Kuna ulmestaaris lubasin ja ka eelmine aasta sarnase kokkuvõtte tegin, siis siin me oleme. Esimese hooga tahtsin öelda, et kindlasti tuleb selle aasta artikkel lühem, sest head kraami tuli ju vähem välja ning endal ka vaatamiseks vähem aega. Aga kiire ning ebatäpne arvustus ütleb, et siin artiklis väljatoodud anime annab kokku umbes 244 episoodi. Julgeks selle ilusa ümmarguse 100 vaatamistunnini ümardada. Seda on vähem, kui eelmise aasta 175 tundi, aga siia tuleks lisada veel näiteks 75 episoodi poksianimet Hajime no Ippo (MAL: 8,78).
Dandadan
MAL: 8,59, 12 episoodi.
Momo Ayase usub üleloomulikku. Ken Takakura usub UFOdesse. Mõlemad on veendunud, et neil on õigus ja teine osapool ajab jampsi. Seega esitavad nad teineteisele väljakutse: Momo peab minema sinna, kus on UFOsid nähtud ja Ken kummitavasse tunnelisse. Kõigepealt röövivad tulnukad Momo ära aga Turbo Vanamutt varastab Keni meheau.
Näide sellest, kuidas teha asja jaburalt kuid süstemaatiliselt hästi. Sul on nunnu ja trendikas naispeategelane, kes samas ei ole tüütu eit. Sul on nohikust peategelane, kes ei ole painatud luuser. Nende vahel küpseb noorteromanss, mis on soe, armas ja kohmakas, kuid ei sisalda painajalikku suhtejanti, vaid täiesti siiraid kohmakaid juhtumisi. Kõik huumor on üle võlli, kuid mitte üle piiri. Kogu sarja peale pole ainsatki “normaalset” tegelast, kuid nad kõik on siirad ja sümpaatsed kui mitte lausa armastusväärsed.
Isegi kui tegu on kõrgelt hinnatud manga põhjalt tehtud animega, on üheks põhjuseks kindlasti ka stuudio Science Saru. Masaaki Yuasa juhitud stuudio ei vaevu asju puhtalt raha pärast tegema. Kui nad asja käsile võtavad, on tulemuseks meistriteos. Vt ka Devilman Crybaby ja Jaapan upub.
Kaijuu 8-gou
Kaijuu number 8.
MAL: 8,30, 12 episoodi
Taas üks paljuoodatud anime. Juba pealkiri ütleb ära, kuhupoole minek on - klassikalised kaijud trambivad linnasid maatasa ja siis on vaja neid peatada. Ja siis kui kangelased lähevad pärast pressikonverentsi ja presidendi käepigistust koju, hakkab koristusmeeskond linnatänavalt koletiserupskeid kokku kraapima. Meie peategelasel oli suur unistus kangelaseks saada, kuid aastad on veerenud omasoodu, ning on selge, et küpses vanuses, 32-aastaselt, pole enam vaja unistusi hellitada, vaid tuleb koristajatööga leppida.
Juhtub aga see, mis peategelastega ikka juhtuma peab, midagi erakordset, ning ka temast saab… kaiju! Oma uut füüsilist võimekust ära kasutades õnnestub tal lõpuks liituda kangelaste üksusega, et hakata koletiste vastu võitlema. Kuidas aga oma kaiju-olemust tiimikaaslaste eest varjata, et mitte loetud sekundid hiljem ise hukatud saada?
Saaks öelda, et mitmekülgselt meeldiv vaatamine, kuid põhirõhk on siiski peategelasel, kes on siiras ja lihtne keskpärane inimene, mitte peps supertegelane ega undav pubekas.
Dungeon Meshi
Delicious in Dungeon
MAL: 8,61, 24 episoodi
Seiklejad seiklevad labürindis, nagu nad seda ikka teevad, kuni ühel hetkel saavad neil varud otsa. Ja kuna hädad ei käi kunagi üksi, satuvad nad näljase lohe otsa, kes ühe neist lihtsalt ära sööb. Pärast haavade lakkumist jõuavad nad järeludele, et kõigi hädade aluseks oli tühi kõht. Aga kellel pole raha, peab leidlik olema - tuleb järgi proovida, millised labürindi koletised hamba all ei kriuksu.
Lobe ja lustlik vaatamine, kuidas hiidskorpionit jooksikseene puljongis hautada. Samuti tuleb kiita tegelasi, kes on meelega kõik omal viisil natuke peast põrunud.
