Seitse kuud on möödunud väga kiiresti, pool endale seatud eesmärgist on saavutatud. Viimased kuud on artiklid valminud küll kohati läbi häda ja viletsuse, kuid siiski teieni jõudnud. Artiklite jaoks eeltööd tehes olen mitmel korral puutunud kokku 19. sajandi Eesti naiskirjanike loominguga, kuid ei täheldanud selles ulme tundemärke, kuni ühe leiuni, mis tänu Eesti Kirjandusmuuseumi respositooriumile Kivike minuni jõudis. Väga tänuväärne ettevõtmine, mis võimaldab lugeda trükiseid nii nagu need toona avaldati. Sel korral palun teid siis koos minuga rännakule seni kõige kaugemasse minevikku, mida mu artiklid on puudutanud. Tutvustamisele tulevad Elise Auna jutukogu “Tosin jutukesi” (1898) ja Jane Webbi “The Mummy. A Tale of the Twenty-Second Century” (1827).

Elise Rosalie Aun (1863-1932) oli luuletaja ja proosakirjanik, kes noorusaastatel elas vanematega Setumaal. Peale abiellumist kandis ta nime Raup. Kirjutamisega algust tehes kasutas ta pseudonüümi Eesti neiu Setomaalt. Saatse Muuseumis ja Eesti Kirjandusmuuseumis oli eelmisel aastal võimalik näha temale pühendatud näitust. Elisabeth Aspe nime olen varem maininud kahetsusega, et tal ei olnud tekste, mida ulme alla saaks liigitada. Nüüd kerkis ta nimi taas esile Elise Auni osas uurimistööd tehes ja leides Eve Annuki artikli Aspe kirjadest Aunile. Kaks naiskirjaniku olid omavahel aktiivses suhtluses ja artiklist tuleb ka välja, et Aun oli Aspe poja ristiema. Suures plaanis seisid Aspe ja Aun silmitsi samade raskustega, mida tähendas olla naine ja kirjanik tollases ühiskonnas. Kerge see ei olnud ja kirjutamisega ennast ära elatada polnud võimalik. Samas isiklikus plaanis olid nende elusaatused erinevad. Aspel tuli paju hoolitseda haigete ja väetimate lähedaste eest, mida Aunil sellisel viisil teha ei tulnud. Esimese luulekogu “Kibuvitsa õied” avaldas Aun 1888. aastal. Karl August Hermann on võrrelnud tema loomingut Anna Haava omaga. Lisaks luulele ja proosale avaldas Aun ka mitteilukirjanduslikke tekste, näiteks kokaraamatu “Kasuline Köögi ja Söögi Raamat” (1900).

Jane Webb (1807-1858), hiljem Jane Loudon, kirjutas sci-fi romaani “The Mummy. A Tale of the Twenty-Second Century” olles seitsmeteistkümne aastane. Tema isa oli hiljuti surnud ja see oli Webbi viis, kuidas proovida leida raskenenud majanduslikule olukorrale lahendus. Kuigi see andis talle kirjanikuna hea alguse, siis jäi antud romaan tema viimaseks sci-fi looks, edaspidi keskendus ta rohkem aiandusele. Tema sulest on ilmunud ka luulet. John Loudon, kellele “The Mummy” jättis väga hea mulje ja kes oma aiandus-ajakirjas seda kiitis, leidis ühel hetkel võimaluse Janega kohtuda. Hiljem nad abiellusid ja abikaasa oli ka see, kes Webbis botaanika huvi äratas. Kui antud valdkonna kirjandus oli tol hetkel väga tehniline, siis tema hakkas kirjutama nii öelda tavalisele inimesele ja populariseeris tänu sellele aiandust ka laiemalt. Lisaks aiandusest kirjutamisele sai Webbist ka antud valdkonna tunnustatud illustraator.

“Tosin jutukest” sisaldab, nagu pealkiri vihje annab, kahtteist juttu. Nendest seitse saab liigitada fantasy  alla. Kui näiteks lugudes “Emand Marta elutarkus” ja “Kuue aasta ärast” kirjutab autor inimsuhetest, armastusest, sellega mängimisest, erinevatest standarditest meestele ja naistele läbi inimeste, siis fantaasia sugemetega lugudes on tegelasteks linnud, taimed või metshaldjad, kes elavad läbi samasuguseid tundeid nagu armumine, õnnetunne, pettumus, südamevalu ja kurbus. Metsapiiga kohtab meest, kellega ta soovib abielluda ja seeläbi inimeseks saada, kuid mehel on juba pruut. Kibuvitsapõõsas pettub uhkes kuldnokas ja kasvatab enda kaitseks okkad. Fantaasia on Auni jaoks hea variant jutustada teatud teemadest allegooriliselt. Läbi selle on tal võimalik öelda rohkem kui neis lugudes, kus peategelasteks on inimesed. Mitmes loos põimib ta tekstidesse ka luuletusi. Aun kirjutab malbelt valulistest olukordadest, mis inimsuhetes ette võivad tulla. Kui tekstist endast võib tunnetada ajastut, siis tegelikult kajastab ta ajatuid probleeme, millega inimesed ka täna silmitsi seisavad. Antropoloogidele on kindlasti huvitav kogumiku viimane lugu “Mälestused Setumaalt”, milles ta kirjeldab palju Setomaa elu ja kombeid.

