„They shall be my finest warriors, these men who give themselves to me. Like clay, I shall mould them, and in the furnace of war forge them. They will be of iron will and steely muscle. In great armour shall I clad them and with the mightiest guns will they be armed. They will be untouched by plague or disease, no sickness will blight them. They will have tactics, strategies, and machines such that no foe can best them in battle. They are my bulwark against the Terror. They are the Defenders of Humanity. They are my Space Marines,and they shall know no fear.”

–Prelude, The Codex Astartes (Apocrypha of Skaros)

_________________________________________________________

Mängust endast

Warhammer 40 000 on aastast 1987 pärit ulmeteemaline sõjamäng, mida mängitakse hunniku reeglina 28 mm (värvitud) miniatuuridega. Nende plastmehikestega peetakse maha eepilisi lahinguid, tuginedes Warhammer 40 000 lahingureeglitele. Kuigi esimesed mängukomplektid lasti välja juba 26 aastat tagasi, on kaubamärgi omanik Games Workshop brändi pidevate reeglimuudatuste ning uute miniatuurikomplektidega senini elus hoidnud.

Warhammer 40 000-e mängijaskond on pidevalt kasvanud, jõudes uue aastatuhande algul ka Eestisse. Maailma tutvustamiseks on antud välja tohutult raamatuid, laua- ning arvutimänge ning isegi täispikk animatsioon. Mängu miniatuuride kogumisest ning värvimisest on samuti saanud omaette hobi ning mõned kogujad ei raatsi oma nädalatepikkuse töö vilju klaasi alt väljagi võtta. Nagu sõjamängudes ikka, jaguneb kogu maailm fraktsioonideks, kes omavahel sõda peavad. Ühest sellisest osapoolest selles artiklis juttu tulebki...

Taust

Warhammer 40 000-e düstoopiline maailm on sotsiaalses mõttes üsnagi sarnane meile tundud pimedale keskajale. Paljud kõrgtehnoloogilised leiutised on langenud unustuse hõlma ning religioosne pitser on vajutatud igasse eluvaldkonna tahku. Inimeste tsivilisatsiooni kaitsevatest vägedest on teiste seas kõige kuulsamad Adeptus Astrates, inkvisitsioon ning Adeptus Mechanicus. Hoolimata oma näivast arvukusest, suudavad nad vaevu varitsevate tulnukate ja mutantide horde tagasi hoida. Unusta tehnoloogia ja teaduse saavutused, kuna palju sellist on kadunud, mida ei õpita enam kunagi uuesti ära. Unusta lubadused progressist ja mõistmisest, kuna karmis ja sünges tulevikus on vaid sõda!

Kunagi ammu, kui Imperaator veel inimese kujul Terral kõndis, lõi ta endale 20 primarhhi - tema kindralid ja relvavennad tulevaseks võitluseks inimeste maailmade ühendamisel. Esimesed Kosmoserüütlid (arvestades maailma feodaalset iseloomu, on see ilmselt kõige parem variant pisut kohmakast väljendist "kosmose merejalaväelased") loodi just nende poolt, kuid primarhhide võimed olid neis tugevalt "lahjendatud," kuna inimkeha ei suuda taluda nõnda suurt väge. Kasutades geenimutatsioone lõi igaüks neist endale leegioni sõdalasi. Kõige esimene ning Imperaatori poolt usaldatuim oli Horus. Teised tuntuimad nimed, mida inimmaailmades austatakse, on Lion El’Jonson, Leman Russ, Rogal Dorn ja tiivuline Sanguinius. Algas võitlus inimkonna ühendamise eest.

Horuse hereesia

Pärast kaht sajandit lahinguid ning vähemuste hävitamist, tegi Imperaator Horuse armee ülemjuhatajaks ning jäi ise teadmata põhjusel Terrale, mis tekitas teistes primarhhides pahameelt. Horus ise sai peatselt lahingus tõsiselt haavata ning ta transporditi Terrale tervenema, mille käigus Kaose jumalad ta unenägudega enda poole kallutasid. Paranenuna alustas ta vastuhakku Imperaatorile ning paljud primarhhid oma leegionidega ühinesid temaga - kaks vaenupoolt jagunesid täpselt pooleks. Palju sellele järgnenud sõjast on üpriski hägune, kuid teada on, et Tumedatele jõududele ohverdati lugematuid maailmu ning koledus, mis nende elanikke tabas, on kirjeldamatu.