Maou 2099
MAL: 7,49, 12 episoodi.
Täiesti ootamatu üllataja. Algab nagu keskpärane anime ikka - suur kangelane on alistanud deemonite lordi, too podiseb enne surma veel midagi ja siis, põmm, reinkarnatsioon. 15 aastat isekai-masstoodangut on meid juba täielikult kalestanud. Ja juhtubki see, mis juhtuma peab, meie deemonlord ärkab üles aastas 2099 ja avastab, et kuna keegi teda ei kummarda ja austa, pole tal ka mingit väge. Kuidas leida endale miljon jüngrit? Hakata arvutimänge striimima!
Nagu ütlesin, on isekai-masstoodang ikka jubedalt kalestanud. Ootasin siit nüüd, et Velvet Veltol Velshvalt istub järgmised 10 episoodi arvuti taga, striimib oma mänge ning vaene Machina, tema viimane teener, peab tööl käima, süüa tegema ja selle deemonmeestitele ema eest olema. Aga ei! Kuigi Maou 2099 ei võida tõenäoliselt kunagi ühtegi auhinda ja kaob kiiresti ajaloo prügikasti, oli see üllatavalt asjalik vaatamine. Tegelased olid meeldivad, animatsioon püsis stabiilsel tasemel, isegi taustamuusika oli täiesti okei. Aga mis kõige tähtsam - see oli sisuliselt mõeldud läbi umbes samal tasemel, kui meie kodumaised Stalkerivõitjad ning hoidis seda taset sirgeselgselt lõpuni välja.
Mahou Shoujo ni Akogarete
Gushing over Magical Girls
MAL: 7,64, 13 episoodi.
Me ei saa sellest rongiõnnetusest ju mööda minna. Kes seda artiklit on lugema tulnud, teab kindlasti, et väikesed nunnud loomad annavad tüdrukutele võluvidinaid ja võluvõimeid koos nunnu roosa kleidikesega. Ja siis kuskilt poole pealt läheb asi hirmsaks ja eksistentsiaalseks ära.
Mitte see anime, oo ei. See on algusest lõpuni täis piitsutamist, bondaget, sadomaso mänge, kehavedelikke ja punastamist.
Kaootiline ja absurdne vaatamine, kus veidral erootikaelemendil puudus igasugune erootiline võlu.
Ore dake Level Up na Ken
Solo Leveling
MAL: 8,27. 12 episoodi.
Kümmekond aastat tagasi avanesid väravad teise maailma, mille kollid olid tavarelvade suhtes immuunsed. Õnneks avanesid samal ajal inimeste käbinäärmed (pardon, halb nali), ehk siis tärkasid supervõimed, et minna neid kolle laksima. Maailm on aga ebaõiglane, ning supervõimekate supervõimekus on betooni valatud - kui sa oled B-kategoorias, siis sinna sa ka igaveseks jääd, sa ei saa kunagi tugevamaks.
Muidugi, et asi huvitavam oleks, on meie peategelane erand - tema saab nüri nühkimisega endale väge aina juurde ja juurde. Ja sellest tulenevad kohe ka selle anime peamised hädad. Esiteks, niipea kui anime hakkab kasutama videomängusüsteemi, ehk siis leveleid, mana, dmg ja muud maagiat numbrites kuvama, on minu jaoks võlu kadunud. Tehke palun puhast fantaasiat.
Teiseks, niipea kui meie tegelane trenni tegema hakkab, areneb ta umbes kolme päevaga täielikust põhjakihi supilontrusest vägevaks laksijaks. Kui esimeses hooajas on veel kohati tunda, et tüüp peab lahinguväljal natukenegi pingutama ning ainult tollipaksune plot armor teda tihti päästab, siis teine hooaeg, mis algas 2025. aasta alguses, on juba karjuvalt nüri - me kõik teame, et peategelane on Liivimaa parim ratsanik, kes tambib ka kõige suuremad ja kurjemad kollid käeviipega mutta. Igav.
Nozomanu Fushi no Boukensha
The Unwanted Undead Adventurer
MAL: 7,43, 12 episoodi.
