Aprilli ehk sulakuu kohta uurides, et kas sellel on ehk mõni naljakas nimetus, ei torganud midagi väga naljakat silma. Küll aga avastasin, et 25. aprill on markusepäev, mille kohta võib lugeda järgmist: “Eestis kutsuti markusepäeva ka äkksurmapäevaks. Usuti, et kui sellel päeval künda või muud põllutööd teha, siis surevad ootamatult loomad.” Vanad eestlased tundusid kaunis närviline ja morbiidne rahvas olevat.

Loe edasi...

 

Aprill on HÕFFi-kuu. Nii et mis oleks paslikum, kui pühendada seekordne õnnitlus hispaania lavastajale-stsenaristile Amando de Ossoriole, kelle 101. sünniaastapäeva võis kuuendal aprillil tähistada. Teate ju küll, see Amando de Ossorio, kelle „pimedate surnute“ tetraloogia on meile kinkinud ühed huvitavamad ja kõige aeglasemalt liikuvad ebasurnud filmiajaloos.

Loe edasi...

 

Selles postituste sarjas vaatleme ulmelisi kõrvalvoolu-koomikseid - nii veebis- kui trükisilmuvaid. Tutvustatava materjali valik on sügavalt erapoolik ja kujuneb printsiibil “lugesime, nautisime, jagame”. Aprillis võtame kevade puhkemise puhul ette kohe mahlasema lõuatäie: Minna Sundbergi postapokalüptilise veebikoomiksi Stand Still, Stay Silent (“püsi paigal, pea suu”). Tutvustust tsiteerides on see “lugu sõprusest ja kadunud maailma avastusretkest, mõningate õuduse-, kolli- ja nõiduslisanditega” ning sarnaselt detsembris vaadeldud “Punahänna unenäoga” sisaldab ohtralt Põhjala mütoloogiat. Koomiks ilmub juba 2013. aasta novembrist mitu korda nädalas ja kuulub minu andmetel mitmete Eesti ulmikute püsi-lugemisvarasse.

Loe edasi...

 

KUU KEEMIA: germaanium (1. märts)

Mul oli küll tunne, et kõik keemilised elemendid on juba inglise viki esilehelt läbi käinud, aga ikka selgub, et ei veel. Germaanium on see element, mille olemasolu ja omadusi ennustas Mendelejev 1869. aastal.

Loe edasi...

 

Sõnaloome ei ole nali nagu ei ole ka kirjandus nali. Nagu ei sünni head kirjandust n-ö. kolhoosikorras, üheskoos õlut juues ja koomilisi ideid tulistades ning jämekoomilisi karaktereid leiutades, nii ei saa ka töötavat ja oma eesmärki täitvat sõnaloomet teha eelkõige humoorikusest ja teravmeelsusest juhindudes. Mingi valdkonna omakeelse terminoloogia mõte on võimaldada sel alal emakeelset suhtlust arendada.

Loe edasi...

 

Kes tähelepanelikult Reaktorit ja muid meediakanaleid on jälginud, on kindlasti teadlik, et aprillikuu viimasel nädalavahetusel toimus Haapsalu imekaunis linnas järjekorras juba 13. korda Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide festival (HÕFF). Neljapäevasel festivalil näidati ära 24 täispikka filmi, otsatu hulk lühemaid linateoseid, katsuti jõudu mälumängul ning nauditi suurepärast ilma heas seltskonnas.

Loe edasi...

 

Ei – siit ei tule mingit lumehelbekese solvumiskultuuri monumentaalteksti ega itkemist teemal kuivõrd masendav ikka kõik see tekstilasu oli, mida võistlustöödena žüriile lugemiseks saadeti.

Loe edasi...

 

Hoiatus: järgnev ei pretendeeri ühestki otsast objektiivsusele. Subjektiivsus puhtal kujul.

Tunnistan ausalt, alustasin Maniakkide Tänava uue romaani „Newtoni esimene seadus“ lugemist kahetiste tunnetega.

Loe edasi...

 


Maagia on esimene eestikeelne 21. sajandi vene ulme antoloogia. Üsna paksu raamatusse (343 lk) on mahutatud nelja autori kuus juttu. Juttude lugemine iseenesest kulgeb kiirelt ning põhjus, miks ma raamatu paksust mainin, seisnebki selles, et hea tahtmise juures oleks võinud need lood ka poole õhemasse formaati suruda. Ja selle arvelt ehk teist samapalju lugusid juurde mahutada.

Loe edasi...

 

Kuii Dune 2 aastal 1993 välja tuli, oli kogu kontseptsioon reaalajas toimuvast - pealtvaates strateegia, baaside ehitamine ning üksuste liigutamine - uudne. Hetkel sellesse aega tagasi ei läheks, juba mõte iga üksuse üksikult liigutamisest tekitab peavalu. Elukvaliteeti parandavaid uuendusi tõi juba C&C seeria aastal 1995, mis lasi kümneid üksuseid korraga liigutada.

Loe edasi...

 

Nagu ma enda Metro 2035 arvustuses ütlesin, siia olen ma suur Metro-sarja fänn. Uut Exodust ootasin aga juba pikisilmi, sest selle treilerid olid ülivinged.

Loe edasi...

 

2019. aasta märts tõi palju elevust, kui mängude kirjastaja Paradox Interactive teatas, et on peatselt oodata järge 2004. aasta videomängule Vampire: The Masquerade - Bloodlines (VTMB).

Loe edasi...

