PS: Enne kui keegi mind lihtsalt virisemises süüdistama hakkab, proovisin ka sügisel Apollo võrgupoe aadressil abi saata. Uurisin kuidas saaks aidata ja saatsin ka neile nimekirja vigastest tõlgetest 25 nime ulatuses, aga kui selle tagajärjel ainult 2 parandati, siis leidsin, et ju neil ei ole soovi või vajadust olukorda muuta.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0071)