Manjana “Mõttekaaslased”

Kveiari planeedil õpivad lapsed juba varakult paralleelreaalsuste vahel liikumist. Ühel päeval läheb midagi viltu ja minategelane satub päris võõrasse reaalsusesse, kus kohtab telepaatiavõimega noormeest. Tuleb välja, et seal planeedil on üks pahalane, kes tahab kõik tugevad telepaadid ja muud erilised inimesed saata asumisele Maale.

Loo idee planeedist, kus kõik oskavad liikuda paralleelmaailmade vahel, on huvitav, Kahjuks tundub mulle aga, et autor ei ole osanud seda ideed kõige paremal moel ära kasutada. Huvitavast algusest saab üpris segane lugu mõtete lugemise ja kummalise pahalasega. Tekst oleks pidanud olema ka paremini läbi töötatud ja vasturääkivused kõrvaldatud. Näiteks hakkas mulle kohe esimesel lugemisel silma, et teise peategelase Junou nime oli kirjeldavas osas kasutatud juba enne, kui minategelane tema nime teada sai.

Niisiis, mingid osad loost isegi töötasid, kuid tervik ei helisenud minu jaoks kokku. Hea harmoonia leidmine oleks nõudnud veel pisut tööd.

Tanel Rõigas “Tiivad”

Loodusuurija kasutab võõrplaneedil ringi liikumiseks kõrgtehnoloogilisi tiibu. Siis kohtub ta kohaliku tiivulise faunaga.

Üheksakümmend protsenti juttu koosneb kirjeldustest, millest mul oli raske aru saada. Ilmselt on autor ise põhjalikult mõelnud, millised need tiivad on, millega tema tegelane lendab, ja miks ta täpselt lendab, kuid lahti kirjutanud on ta seda vähe. Kes peategelane täpselt oli ja miks ta mööda planeete ringi kondas ja loodust uuris, jäi minu jaoks segaseks ka pärast loo teistkordset lugemist. Soovitaksin autoril järgmisel korral keskenduda enam loo tegevustiku arendamisele ja vähem tehniliste detailide kirjeldamisele. See muudaks loo lugejasõbralikumaks.