Kaks autorit Suuk

Jõulupühad on selleks korraks möödas, aasta viimane päev on kätte jõudnud ja sellega seoses saab ka läbi minu selle aasta artiklite seeria väljakutse. Ühest küljest on see muidugi kergendus, kuid samas meeldis mulle erinevate autorite otsimine ja siis nendega lähemalt tutvumine. Järgmiseks aastaks ma midagi sellist enam ei luba, kuigi paar mõtet on vahepeal tekkinud, millest võiks kirjutada. Detsembriks oli jäänud valikust järele kaks kümnendit: 1910ndad ja 1950ndad. Juhuse tahtel tuleb viimasena tutvustamisele kaks autorit II maailmasõja järgsest ajastust. Sel korral on valitud eriti lühikesed lood, millest esimene on Muia Veetamme „Flöödi sünd” (09/1956 ajakiri Looming) ja teine C. L. Moore’i „Song in a minor key” (1957).

Muia Veetamm (1907-1995), sündinud Ellen-Aliide Ventsel, oli luuletaja ja tõlkija. Tal oli mitmeid nimesid, ka näiteks Elts (Els) Ristmägi. Enne vabakutseliseks kirjanikuks saamist oli ta töölisteatris näitleja ja ka põllutööline. Enim tuntakse Veetamme kui luuletajat. Lisaks tõlgetele ja muule loomingule on poetess kirjutanud libreto ooperile „Kauged rannad”, mille esmaettekanne toimus 1959. aastal Estonia teatris. 1992. aasta detsembris ilmunud Loomingus on Veetamme jutt „Kohtumine libaskäijaga”, mis kirjeldab ühe hooldekodus oleva vana naise argipäeva ja samas teeb tagasivaate ühe tüdruku lapsepõlve. Üsna selge on, et autor tugineb paljuski enda argipäevale ja minevikule. Sellest loost saab aimu, et Veetamme lapse- ja nooruspõlv ei olnud väga roosiline. Luuletamist armastas Veetamm elu lõpuni ja ka ühel hetkel voodisse aheldatuna jätkas ta sellega, mida ilmestab 1993. aastal Merivälja pansionaadis Peeter Heina poolt läbi viidud intervjuu. Lisaks näitlemisele ja kirjutamisele tegeles Veetamm ka maalimisega.

C. L. Moore (1911-1987), sündinud Catherine Lucille Moore, oli ameerika ulmekirjanik, kes oli üks esimesi naisautoreid antud žanris ja ka teerajaja teistele naiskirjanikele. Lapsena oli ta kehva tervisega, mis tähendas, et kooliskäimise asemel veetis ta palju aega lugedes. Majanduskriisi ajal jättis ta kolledži pooleli ja töötas Indianapolise pangas stenografistina. Esimesed lood avaldas ta 1930ndate alguses üliõpilasajakirjas The Vagabond. Esimest abikaasat Henry Kuttnerit kohtas ta nii, et mees saatis talle 1936. aastal fännikirja, kuid eeldas, et Moore on samuti meesterahvas. Segadus sai kiiresti klaaritud ja nad abiellusid 1940. aastal. Kuttner oli samuti kirjanik ja koos tekkis neil hea sünergia. Nad kirjutasid ja avaldasid koos mitmeid lugusid erinevate pseudonüümide alt. Peale Kuttneri surma keskendus Moore rohkem teleseriaalide stsenaariumite kirjutamisele ja ühel hetkel abiellus ta uuesti hoopis mehega, kes ulmekirjandust ei soosinud. Moore’i loodud tegelane on Northwest Smith (Loodekaare Smith), kellest tuntuim lugu „Shambleau” ilmus 1933. aastal pulp-ajakirjas Weird Tales. Teine tema tuntud ja märgiline tegelane on Joiry naissõdalane Jirel. „Täheaeg 15. Ajavärav” (2016) väljaandest leiab eesti keelde tõlgituna selle sama „Shambleau” ja kaks teist juttu ning Raul Sulbi artikli Moore’i elust ja loomingust.