Seiklejad seiklevad labürindis nagu nad ikka seda teevad. Meie peategelasel läheb aga halvasti ning ta saab surma. Küll aga mitte jäädavalt, nimelt õnnestub tal tagasi tulla viletsa kondikuna. Nii ta siis seikleb, kogub sõna otseses mõttes liha luudele, ning üritab millekski inimesesarnaseks tagasi saada.
Taas, lihtne ja lobe vaatamine, kuid kui alguses oli lustlik vaadata kondiku seiklusi, siis juba mõne episoodiga oli ta piisavalt inimesesarnane, et võlu kadus ja edasi jäi lihtsalt 6/10 mõõga-ja-maagia seiklus.
Sentai Daishikkaku
Go! Go! Loser Ranger!
MAL: 7,32, 12 episoodi
Tulnukad tulid maale ja saatsid oma jalaväe laevast välja, nüüd peavad Power Rangerid nende väed peatama! Ja sedasi juba 13 aastat. Rangerid teevad ilu- ja jõunumbreid, hale jalavägi lüüakse pihuks ja põrmuks, lastele müüakse suhkruvatti ja võtmehoidjaid. Nimelt kukkus invasioon läbi juba ühe päevaga, kõik vähegi tugevamad tulnukad löödi maha ning alles jäid ainult kõige madalamad saapaväelased, kes peavad nüüd oma Lebensraumi nimel seda teatrit tegema. Kõige selle juures on veel ka häda - nimelt pudenevad "tapetud" tulnukad tolmuks, kuid saavad ennast seejärel uuesti kokku korjata. Peavad. Neil ei ole võimalik isegi surra, ainus mis neid tapab, on Rangerite artefakt-relvad.
Ma arvan, et ma vaatasin selle lõpuni, aga ma ei ole kindel. See anime oli korraga huvitav ja igav. Seda oli huvitav vaadata, kuid see läks kohe meelest. Käesolev arvustus on kirjutatud otse Reaktori mootorisse, sest ma lihtsalt unustasin selle anime olemasolu juba ära.
Järjed ja jätkuvad:
Sousou no Frieren
Frieren: Beyond Journey's End
MAL: 9,31, 28 episoodi
Alustasin eelmise aasta artiklit selle animega, kui sellest oli väljas 16 episoodi, ehk natuke maad oli veel minna jäänud. Raske on aga eelmise aasta kokkuvõttele midagi pikemalt lisada - Frieren lükkas MyAnimeListi edetabeli esikohalt Fullmetal Alchemist: Brotherhoodi, ning erinevalt kõigist teistest varasematest usurpaatoritestt, sinna ta ka jäi. Põhjusega. On tõepoolest peaaegu täiuslik anime, millele on pea võimatu ühtegi etteheidet teha. Kes tahaks, leiaks kindlasti võimalust nokkimiseks,miks asjad just tema suurepärasele maitsele ei vasta, kuid lõppkokkuvõttes oleks see sama suur intellektuaalne saavutus, kui kritiseerida pitsarestorani, et nad ei paku mulgiputru.
10/10
Monogatari Series: Off & Monster Season
MAL: 8,71, 14 episoodi.
Bakemonogatari tuli välja 2009. Aastal, ning sellest on saanud omaette kultuuriline fenomen ja üks suuremaid frantsiise animemaailmas. Sellele on vaikselt järgesid tilgutatud, mis kõik on läbivalt kõrgete hinnetega.
Monogatari maailma üheks eripäraks saab nimetada, et see on nii kirjandustehniliselt, visuaalselt kui ka oma julguselt paralleelitu. See on hästi kirjutatud ja heaks kirjutatud. See on nii tehniliselt kui sisuliselt alati pea perfektne. Selle negatiivsed küljed ei too elamust alla, vaid annavad vürtsi ja kontrasti. Eks kindlasti saa ka siin maitseküsimust mängu tuua, aga maitse muutmisel ei oleks tegu enam sama tootega.
Ma ei saa üle sellest, kui absurdselt hea oli selle hooaja esimene episood, mis oli 30 minutit visuaalset ilu koos sügava filosoofiaga. Teised kaks peatükki ei olnud nii ülimuslikult head, vaid lihtsalt väga head.
Raske on öelda, kas selle vaatamiseks peab olema olnud selles maailmas sees kõik need 15 aastat. Usun, et kes läheneb avatud meelega, mida on Monogatari maailma jaoks niikuinii vaja, võibki prooviks eelmainitud esimest episoodi täiesti kontekstiväliselt vaadata.