Lõpuks, sundides Imperaatorile lojaalseid vägesid pidevalt taganema, alustasid Horus ja tema liitlased Imperaatorliku palee piiramist Terral. Viimases hädas otsustasid lojalistid anda meeleheitliku vastulöögi - Blood Angel'ite Sanguinius ning Imperial Fist'ide Rogal Dorn koos oma vapraimate sõdalastega saatsid Imperaatorit retkel Horuse lahinglaevale. Kaose segajate tõttu aga ei toiminud teleport nii tõhusalt kui oleks pidanud - ründavad väed pillutati laevale laiali. Imperaator ning Horus pidasid maha vägeva kahevõitluse ning kui Dorn lõpuks oma meestega lahinguväljale jõudis, leidis ta sealt kaks pealtnäha surnud keha. Kuid Imperaatoris oli siiski veel piisake elujõudu ning otsustuskindel primarh tõi tema keha tagasi Terrale, kus see paigutati Kuldtrooni, jättes Inimkonna valitsejale siiski võimaluse telepaatilisel teel oma alluvatega suhelda.

Kaose teenrid alistati ning aeti Hirmu Silma.

Codex Astrates

Pärast Horose vastuhakku, jaotati seni piiramatu suurusega leegionid 1000-mehelisteks kapiitliteks. Imperaatori vägede korrastamisega tegeles ainuisikuliselt Roboute Guilliman, Ultramarines'i primarhh. Tema suurimaks tööks on Codex Astrates - teos, mis määrab kõikide kapiitlite organisatsioonilised ning taktikalise alused, värvatavate vastuvõtu ja geenipankade kasutamise korra.

Paljud kapiitlid peavad "Astraatide koodeksit" sama pühaks kui Imperaatorit ennast ning järgivad seda sõna-sõnalt. Teised jällegi suhtuvad koodeksisse kui näpunäidete kogumikku ning kasutavad seda pigem suunava teosena. Üheks selliseks "vabaks" kapiitliks on Space Wolves, kelle primarhh Leman Russ vormib oma sõdalased omaenda käe järgi.

Ülesehitus

Igat kapiitlit juhib Kapiitlimeister, keda abistavad vanemohvitserid, tehnikud ning raamatupidajad. Iga kapiitel on jagatud 10-ks 100-meheliseks kompaniiks, mida juhivad kaptenid, mis omakorda jagunevad 10-ks 10-meheliseks rühmaks seersandi juhtimise all. Lisaks on igas kompaniis lahinglipu kandja, kaplan ning meedik (nn. apteeker).

Iga treeningu läbiteinud Kosmoserüütel määratakse esialgu kümnendasse kompaniisse - luuresse, mille iga rühm koosneb seersandist ja 4-9 reasoldatist. Seal õpib ta selgeks kõik sõja peened nõksud: kuidas märkamatult hiilida, kuidas luurata, läheneda ja jälgida vastast.

Rüüsterühma kuuluvad sõdurid, kes on äsja luurekompaniist minema saanud. Sellega kaasneb ka õigus kanda lahingturvist. Põhimõtteliselt on tegu raskerelvastuses rühmaga. End siin tõestades, võib sõdalane pääseda ründerühmadesse, kus tegutsetakse pea-asjalikult lähivõitlusega.

Taktikalised rühmad on lahinguväljadel kõige levinumad, luues sellega armee selgroo. Sinna pääsemiseks peab Kosmoserüütel end tõestama nii rüüste- kui ründerühmas. Pärast tuhandeid lahinguid võib kapiitlimeister hakata lugema sõdurit veteraniks...

Kapiitlimeister on üks hirmuäratavamaid sõdalasi üldse. Tal on selja taga mitu sajandit lahinguid, tapmisi ja kogemust. Ta on võitluses ületamatu, olgu tegu siis bolteri, terariista või paljaste kätega. Juba tema tiitel räägib selja taha jäetud vaenlaste laipadest. Kuid ta peab olema ka hiilgav strateeg, karastatud Astraatide koodeksi õpetustes ning teritatud lõpututes otsustes lahinguväljal. Tema sõdurid on talle kui vennad ning ta teab, et nad on nõus andma oma elu vaid tema käsu peale. Ta peab teadma kõigest, mis kapiitlis toimub, olema vannutatud hoidma kapiitli saladusi ning pidama ka läbirääkimisi, lähtudes Adeptus Astraatide aukoodeksist. Iga Kosmoserüütel, eriti aga kapiitlimeister, peab olema ettevaatlik kergete väljapääsude suhtes, kuna need võivad lõpuks viia hukatusse.