 

Kahekümne kahest filmist koosnevat kosmilist lugu kroonib neljas Tasujate film, mis paneb Igaviku-saagale väärika punkti. Kolmanda osa, „Igavikusõja“ lõpus lakkab Thanose sõrmenipsu peale pool universumi elust olemast, mispeale on ellujäänud kangelastel vaja leida moodus kuidagi Hull Titaan alistada ning reaalsus tagasi endiseks muuta.

Loe edasi...

 

Kõhedad muinaslood
Mart Sander

Mart Sanderi uus kogumik „Kõhedad muinaslood“ on põnev uudis kõigile õudus- ja fantaasiasõpradele. Sellesse autori enda poolt illustreeritud novellikogusse on koondatud seitse lühemat või pikemat lugu – novellidest lühiromaanideni – mis pakuvad lugejale terve nädala jagu kõhedust. Osa lugudest on ilmavalgust näinud inglise keeles, osa ilmunud erinevates kogumikes, osa aga kirjutatud spetsiaalselt kogumiku tarbeks (seitsmest loost viis ilmuvad eesti keeles esmakordselt). Allegoorilised muinasjutud taaselustavad meie ürgsed hirmud pimeduse, üksinduse, teispoolsuse, nõiduse ja needuse, deemonite ja rahutute hingede ning kõige selle ees, mille kohta me tavatseme öelda: „seda pole olemas“. Siin raamatus on.

Loe edasi...

 

Ulmestaar: Jakob Rosin

Olen selline kapist välja tulemata ulmefänn. Et pigem loen üksi vaikselt kodus, foorumitesse ja listidesse pole jutustama kippunud tulema. Teagi miks, vast pigem seetõttu, et arvutist on saanud selline töövahend, mida puhkuse ajal näha enam ei taha.

Loe edasi...

 

Avispea taga metsas

Raivo Tammus

Autobiograafiliste elementidega mängivas jutus läheb peategelane Raivo Tammus tagasi kodukoha Avispea kanti. Üllatuslikul kombel ilmneb, et samas piirkonnas tegutsevad ka libahundid.

Loe edasi...

 

Märtsikuise Reaktori mõlemad jutud olid lisandused autorite varasematele tekstidele. Iseseisvad küll, aga kumbki autor on varasemalt Reaktoris avaldanud ühe jutu, mille tegevus toimub samas maailmas ja/või samade tegelastega. Samas, neid jutte võib ka vastava eelteadmiseta lugeda. Korrektne oleks lihtsalt ära mainida, et tekstid on pisut seotud varasematega.

Loe edasi...

 

Puhja Tao, 1941

"Sa magad, Nikita, mu poeg..." ümises sm. Stalin vaikselt ja kiigutas hälli, kus suikus sm. Hrutšov.

Äkki nägi too vist midagi hirmsat unes, sest hakkas järsku rabelema.

"...

Loe edasi...

 

Esimene mast kukkus. Peaaegu hinge kinni pidades jälgis Peter kokkupakitud  eraldaja kukkumist. Kuigi seadeldise nimi jättis Peteri meelest pisut soovida, oli selle tööpõhimõte pea ilus oma lihtsuses, jätkates nii selgelt Marsi hõredas atmosfääris katsetatud ekstrahaatorite loomilikku arengut.

Loe edasi...

 

Ta oli proovinud nende teelt kõrvale minna. Ta oli kumaras hiilinud, oli läinud käpukil, keha mätaste vahele hoides, ta oli roomanud kuklani külmas mudas.

Nüüd on ta siin, liikumatu nagu laip. Tema - vaid üks pehme punavereline. Ja need, nad tulid kaugelt üle soo - kollaste tähnide pilv. Neid oli palju ja tema oli kodust liiga kaugel.

Loe edasi...

 

„Vanaisa, pane nüüd silmad kinni ja ära enne vaata, kui ma luban!”

Vanaisa seisis laudaukse ees ning pani kuulekalt silmad kinni.

Loe edasi...

 

4. Tuhatjala-supp (jätkub)

“Kas nüüd võib sisse pugeda?”

Laskeharjutuse lõpetanud võitlejad tunglesid uudishimulikult mäeküljel.

Loe edasi...

 

Paljastuhnurid on lahedad. Mõned ütlevad, et nad on nunnud, aga seda nad pole. Nad on lihtsalt veidrad. Aga veider on lahe. Nad on palju kannatanud antropotsentrilise keskkonnasekkumise all. Varem leidus neid Ida-Aafrikas laial asualal, siis hakkasid tavalised süüdlased nende arvukust vähendama: küttimine, elukohakaotus, maa üleharimine, kliimamuutus, kõik see värk.

Loe edasi...

 

“See on tegelikult üsna lihtne. Sensoritelt tulevaid andmeid kasutatakse järgmise stseeni tõenäosuste kalkuleerimiseks, võimaldades meil sisuliselt vaadata tulevikku.”

Longren kippus akadeemikuna kõlama.

Loe edasi...

 


Ühel hetkel on Joseph Schwartz õnnelik pensionileläinud rätsep Chicagos, 1949. aastal. Järgmisel on ta abitu võõras Maal esimese Galaktikaimpeeriumi kõrgajal.

Loe edasi...

 

Las ma jutustan teile esimesest korrast, kui tapsin inimese.

Ühel hommikul lamas mu isa Anto lihtsal õlgmadratsil, mille olin kööki tulepaistele vedanud, ning lämbus omaenese elumahlade käes, kui närvutav tõbi teda seestpoolt kurnas.

Loe edasi...

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0715)