Ta on surematu fööniks. Sama vana kui inimkond, sünnib ta aina uuesti ja uuesti, olles samal ajal õndsas teadmatuses oma surematusest. Keeristormina pöörab ta teiste elud pahupidi, kuid mitte kunagi pahatahtlikkusest, vaid oma lõputust energiast ja naiivsusest. Kui temaga juhtuks täna õnnetus, kus temast ei jääks juuksekarvagi alles, oleks ta homme häirimatult tagasi.
Mushoku Tensei II:
MAL: 8,43, 12 episoodi
Teise hooaja teine osa. Mul on eelmise aasta kirjutamisest peamiselt meelde jäänud, et ühe kodaniku tagasiside oli, et esiteks oli üldse väga halb artikkel ning Mushoku Tensei kiitmine oli lausa piinlik. Kriitika esimeses osas pole midagi teha, aga kui olen järgi mõelnud, siis tõesti, eelmine hooaeg oli tõepoolest viletsam ning teise hooaja teine osa on palju parem. Võlukoolis erektsioonihäirete lahendamise asemel saame seda, mida me alguses üldse vaatama tulime: psühholoogilist painet, valikute tegemise raskust ning küünte ja hammaste abil õnne poole roomamist.
Kimetsu no Yaiba: Hashira Geiko-hen
Demon Slayer: Kimetsu no Yaiba Hashira Training Arc
MAL: 8,12, 8 episoodi.
Tegelikult oli igav. 7 episoodi näidati meile tegelasi, kes järgmnevas hooajas hakkavad surma saama. Jah, nii see varasemalt möödavilksanud tegelaste tausta avamine käib, et me neile kaasa oskaks tunda kui nad ennast õilsa eesmärgi nimel ohverdavad. Ja kuigi need taustalood olid kõik huvitavad, oli see 7 episoodi jagu nüri trampimist. Monster of the week aga monsterid olid tegelaste minevikus.
Mashle 2. Hooaeg
MAL 7,81, 12 episoodi.
Täpselt nagu esimene hooaeg - Harry Potteri paroodia, võluvõimete puudumise ületab meie peategelane toore jõuga. Jätkuvalt lustlik ja lobe vaatamine.
Re:Zero kara Hajimeru Isekai Seikatsu 3rd Season
MAL: 8,69, 16 episoodi.
Re:Zero kolmas hooaeg mitte ei astu, vaid hüppab pea ees ühte ämbrisse, mida kogenud animevaataja on kindlasti varem kohanud. Eelmisest hooajast on möödas neli pikka aastat viimase ajaloo kõige segasematel aegadel ning Re:Zero kolmas hooaeg algab sellega, et kümmekond tegelast istuvad pika laua taha ja hakkavad poliitikast jahuma. Kes te olete? Ma mäletan teist kolme. Mis on teie motiivid? Miks ma peaksin teist hoolima? Kui palju teid üldse on?
Ühel hetkel loksub multikas tagasi oma harjumuspärasesse rööpesse, ehk Subaru hakkab erinevatel valulikel viisidel surma saama ja kannatama. Jee. Ja siis kui saadakse plaan paika, mida pahadega ette võtta, saab hooaeg otsa nagu noaga lõigatult. Eks jääme siis uusi kannatusi ootama…
Oshi no Ko 2nd Season
MAL: 8,60. 13 episoodi.
Kogu ulmeline element on selles, et 2 tegelast surid ära ja reinkarneerusid oma iidoli lastena. Ehk siis teises hooajas on ainsaks ulmeelemendiks selle detaili meenutamine.
Oli huvitav, aga pole kindel, kas hea. Halb ka mitte, aga sära on kadunud. Ning mulle spoliti ära, et autor väsis mangast ära ja kirjutas ka sellele üsna pettumustvalmistava lõpu.
Hanma Baki vs. Kengan Ashura
MAL: 6,42, 1 episood 60 minutit.
Eelmises artiklis riivasin ka “lihasulmet” Baki. Sellel on ka konkurent - Kengan Ashura, kus korporatsioonid lahendavad näiteks territoriaalseid küsimusi põrandaalustel areenidel. Üritasin kunagi vaadata, ning kui Baki on kuskil “no äkki kuidagi on selline jaburus võimalik” piirimail, siis Kengan Ashura hüppab sellest piirist julgelt üle “füsioloogilise ulme” valdkonda, ning kisub ikka üsna kummaliseks. Lisaks muidugi tõdemus, et see on koledas, ikka väga koledas 3D CGI-s.
