Olin varem lugenud Maniakkide Tänava noortele mõeldud „Viivuranna Online” teost, mille tehnoloogiline kontseptsioon on antud teose aluseks ja millele viidatakse ka loo käigus päris omajagu. Lisaks olin muidugi läbi töötanud ka fantaasiast tulvil muinasmäruli  „Muinaskuningas”, mida nautisin täiel täiel rinnal. Kuigi käesoleva teose nimi vihjab, justkui oleks see raamat väga Muinaskuninga teemaga seotud, siis peale mõne tegelase ja mängu üldise temaatika ma eriti palju ühenduskohti ei märganud. Samas, mingisuguse põhja see ju ikkagi tekitab ning sealt edasi kasutatakse just arvutimängudest tuttavat temaatikat - jäetakse mingeid vihjeid teistele mängudele/teostele, et lugejal/mängijal äratundmisrõõmu rohkem oleks. Lugu ise on aga hopepunki meeleolus LitRPG. Küsimusele, mis aga LitRPG üldse on, saab vastuse raamatu viimases peatükis, kus autor lahkab veidi antud alamžanri tekkelugu ja arengut.

Raamatu suurimaks trumbiks on loo ladusus ja detailide edasi andmise tempo, isegi kui mingil hetkel tundub, et läheb veidi grind'imiseks, siis nendest kohtadest tassib autor lugeja väga edukalt üle ning lisab loosse uusi detaile ja sidequest'e, et lugeja huvi ikka üleval hoida. Väga hästi on püstitatud loo lõppeesmärk, milleks on teenida piisavalt raha, et peategelane saaks rahastada oma edaspidist ravi. Ja kui isegi alguses tundub, et pealiin on suht kõrvaline ja virtuaalis mängimine saab pigem suuremat rõhku, siis mida edasi, seda paremini kaks tegevusliini üksteisega haakuvad. Raamat ei ole ainult üks suur virtuaalis madistamine, vaid proovib tekitada lugejas ka veidi sügavamaid emotsioone ja mõtteid. Olles lugenud autori puhtalt mängustsenaariumil põhinevat raamatut „Tulevased jumalad”, siis antud juhul on mängumehaanika balanseeritud ka reaalsuses toimuva inimeste omavahelise suhtlusega ning see teeb lugemiskogemusele ainult head. Ja ka maailmaloomele on pandud seekord tunduvalt rohkem rõhku: reaalsuses toimuvasse tegevusliini on lisatud hulganisti väikeseid detaile, mis teevad sellest tunduvalt ulmelisema lähitulevikuvisiooni, kui see oli näiteks "Viivuranna online" puhul. Või siis vähemalt antud teoses kumavad need detailid oluliselt jõulisemalt läbi.

Teisalt aga, kuna lugu ise on kohe suhteliselt selge eesmärgi ja vahenditega defineeritud, siis mingit väga suurt üllatust selles osas, kuhu lõpuks välja jõutakse, ei ole. Ega lõpp ei olegi ju eesmärk omaette, peaasi et teekond oleks nauditav, kuigi mõneti võtab see ikkagi loolt salapära vähemaks. Samas naudin ma igal juhul tunduvalt rohkem lugusid, millel on kindel eesmärk ja vähem salapära, kui neid, mis on nii salapärased, et nende kirjutamise eesmärk jääb minu vaimujõule tabamatuks. Tegelaste käitumine ja motiivid on suhteliselt kenasti põhjendatud ja üldiselt ka piisavalt ratsionaalsed. Samas tuleb ikkagi ette kohti, kus autor läheb veidi liiga lihtsa vastupanu teed ja paneb peategelase käituma naiivselt ja ebaloogiliselt, samas põhjendades neid episoode kui haigusest tulenevat kõrvalmõju.

Pidevalt peab lugeja seisma silmitsi ka sellega, et tegelikult jääb tema eest varjatuks kogu suurem RPG taustasüsteem ning kõik läbiproovimata arenduspuud: näiteks küsimused, mis juhtuks, kui peategelane paneks oma kogemuspunktid hoopis teistesse omadustesse, jäävad kripeldama. Ja selline sisemine kripeldamine saatis mind kogu raamatu vältel, sest näeme ju vaid kitsast spektrist ja ühte nägemust, saamata täielikku pilti kogu „Muinaskuningas online” võimalustest. Siinkohal tuleb jälle ütelda autorile kiidusõnad, et peategelane on pandud veidi omapärasemasse olukorda ning mängib virtuaalis kassi tegelasega. Olles lugenud hiljuti ka „Libakassi” kogumikku, siis antud juhul tundus see raamat kõvasti asjalikum, kui nii mõnigi lugu tolles kassidele pühendatud teoses.

Kuigi paljudele ulmelugejatele võib antud raamat tunduda veidi liiga kerge ja lapsik kirjandus, siis tegelikult leidub siin midagi kõikidele: korralikku maailmaloomet, kiireid seikluseid ja ka südantlõhestavat draamat. Ja see kõik antakse lugejale edasi ladusa ja meeliköitvalt tempoka jutuna, nii et raamatust jätkubki vaid õhtuks-paariks ja pärast seda peab, hammas verele saaduna, jääma ootama järge, kuna positiivsel noodil lõppev lugu jääb poolikuks ning raamatu alguses püstitatud eesmärkidest saab täidetud vaid esimene milestone.