Eelmise numbri Rahva Raamatu usutlusest selgus, et Rahva Raamat pakub e-raamatute ja etteloetute jaoks platvormi, kirjastaja otsustab-suunab, mida ja kuidas e-kujule viiakse.
Palusime Eva Lutsul kirjastusest Fantaasia e-elu seda poolt lähemalt valgustada.
Tarbija jaoks on e-raamatul mitmeid kasulikke rolle: raamaturiiulid on kulukad, tolmu peab pühkima, elukaaslane ohkab, kui te poest tulete: „Jälle ostsid raamatuid..." Tõsisemalt: kompaktsus on päriselt voorus, prillikandjad saavad rakenduses fonti suurendada, otsing on lihtsam. Päriselt ei asenda korraliku vormindusega paberraamatu lugemise tunnet miski: oh seda värske trükivärvi lõhna! Pealtnäha tundub lihtsana, mis seal ikka, raamatufail valmis ja print-to-PDF. Kuidas aga pilt kirjastajale paistab?
Tarbijad on erinevad, osa soovib e-raamatuid, osa aga eelistab paberraamatuid. Tahaksin saavutada seda, et iga ostja saaks endale raamatu sellisel kujul, nagu ta soovib.
E-raamatute ja paberraamatute tootmine käib nii, et kõigepealt tehakse leping autoriga. Kui autor lubab e-raamatuid, siis lisame selle lepingusse. Audioraamatu tegemine on tunduvalt kulukam, seepärast saab seda endale harva lubada – aga eks näis, kuidas tulevikus asi välja näeb. Üldiselt võime ju arvata, et mis see raamatu audioks lugemine ära pole, kuid tegelikkuses peab seda tegema professionaal.
Fantaasia teeb koostööd Eesti Digiraamatute Keskusega – see on kestnud aastakümneid ja olnud väga meeldiv. Kui digiraamatud tulid, muutus jalgealune kuidagi kindlamaks. Kuigi alguses oli müük väike, on see järjepidevalt suurenenud.
Kuna Fantaasial käib levitamine sealtkaudu, siis tellime ka e-raamatu tegemise sealt. Neil on ka oma pood. Sellel leheküljel on peamiselt ulmeraamatud: https://edrkpood.live.edrk.ee/search/?c=101005
Sellist varianti, kus müüme ainult e-raamatuid ja paberraamatuid ei müü, pole veel juhtunud. Üsna harva on juhtunud, et mingil põhjusel ei tohi e-raamatut teha, need on küll pigem minevikus.
Mis on e-tegemise jaotamise kriteeriumid? Värsked Fantaasia üllitised on e-poest ostetavad. Kui vaadata äpist väljaandeid, torkab silma erinevusi, näiteks Bester ja Zelazny aastavahetusest tekkisid kohe e-dena äppidesse, samas Bacigalupi „Laevalammutajate" sarja kolmandat raamatut äpis ei paista (veel?) – kas kirjastus koguneb perioodiliselt mõtisklema, mida kuidas üllitada?
Selliseid koosoleku-stiilis mõtisklusi pole. Kirjastusel on partnereid ja tõlkijaid, kes pakuvad välja ideesid, aga see käib tavaliselt internetivestlustes, vahel muidugi ka esitlustel-koosviibimistel, vahel ükskõik millisel kanalil – alates e-mailist kuni Facebooki ja Instagramini. Püüame teha e-raamatuid, kui vähegi saab. Vahel tekivad pikemad pausid paberraamatu ja e-raamatu ilmumise vahel. Aga kui kusagil äpis on puudu näiteks kolmanda osa e-raamat, tasubki ostjatel seda levitajatelt küsida – see võib kiirendada osa müügile tulekut.
Raamatupood kuigivõrd ei erine vorstipoest, raha vastu saab käegakatsutava kauba. Kui raamatupakk laos otsas, paha lugu. Kuidas on e-maailmas? Kui soetan oma PDF-i, millised loendurid muutuvad?
Ostud loetakse kokku ka digiraamatute puhul. Hulgapiiranguid poodides ei ole.
Raamatukogud / äpid levitavad kirjandust usinasti, äpid kasseerivad kasutajatelt. Kuidas kirjastuse vaates nii-öelda ajutine kasutus kajastub?
Raamatukogud/äpid toovad sisse küll, seega pole vaja kirjastuste pärast muretseda. Väga täname raamatukogusid!
Etteloetud raamatul on küllap oma roll, eriti arvestades aega, mida keskmine kaasaegne veedab autoroolis, rongis ja muudes ootamist nõudvates kohtades. Samas pole see toode kindlasti print-to-PDF, vajab ilmekat lugejat ja tonaalsust. Enne äppe püüti müüa CD-plaatidel, edu oli tagasihoidlik. Äpitootjad hindavad kindlasti äpi-audioraamatut revolutsiooniliseks ja kuuldavasti näiteks kriminulle kuulatakse ummikutes usinasti. Kuidas on Fantaasia praegused seisukohad audioraamatu osas?
Kuna audioraamatute tootmine on kulukas, saab seda teha päris harva. Audioraamatute müügiprotsent on siiani üsna väike – aga see on olemas. Praegu on audioraamatud pigem katsetuste vormis, aga potentsiaali on. Kunagi oli ka e-raamat selline.
Võõras rahakotis üritan pigem mitte sorida, aga protsente võin ju ikka küsida – palju siis E võrreldes paberkandjaga näiteks keskmiselt eduka raamatu finantspoolel laiutab-kitsutab ? Juba midagi toob või on ikkagi investeering tulevikku, kasutaja harjumuste kujundamine?
Ulmeostjatele üldiselt e-raamatud meeldivad, käibest on iga kuu umbes kaks kolmandikku paberraamatuid ja üks kolmandik e-raamatuid. Mulle on jäänud tunne, et ulmeostjad on teiste raamatuostjatega võrreldes üldiselt digilembesemad, st nad ostavad e-raamatuid rohkem kui mõne teise kirjandusliigi austajad.
Fantaasia avaldab tublilt kodumaist ulmeautorit. Kuidas sedasorti entusiast E-sse suhtub ja mida enese e-avaldamine autorilt nõuab, nõusolekut vast ikka? Keegi sõrad vastu ka ajab, et ei mingeid moodsaid väärastumisi?
Meenub üksainus autor, kes e-raamatuid ei soovinud, see oli pealegi ka päris ammu. Aga üldiselt on kõik autorid e-raamatute loomisse hästi suhtunud.
Lõpuks pakun tähetark-ennustaja mütsi proovida: mis teie arvates saab raamatust edasi?
Kõik variandid jäävad alles, kõigi jaoks on oma kasutajad-ostjad. E-raamatute hulk on suurenenud järjepidevalt. Audioraamatute hulk tõenäoliselt ka suureneb, lootma peab.