Kaks maailma kohtuvad ühes tunniajases episoodis või lühifilmis, ning kuigi võib öelda, et oli lobe vaatamine, oli siiski natuke nüri. Aga võib hoopis ka teistpidi kiita - saadi tunni ajaga hakkama, mitte ei kulutatud nadi lõpplahenduseni jõudmiseks tervet hooaega.
Dropitud:
Uzumaki
MAL: 5,81, 4 episoodi.
Junji Ito on kindlalt üks maailma kuulsamaid mangakaid. Tema stiil on kaugelt äratuntav nii visuaalilt kui sisult - see on veider, see on ebamugav, aga sellelt ei saa pilku eemale. Kahjuks on aga animetööstus otsustanud, et kui võtta ette sellise maailmakuulsa autori kuulsad mangad, peab anime olema kohutavalt halb. Nii ongi tulemuseks mustvalge powepoint animatsioon, mis roomab nagu meestigu mööda märga kooliseina. Jah, õudus peab natuke aega hinges käärima, et mõjuma hakkaks, aga selline venitamine muudab õudsa lihtsalt tüütuks. Eks MAL-i hinne näita vaatajaskonna vastuvõttu.
Metallic Rouge
MAL: 6,20, 13 episoodi.
Raskes identiteedikriisis anime. Ühelt poolt on see üks ulmelisemaid animesid eelmisest aastast - pärast tulnukate invasiooni tagasilöömist ja Marsi asustamist teevad inimesed seda, mida nad kipuvad tegema - androidid, kelle higi ja verega kõik see edu saavutati, pagendatakse slummidesse elama. Samuti peavad androidid eluspüsimiseks pidevalt keemiakokteili tarbima, mida inimesed väljastavad ainult kuulekuse eest.
Ehk meil on algatuseks sõjajärgne küberpunk agul Marsil, tagasivaated sõjale tulnukatega, inimestele igiomane ahnus ja egotsentrism, siit tuleks ju väga kõva Blade Runner. Aga ei, selle asemel muutub meie peategelane vingeks lahingurobotiks ja hakkab pahade ja samamoodi digimuutuvate androidega kaklema.
Mahavisatud maailmaehitus. Ma isegi ei mäleta, kui kaugele ma selle vaatamisega jõudsin.
Sasaki to Pii-chan
MAL: 6,84, 12 episoodi.
Keskmine mõttetu kontoritöötaja leiab maagilise linnu ja hakkab tolle abiga oma võluvõimeid arendama. Salaorganisatsioonid ja värgid. Veidral kombel droppisin siis, kui olin paar episoodi vaadanud ja jõudnud mõelda, et “jess, meil on lõpuks naiskõrvaltegelaseks toodud mittelaps, vaid täitsa kobe kontoripreili”. Ja siis oli vaja välja tuua, et teeeeeeeegelikult on ta ikka alaealine.
Undead Unluck
MAL: 7,76, 24 episoodi.
Kirjutasin eelmine aasta, et ma pole kindel, kas vaatan lõpuni. Ei suutnud. Siis kui ühel hetkel see anime taas meelde tuli, otsisin välja, et kuidas see siis lõppes ning sain aru, et ma ei olnud millestki ilma jäänud ja lõpp oli ka nigel.
Äramärkimist vääriv mitteulme:
Chi. Chikyuu no Undou ni Tsuite
Orb: On the Movements of the Earth
Keskaegne Poola, kus kõik on loogiline ja paigas - õige on sedasi, nagu kirik ütleb. Maa on universumi keskpunkt ning kõik teised planeedid ja tähed teevad keerulist tantsu selle ümber, sest Maa on jumala poolt loodud.
See anime haarab sul kuklast ja surub sind nägupidi tõdemusse, et autoriteedil on alati õigus. Igasugune autoriteedi vastu minek on esiteks mõttetu, taunitav ning lõpuks tervisele väga kahjulik.
Ketsereid põletatakse tuleriidal, märtrid võtavad oma ideaalide nimel mürki, inkvisitsioon on tõeni jõudmiseks valmis inimesi kasvõi nädalate kaupa piinama, ent heliotsentrism on visa idee, mis keeldub hääbumast ning elab ühel või teisel kujul edasi.
