Eva Roos on eesti lastekirjanduses üks võrratu nähtus. Tema raamatud on humoorikad, fantaasiaküllased ja erakordse keelekasutusega. Meie pere on läbi lugenud kõik tema viis raamatut ja neid väga nautinud.
Roosi avastasime me läbi raamatu „Teistmoodi mööblipood. Kastani 57”. Loo üheks peategelaseks on võlujõu abil ajas ja ruumis rändav antiigikauplus, mis on seestpoolt tunduvalt suurem kui väljast. Poodi peab väike vanaeit Aramilda Tengelpung, kellel on mitu kahetsusväärset omadust. Üheks neist on kalduvus kliente petta ja müüa neile krutskitega võluesemeid, mis klientide elu pahupidi pööravad. Vastutuse vältimiseks ei peatu Aramilda ühes kohas kunagi kuigi kaua, vaid laseb koos poega jalga enne, kui tagajärjed ta kätte saavad. Ühel päeval saab mutikese siiski kätte audiitor, kes määrab talle karistuseks kolmteist ülesannet, mille ta peab täitma, enne kui poega jälle edasi liikuda saab.
Niimoodi kohapeal istudes kohtub Aramilda Olle-nimelise poisiga, kellel on peres parasjagu rasked ajad. Olle hakkab poodi regulaarselt külastama ja saab sõbraks nii Aramilda kui ka tema rääkiva moosilembese koera Piruga. Üheskoos toimetades hakkavad nad Aramilda karistusepundart lahti harutama, tegeledes samal ajal mutikese teisest pahest – vandumisest - tekkinud probleemidega. Nimelt on Aramildal korralik suuvärk, kuid kõik tema vandesõnad muutuvad poe võluõhkkonnas elavaks ning hakkavad pahandusi tekitama. Jamade vältimiseks tuleb ellu ärganud sõnad kähku purki püüda, purk sulgeda ja vandesõnade sahvrisse viia. Õnnetud purgielanikud muutuvad olematuks poe järgmise hüppega.
Ellu ärganud vandesõnadest sünnib aga raamatu üks lemmiktegelasi Kuradi Kurat ehk Örrõp Karvajalg, kes räägib paksus väljamõeldud murdes ja võidab kiiresti kõigi südamed.
Sarja teine raamat on „Teistmoodi mööblipood. Nähtamatu tüdruk”, milles kohtume uue peategelase Matildaga, kes on nii tagasihoidlik, et tal on raske koolis sõpru leida. Antiigikaupluse elanikud aga tema ujedusest ei hooli. Üks parimatest tegelastest selles raamatus on Aramilda vandesõnadest sündinud kratt, kellele pidevalt tööd leidma peab. Ainuüksi tema pärast tasuks seda lugu lugeda.
Kolmas raamat „Teistmoodi mööblipood. Aramilda esimesed jõulud” viib meid tagasi hoopis vanemasse aega, kui mutike veel oma koera Pirut polnud kohanud. Ta kuuleb esimest korda jõuludest, kuid ei tea üldse, mis need jõulud on. Niisiis hakkab ta nende kohta uurima, käies läbi erinevate rahvaste kombeid, kohtudes nii päkapiku kui ka Islandi jõulupoiste pundiga.
Eva Roos vist ei oskagi niimoodi kirjutada, et lugejal kogu aeg naljakas poleks. Tema oskus sõnadega mängida ja neid enda tahtmisele allutada on imetlus- ja kadestusväärne ning lugude ideed originaalsed. Need on kindlasti raamatud, mida naudib kogu pere, sõltumata vanusest. Samuti on need raamatud väärt koju ostmist, kuigi esimest osa enam poodidest ega ka kirjastusest soetada ei ole võimalik. Igal juhul on see selline sari, mis aastate jooksul kindlasti ülelugemisele läheb.