Värbamine

Igal kapiitlil on aegade jooksul välja arenenud uute sõdurite värbamiseks omad meetodid ning traditsioonid. Paljud värbavad vaid oma kodumaailmadest, mis on enamasti arengus maha jäänud, metsikud ja tihtipeale sõjaväelise korraga, kus lootustandvaid poisse treenitakse üha tugevamaks, et nad saaksid ehk ühineda Space Marine'dega, keda kutsutakse "tähesõdalasteks" või "taevarüütliteks". Kuna kapiitlid külastavad oma värbamismaailmu vaevalt kord põlvkonna jooksul, põimuvad need külastused tihti legendide ning müütidega.

Kuigi madala arenguga maailmad, mille elanikud on sunnitud ellujäämise nimel pidevalt võitlema, on head värbamiskohad, ei suuda miski võistelda sülemmaailmade linnade põhjakihi asukatega. Selliseid low-lifereid püütakse tihtipeale kampade kaupa kinni ning saadetakse katsetele.

Katsed varieeruvad vastavalt kapiitlile, kuid üks on kindel - need on niivõrd rasked, et vaid käputäis nekruteid need läbib. Läbikukkunud võivad end õnnelikuks lugeda, kui nad eluga pääsevad.

Paljudel kapiitlitel puuduvad kodumaailmad - nekruteid saavad nad kas enda poolt valitud planeetidelt või otse sõjapiirkonnast. Kodutute kapiitlite heaks näiteks on Dark Angels ja Black Templars.

"Taevarüütlid"

Täielikku kapiitlite nimistut saab näha Warhammer 40 000 wikipeedialehelt - ka pisukeste kirjeldustega.

Kosmoserüütli arenguprotsess on pikk ja vaevaline. Neofüüdid (nekrutid) ühinevad kapiitlitega umbes 10-aastaselt, mil nad alustavad ka oma treeninguid ning mutatsioone. Erinevaid geenitüvesid, mis neofüütidesse siirdatakse, on 19, kuid kõik kapiitlid ei kasuta kõiki tüvesid ning tihtipeale on tüved geenipankades tuhandete aastate jooksul ise muteerunud. Väga vähe leidub ka kapiitleid, kellel on olemas kõik 19 tüve, kuna enamasti on mõned lahingute käigus kaduma läinud või liiga palju muteerunud. Naised ei sobi värbamiseks, kuna siirikud on seotud meeshormoonidega.

Kuigi kapiitlid on oma värvatute suhtes väga tähelepanelikud ning valivad, juhtub tihti, et kõigi keha ei suuda siirdatud geenitüvesid taluda. Sellisel juhul võib neofüüdi ainevahetus muutuda väga ebastabiilseks ning peaaegu alati kaasneb sellega ka osaline või täielik vaimuhaigus. Kui kapiitel on täies jõus, lõpetatakse lihtsalt nende piinad. Kui aga mehi on hädasti vaja, sobivad nad hästi enesetapurünnakutest osa võtma.

Ei piisa vaid geenitüvede siirdamisest - Kosmoserüütel peab oskama oma uusi organeid ka kontrollida. Paljud organid ei hakka ilma hüpno- või kemoteraapiata üldse töölegi. Treeningu läbinud Kosmoserüütel suudab täiel määral kontrollida oma kehas toimuvaid protsesse.

Esimene istik, mis neofüüdile siirdatakse, on teine süda, mis lubab sõdalasel hakkama saada vähese hapnikuga, tugevate traumadega ning valmistab ta ette eesootavaks 18-ks kirurgiliseks siirdamiseks.

Teisena siirdatakse neofüüdile ossmodula - pisike organ, mis tugevdab ning kasvatab organismi luustikku. Selle tulemusena moodustub ka neofüüdi ribidest ühtlane teraskõva luuplaat.

Koos ossmodulaga siirdatakse sõduri rindkerre ka biscopea, mis hormoonide abil kasvatab omaniku lihaskudet. Kasvavad musklid põimuvad suureneva luustikuga, mis on üheks põhjuseks, miks neid koos siirdatakse.