Etnosugemetega luuletus „Flöödi sünd” ilmus aastal 1956 septembri Loomingus. See räägib loo noorest pillimeistrist ja tütarlapsest. Pillimeister palub tütarlapse kätt, lubades teha parimaid pille, mille järgi neiu saaks tantsida. Pilkavalt vastab neiu, et läheb mehele, kui peig teeb pilli, mis paneb ta eluks ajaks nutma. Kuna pillimeister on hingega asja juures, siis teeb ta sellise pilli ja puhub enda elu sinna sisse. Nii sünnib flööt, mis paneb kuulajad nutma. Luuletus lõppeb allolevate ridadega.

Neiu aga

nutnud taga

kogu elu meest,

kes on andnud oma elu

tema soovi eest.

 

„Song in a minor key” on väga lühikene lugu, mille peategelane on Loodekaare Smith, kes on maapinnale pikali heitnud. Hingates sisse Maa õhku ja lastes päikesel end soojendada, hakkab ta meenutama aega, kui ta oli lihtsalt üks poiss. Keegi, kes ei olnud veel Loodekaare Smith, vaid äärelinna poiss, kellel terve elu alles ees. Poiss, kes silmitseb ukseavas seisvat kuldse mee värvi juustega tüdrukut, kel pisarad silmas. Ta jõuab siiski arusaamisele, et ta ei kahetse oma mineviku, sest nii pidi see minema ja arvatavasti läheks nii ka siis, kui ta saaks uue võimaluse algusest alustada.

And it was all long past now, anyhow; and nobody remembered any more at all, except himself. A man would be a fool to lie here thinking about it any longer.

Smith grunted and sat up, shrugging the gun into place against his ribs

Lood on vormilt erinevad, kuid sisaldavad siiski ühiseid jooni. Mõlemas on olemas romantiline liin, mis on põimitud kahetsuse ja valuga. Lugudes on teatavat nukrust, mis jääb tegelasi saatma ka loo lõppedes. Vaatamata lühikesele vormile on mõlemad terviklikult vormistatud, kuid jätavad ruumi neid enda jaoks lahti mõtestada. „Flöödi sünd” hoiatab mõtlematute soovide eest ja „Song in a minor key” tuletab meelde, et minevikku pole mõtet kahetseda, sest kõik läheb nii, nagu läheb. Huvitav kokkulangemine toimub ühe teise Moore’i looga („Jirel ja maagia“), kus nõid Jarisme mängib just nimelt flööti.

Mõlemad autorid armastasid pseudonüüme, aga olemuselt olid väga erinevad. C. L. Moore oli ulmekirjanik ja Muia Veetamm oli peamiselt luuletaja, kuid lugedes nende mõlema kohta köitis mind nende loomingulisus ja ka hilisem aktiivsus, kuni lõpuks vanus ja haigused neist võitu said. See pani mind mõtlema, et me ei tea kunagi ette, milliseks meie elutalv kujuneb. Kui on soov midagi elus teha, siis tuleks seda teha kohe ja mitte oodata, et küll mul kunagi on rohkem aega. Ühel päeval võib olla küll rohkem aega, aga enam ei ole jõudu või võimalusi. Aasta lõpp on alati hea võimalus selliste teemade üle veidi rohkem mõtiskleda ja siis uueks aastaks plaanid teha. Suur tänu, et olite sel aastal kaasas minu eesmärgi täitmise teekonnal. Jõudsime koos edukalt lõpusirgele. Soovin kõigile kaunist vana aasta lõppu ja head uut aastat!

 

Viited

Muia Veetamm – Vikipeedia

INTERVJUU AASTAST 1993. Muia Veetamm | Audioarhiiv | ERR

Looming ; 9 1956-09 | Digar viewer

The Many Names of Catherine Lucille Moore | Kirkus Reviews

C. L. Moore – The Future is Female!

Song in a Minor Key by C. L. Moore | Project Gutenberg

RETROSPECTIVE: “Song in a Minor Key” by C. L. Moore – castaliahouse.com

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0388)