Märkus toimetajalt: NB! "Jäljeküti" viimane osa ilmub augustikuises Reaktoris!

Nüüd, kus Jäljeküti-seikluse maakeelne kehastus hakkab ühele poole saama, jagan lugejatega mõningaid köögipoole-momente (kaasautori-tõlkija vaatepunktist).

Hakatuseks tunnistan ausalt üles, et kaasautoriks sirgusin ma alles ümberkirjutamise ja toimetamise käigus; algse jutu kirjutas siiski semu Dave. Lisan ka, et mul on esimene kord niimoodi pikka ilukirjandusteksti töödelda - igapäevaselt viljelen hoopis olmelisi väikevorme, nagu riigiasutuste infoklipid, ohutustehnilised instruktsioonid ja kodumasinate kommertskirjeldused.

Semu Dave’iga (omadele Knux) tutvusin Youtube’is üksteise mängusalvestusi kommenteerides ning õige pea liitusin Kaosnoova foorumiga, kus ta koos väikse sõpruskonnaga jutte vestis. Jutuvestmine toimus vaba kulgemisega rollimängupostituste kujul ja neist juttudest vormus omakorda Kaosnoova universumi ürgsupp. (Muuseas, Kaosnoova tegemistel on teatav põlvnevussuhe Firefly fännikirjandusega - Dave ja mängujuht Kieyotie kohtusid Serenity rollimängufoorumis ja kui see nende lennukavõitu teemaarendustele kitsaks jäi, rajasid asustamata netinurgakesse oma koloonia.)

Foorumimaterjal kõigi oma kombitsatega patta panna ei kõlba, aga elujõulisemad jutud ja süžeeliinid oleme sealt välja koukinud ja vormime neid nüüd jõudumööda loetavamale kujule. Lisaks sellele genereerib Dave omal käel mitmesuguseid universumisiseseid jutte - üks niisugune oli ka “Seeker”.

Teadmisele, et seda juttu peab toimetama, esialgu suuri tegusid ei järgnenud. Aga kui Dave 2015 suvel Eestis külas käis, püstitasime Ahja jõe ürgorgu Kaosnoova eelposti ja asusime peatükke ükshaaval läbi töötama. Esialgsest plaanist teksti lihtsalt pisut söödavamaks kõbida kasvas töö käigus hoopis mastaapsem ettevõtmine, mille käigus revideerisime maailmaloome alustalasid ja erinevate juttude ning väidete loogilisi ja logistilisi seoseid.

Möödunud talvel tegin vasturetke Essexisse, kus teerüüpamise ja piiburohelise tossutamise vahele õnnestus viimaste peatükkide visandused põhjalikumalt läbi arutada ja nende mustandid ka kirja panna. (Päris lõppu esialgsel käsikirjal nimelt polnud.) Kuskil sealkandis selgines ka teadmine, et toimetaja tiitlist jääb mulle väheks, ja et nüüd jätkub julgust kaasautorina kaanele ronida.

Kuna indie promo on indie enda asi (ja teavitusega soovitatakse algust teha aegsasti enne avaldamist), hakkasime sel ajal põlve-otsas-produktsiooni korras ka igasugust kaadritagust materjali koguma.

Kodumaa tatisesse talve tagasi jõudnud, töösessioonid jätkusid ja kevadsoojade saabudes põrgatasime toimetatud peatükke juba proovilugejate vahet. Suvel sai ta siis valmis - lihtne seiklusjutt, maailmakorda ei kõiguta, armuvalu sees pole.

Kui möödunud augustis maimuke lõpuks Amazoni üles läks, oli vaja teavitustööle pöördeid juurde keerata. Twitteris materjali tilgutamise kõrvale painasin raamatujutuga ka sugulasi ning tuttavaid. Nii juhtus, et metsas õppusel naised soovitasid: saatku “Reaktorile”. Võtsin toimetusega häbelikult ühendust ja pärast läbirääkimisi ja juhendamist hakkasin tekstijuppe otsast maakeelseks töötlema. Siis paluti, et kirjutaksin kokkuvõtteks pisut jutu tekkeloost - ja siin me nüüd siis oleme.


Lõpetuseks mõned lingid ka:

Kaosnoova kodulehe koos foorumi ja muude viidetega leiab SIIT.

"Jäljeküti" ingliskeelse originaali "Seeker" saab soetada Amazonist - aga kes soovib e-raamatut kingiks, kirjutage aadressile chaosnovawritingcorner@gmail.com, küsige ilusti ja ma saadan.

Ja veel üks lisamärkus: kuna kirjanik-Noe’isid on juba üksjagu ees (nende seas vähemalt üks David) ja minu nime igas sadamas välja ei suudeta hääldada, siis intergalaktilistes kanalites pruugime inimkatse korras ka tandempseudonüümi Smith & Kaos.