Pärast kaht aastat viimaste geenitüvede istutamist, alustatakse järgmise faasiga, mille jooksul siirdatakse neofüüdile haemastamen ja Larramani organ. Esimene hakkab kontrollima ossimodula ja biscopea tegevust ning rikastab organismi verevarustust. Larramani organtoodab Larramani rakke, mis haavatasaamise korral sulgevad augu ning kaitsevad organismi.

Sealtpeale algab ka neofüüdi hüpnoteraapia, mis jätkub kogu tema teenistuse aja. Catalepseani sõlm paigutatakse kukla taha. See hernesuurune organ mõjutab keha unerütmi ning selle reageeringut unepuudusele. Tänu sellele suudab Kosmoserüütel vajadusel magada ning olla ärkvel üheaegselt. Selline kahe oleku vahel pendeldamine ei asenda normaalset und, kuid suurendab sõdalase võimalusi magades ellu jääda.

Vanuses 14-16 siirdatakse neofüüdile kolm uut tüve: preomnor, omophagea ja mitmik-kops. Preomnor on suur organ, mis sobitatakse rinnakorvi ja tegeleb neelatud ainete eel-seedimisega. Tänu sellele suudab Kosmoserüütel süüa kõigile teistele mürgiseid või seedimatuid aineid. Omophagea paigaldatakse seljaaju külge, kus see muutub aju osaks. Selle ülesandeks on eraldada loomsetest kudedest mäluna funktsioneerivat geneetilist materjali, mis annab Kosmoserüütlitele üpris ebahariliku omaduse - nad suudavad süües sõna otseses mõttes õppida, mis võib võõras keskkonnas olla väga kasulik. See on aga tekitanud mitmeid nimedest Flesh Tearers ja Blood Drinkers väljaloetavaid harjumusi. Kolmandaks organiks on nn. kolmas kops, mis kaitseb kopse mürkide ning hapnikuvaeguse eest, kuna ta ise on võimeline mõlemaga toime tulema.

Järgmisena tulevad occulubeja Lymani kõrv - kaks organit, millest esimene ei paranda küll otseselt silmanägemist, kuid lubab tehnikutel teha muudatuse silma võrkkestas ning kasvatada uusi nägemiskepikesi. Teine laiendab sõdalase kuulmisulatust (lainepikkuse, mitte kauguse mõttes) ning lubab tal vajadusel filtreerida taustamüra.

Vanuses 15-16 siirdatav sus-an membraan paigutakase peaaju ülaosa peale, kuid see ei hakka tööle ilma järgneva keemiaravi ja treeninguta. Selle ülesandeks on viia keha ainevahetus kas siis tahtlikult või surmava trauma tagajärjel miinimumi. Sellisel viisil võib Kosmoserüütel elada aastaid. Ainevahetust saab taastada vaid keemiaraviga - sõdalane ise seda teha ei saa. Pikim teadaolev varjusurmas viibimise rekord (eduka elustamisega) kuulub Silas Err'ile Dark Angels'i kapiitlist - 567 aastat.

Melanchroomiline organ jälgib kehale mõjuvat radiatsiooni ning toodab vajadusel pigmenti, et muuta nahk tumedamaks. Erinev geenitüvi on erinevate kapiitlite sõduritel muutnud ka naha- ning juuksevärvi. Hea näide on siinkohal Death Spectres kapiitli albiinosõdalased.

Ooliitne neer ja neuroglottis paigutatakse neofüüdi kehasse üheaegselt. Esimene toimib koosteise südamega ning parandab tunduvalt sõdalase verevarustust. See lubab Kosmoserüütlil taluda mürke ning gaase, millega mitmik-kops üksi hakkama ei saaks. Suu tahaossa paigaldatav neuroglottis lubab sõduril maitse järgi määrata kindlaks looduslikke mürke ja mõningaid kemikaale.

Seedekulglasse paigaldatav mucranoidi toodetud hormoonid imbuvad kehasse käärsooles, mis keemiaravi tulemusena paneb Space Marine higistama õlist eritist, mis kaitseb teda äärmuslike temperatuuride ja osaliselt ka vaakumi eest. See on standardprotseduur kosmosereiside puhul.

Betcheri näärmed siirdatakse neofüüdi alahuulde ning lubavad sõduril sülitada äärmiselt korrodeerivat mürki. Kosmoserüütel võib sel moel end rahumeeli raudpuurist välja lutsuda.