“The Mummy” algab Inglismaal, mida valitseb kuninganna Claudia, aasta on 2126. Kuningannal pole lubatud abielluda ja kui troon vabaneb, siis uue kuninganna valib rahvas kahekümne kuni kahekümne viie aastaste kuningliku perekonna naiste hulgast. Lugu hakkab hargnema läbi kahe troonipärija Elvira ja Rosabella, kes on vennatütred. Elvira isa, kes on mõlema eestkostja, ei usu, et neil avaneks võimalus troonile tõusta ja seega plaanib ta neile mõlemale abiellumist sõbra poegadega, kellest vanem Edmund on sõjakangelane ja noorem Edric elab pigem jõude.

Noor Edric ei soovi Rosabellaga abielluda ja see on ka üheks ajendiks, miks ta haarab kinni mõttest sõita Egiptusesse, et proovida kas muumiat on võimalik üles äratada. Tuleb välja, et ühest püramiidist leitud mumifitseeritud Cheops ärkabki. Muumia varastab seejärel Edrici ja Edricit reisil abistanud doktori õhupalli ning maandub Inglismaal, aga nii õnnetult, et vigastab kuningannat. Claudia sellest enam ei taastu ja sureb. Nüüd saavad kaks kuninganna pärijat õiguse korraldada valimiskampaania, mis paljuski meenutab tänase Ameerika presidendi valimisi. Cheops orkestreerib oma kondise käega neid sündmusi ja tekitab paksu verd. Lõpuks saab troonile Elvira. Samal ajal vaevlevad Edric ja doktor Egiptuse vanglas, kust nad ühel hetkel põgenevad ja satuvad kohe järgmisesse hädasse Hispaanias, kus toimub sõda.  Tärkab revolutsioon, sest Rosabella soovib kättemaksu ja Elvira võim lööb kõikuma. Selguvad segased peresuhted ja appi tõttab valitseja Iirimaalt. Ja tegevust jätkub veel ja veel. Edric kohtab lõpuks ka ise Cheopsi ja saab temaga pikemalt vestelda.

Selles osas on “The Mummy” üsna hoogne, et koguaeg on midagi toimumas. Tulevikku vaatavalt kujutab Webb lennumasinaid, kui tavapärast reisimise viisi. Naised kuninganna õukonnas kannavad pükse ja keerukaid juukseornamente. Õrna vihje võib leida interneti ja robotite (automeeritud masinate) sarnastele asjadele ja juttu on ka elektrišoki andmise laadsest tegevusest. Loo jutustamise stiilis on tuntav dramaatilisus ja kõigi tunnete võimendamine. Kuigi pealkiri on muumia, siis igavesest unest mõneks ajaks virgunud Cheops saab tegelikult proportsionaalselt üsna vähe kajastust. Palju liine lookleb hoopis erinevate tegelaste armastuse, sõpruse ja reetmise radadel. Raamat on 411 lehekülge paks, seega mahub sinna väga palju.

“Tosin jutukesi” puhul lugesin 1898. aasta väljaannet ja “The Mummy” puhul 1872. aasta trükist. Üks on leebe fantasy, teine on science fiction, kuid inimsuhted ja tunded on mõlema puhul fookuses. Mõlemas teoses kasutatakse mitmel korral luulet, kui tegelaste ühte väljendusviisi. Kui “The Mummy” vaatab tulevikku, mis ei ole ka praeguseks hetkeks veel saabunud, siis “Tosin jutukesi” on otsese ajamääratluse vaba. Mõlemad autorid kirjutavad naiste iseseisvusest, kuid mingil hetkel on tunda, kuidas ajastu dogmad tekkinud mõttelendu kammitsevad.  Usun, et kui Jane ja Elise oleks kohtunud või kirjavahetuses olnud, siis botaanika oleks võinud olla üks neid kokku liitev teema ja teine oleks kindlasti olnud luule ja kirjutamine.

Mitmed uurimistööd kajastavad seda, kuidas “The Mummy” on inspireeritud Mary Shelley “Frankensteinist”, mis ilmus üheksa aastat varem. Kellel huvi, leiab selle teema kohta kindlasti erinevat materjali.

Soovitan lugeda mõlemat teost, kuid selle käigus tuleb meeles pidada nende kirjutamise aega. Ise tunnen jätkuvalt, et 19. sajandi Eesti kirjanduses on paljutki avastada.

Viited

Aun, Elise. (1898). “Tosin jutukesi". Vaadatud 01.07.2024 https://kivike.kirmus.ee/meta/AR-23151-61631-86918

Eesti Kultuurilooline Veeb. Elise Aun foto. Vaadatud 28.07.2024 https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=9137&table=Scans

Eve Annuk. (2021). “Kurbus on sedakorda minu osa...” Elisabeth Aspe (1860–1927) kirjad Elise Aunile (1863–1932). (2021). Vaadatud 23.07.2024 https://tuna.ra.ee/wp-content/uploads/tuna-3-2021-eve-annuk-aspe-kirjad-aunile.pdf

Mrs. Loudon (Jane). (1872). “The Mummy! A Tale of the Twenty-second Century.” Vaadatud 03.07.2024 https://play.google.com/store/books/details/Mrs_Loudon_Jane_The_Mummy_A_Tale_of_the_Twenty_sec?id=0q7Oo7QXeKMC

Parilla, Lesley. (2018). “(Not so) Secret life of a woman naturalist: Mrs. Jane C. Loudon 1807-1858". Vaadatud 17.07.2024 https://blog.library.si.edu/blog/2018/03/06/not-secret-life-woman-naturalist-mrs-jane-c-loudon-1808-1878/#.Y667KnbP25e

Hopkins, Lisa. (2003). Jane C. Loudon’s The Mummy! “Mary Shelley Meets George Orwell, and They Go in a Balloon to Egypt” https://web.archive.org/web/20131224202727/http://www.romtext.cf.ac.uk//articles/cc10_n01.html