Tim Hornet „Raudsaare varjud”

Horneti loomingust juba varasemalt tuttavad Major Tom ja Skräppy seiklevad sõjajärgsel maastikul, otsides süüa ja vajalikku varustust.

Lugu on huvitav ja hästi jutustatud, kuigi mõne koha peal leidsin isegi teistkordsel lugemisel, et seda on suure hunniku väljamõeldud, kuid vähe lahti seletatud mõistete tõttu raske jälgida. Jutt tundub aga nagu väiksem osa pikemast loost, sest seda lugedes ei selgu, miks autor seda lugu jutustab. Tegelased lihtsalt eksisteerivad ja elavad oma halli argipäeva ning tundub, et nende ainukeseks ajendiks on soov ellu jääda. Niisiis, minu jaoks jäi selles loos midagi puudu.

Mati Tee „Kulg”

Sõda. Minategelane istub ja sisuliselt ootab surma, kui tuleb tehisinimene ja ta sealt välja tirib ning nad oskuslikult vaenlase tagalasse juhatab. Tuleb välja, et tehisinimene on naissoost ja peaaegu nagu päris inimene. Tehis on küll ehitatud sõjapidamiseks, kuid tal on soov sõja pidamise asemel hoopis armastada ning pere luua. Nii ta siis keelab ja käsutab, kuni läbi aastate on minategelase saanud täpselt sinna punkti, kuhu ta soovis – neil on pere.

Huvitav, et ühe numbri mõlemad lood on seotud sõjaga, ometi on need väga eriilmelised. Ka seda juttu oli huvitav lugeda, kuid see haaras mind tunduvalt rohkem, sest pani mõtlema esiteks roboti kui tehisintellekti õigustele, teiseks sellele, kas ka päriselt on nii, et naised on tegelikult need, kes meeste elu juhivad. Ma ei armasta üldiselt sõjalugusid, kuid see oli päris nauditav lugemine.