Kaela ning sügavale rinnakorvi siirdatakse kaks identset tüve - progenoidid. Need näärmed on kapiitli säilivuse koha pealt eluliselt tähtsad, kuna nad koguvad geneetilist materjali teiste tüvede kohta. Viie aastaga valmib kaelal olev progenoid - rinnakorvis asuv organiga läheb kümme aastat - ning on eemaldamiseks valmis, et säilitada järgmisele neofüüdile geenitüvede siirdamiseks. Kapiitli apteekrid kannavad kaasas ka seadet, millega langenud Kosmoserüütlite rinnakorvist sealne progenoid kätte saada - selle eemaldamisega on sõdalase kohustused kapiitli eest täidetud.

Enne 18-aastaseks saamist paigutatakse neofüüdi naha alla viimase siirikuna must seljakilp, mis surub närvisõlmed kilbist sügavale kehasse. Paari kuuga on seljal asuv siirik täis organismi närvilõpmeid, mis lubab sõduril otseselt "põimuda" tema lahingturvisega.

Istikute pildid on pärit The-First-Magelord deviantart lehelt. Kel huvi, siis seal on mõned veel.

Kapiitlite apteekrid oskavad küll geenitüvesid siirdada ning progenoide eemaldada, kuid enamasti jääb neile mõistmatuks sügavam tehnoloogia selle taustal ning erinevate organite täpsed funktsioonid. Paljud kirurgilised ettevõtmised on tänu põlvest-põlve edasiandmisega rituaalidega sedavõrd küllastunud, et vaene neofüüt on oimetu ammu enne tuimesti mõjumahakkamist. Valestitõlgendamised tingivadki kapliitlitevaheliste geenitüvede mõningase erinevuse.

Varustus

Kosmoserüütlite varustus varieerub üpriski tugevasti ning on sõltuv rühmast, kus sõdur asub. Üldjuhul on kõigil sõdalastel (v.a. luurajad, kel on oma kerge turvis) õigus kanda lahingturvist. Lisaks sellele veel relvastus, mis kõigub bolteri ning kettmõõga ja leegiheitjate vahel. Üpriski korralik arsenal. Veteranidel on õigus kanda ka hävitaja-turvist ning vägevaimad sõdalased paigutatakse raskel haavatasaamisel lahingsarkofaagi ehk dreednooti, kus hinge vaakuvad vägilased hea õnne korral veel tuhandeid aastaid sõdida saavad. Need rasked turvised on põhimõtteliselt ühe-mehe-tankid. Varustatuna kuulipildujate, raketi- ja leegiheitjatega on need lahingus ülimalt efektiivsed vastase elavjõu hävitamises. Veteranid kasutavad suures osas ka käsivõitlusrelvi nagu kirved, mõõgad ja vasarad. Loomulikult on kõik need rohkemal või vähemal määral lööke võimendavat tehnikat täis.

Planetaarsete sõidukitena on kõige tähtsamad ilmselt drop-podid, millega Kosmoserüütlid planeedile laskuvad. Muljetavaldav on nende seadmete ülim primitiivsus, kuna põhimõtteliselt tullakse alla täie hooga. Tegelikult on küll kapsli all väike reaktiiv, mis maandumist pidurdab, kuid kõmakas, millega see maapinda tabab, on austustäratav. Kapsel mahutab enam-vähem ühe rühma. Sõidukitest tuleks ära märkida transpordi alla kuuluv Rhino ning Land Rider, mida, varustatuna paaris-raskebolterite ning nelja laserkahuriga, peetakse Adeptus Astraatide hävitavaimaks relvaks. Kasutatakse ka kõiksugu erinevaid mootorrattaid (küll kahe, kui ka kolme rattaga) ning hõljukeid.

Kõige levinumaks transpordiks kosmilises võtmes on ristlejad. Need kiired laevad on peamised sõdalaste kriisikolletesse vedamise vahendid. Tihtipeale on juba ristleja ilmumine päikesesüsteemi piisav, et igasugune vastuhakk lämmatada. Ristleja ei ole laevaklass, vaid pigem iseloomustus kiirele laevale, millega on võimalik vedada märkimisväärne hulk Kosmoserüütleid ning need ohukoldesse transportida (kas siis drop-pod'ide, telepordi või teiste laevadega). Sellest lähtuvalt on ristlejaid väga erinevaid sorte.

Peaaegu igal kapiitlil on ka kaks-kolm lahingalust, mille peamine eesmärk on planetaarsete maabumiste läbiviimine ning tulega toetamine. Suur hulk soomust ja häirivaid seadmeid on suunatud kapslite väljalaskeavadele, kust võib korraga planeedile minna kuni kolm kompaniid. Need laevad on tõsiselt tugevad ning peavad vastu isegi planetaarkaitsekahurite tulele.

Gladius-klassi fregatt - suurel määral patrull- ning eskortalus - on Imperiaatorliku laevastiku kõige arvukam laevatüüp. Kandes harva rohkemat kui üht rühma, kasutatakse seda harva planeetidel maandumiseks, kuid see-eest leiab see rakendust lahingutes ning piirialadel.

Taktika

Taktika varieerub suurelt jaolt kapiitlite järgi. Blood Raven kapiitli raamatupidajad koguvad võimalikult palju iidseid teadmisi ning püüavad oma vaenlaste sammu ette ennustada; Doom Eagles kapiitel rõhub hiilimisele ning vaiksele tapmisele. Enamus kapiitleid aga leiab kõige tõhusama taktika olevat siiski konkreetse ilustamata molli-kütmise. On ka mõned kapiitlid (Brazen Minotaurs näiteks), kes põhimõtteliselt ei hooli, mida nad tapavad, kuna see ei ole tapmise seisukohalt üldsegi mitte oluline.

Kirjandus

Nagu enamus asju siin maailmas, ei ole ka Kosmoserüütlid miski uus asi, meenutades väga Heinleini raamatust "Tähesõdalased" tuttavaid sõdureid. Maailma puhul seevastu ei saa neil kahel ühtki paralleeli tõmmata - Heinleini raamatu maailm on arenenud ühiskond, vaba igasugustest piiridest; Warhammer 40k seevastu on tehnoloogiliselt tagurlik ning väga piiritletud kohutava koguse religioossete traditsioonidega. Mõlemas kasutavad sõdalased lahingturvist, hüppavad kapslites planeetidele ning taplevad. Erinevused tulevad sõdurite ettevalmistuses - Heinleinil puudub igasugune geneetiline mõjutamine ning treeningki kestab lühemat aega.

Geenimanipulatsioon esineb aga Frank Herberti "Düüni" saagas. Samuti on erinevate tulnukrasside kujundamisel ammutatud inspiratsiooni kinolinalt.

Alates 1987-st aastast, mil Games Workshop antud teemaga välja tuli, on pidevalt trükitud ka raamatuid, mis selle mängu tausta, tegelasi ning sündmusi tutvustavad. Nüüdseks on Warhammer 40 000 sarjas juba sadu jutustusi, romaane ning lühijutte paljudelt erinevatelt autoritelt.



Samuti on aastal 2010 tehtud täiesti vaadatav 76-minutine animatsioon "Ultramarines", mis jutustab ühest kihva kiskunud päästemissioonist.

Koomiksid, lauamängud (Space Hulk, Adeptus Titanicus, Inquisitor, Horus Heresy (ja samanimeline kaardimäng)) ja rollimängud (Dark Heresy, Rouge Trader, Black Crusade, Death Watch ja Only War on sellele populaarsust kogunud teemale täiesti loomulik jätk.

Ka arvutimänge on mõnuga välja antud. Mõned näited: Final Libaration: Warhammer Epic 40 000 (1997, strateegia) Warhammer 40 000: Chaos Gate (1998, strateegia), Fire Warrior (2001, FPS) ning Dawn of War ja Dawn of War II (2004, 2009 vastavalt, mõlemad strateegiamängud). 2011 aastal ilmus ka märulimäng "Space Marine", kus mängija orke ning kaose kummardajaid laias kaares laiali peksab.

Kokkuvõtteks

Warhammer 40 000 maailm on lai, põhjalikult läbi mõeldud ja paljude raamatute poolt kirjeldatud. Kosmoserüütlid on aga tuntuimad selle mängu esindajad, kujutades endast kui kihavat müüri Impeeriumi karmi korra ning kaose vahel. Kel aga mängu või maailma vastu huvi tekkis võib kiigata eestlaste endi Warhammer-foorumisse..