Tim Hornet „Elu peale sügist”
Kosmosepiraadist orav jäetakse koos tehiskaaslasega maha planeedile, kus elavad mutantkäbid ja mida valitseb järves elav suur valaskala. Orav seab endale sisse elamise ja jõuab valaskalaga mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele.
Lugu kulgeb rahulikult ja mõtlikult, suurt tegevust seal ei toimu. Iseenesest on see hea sissejuhatus Eestimaa pikka masendavasse talve, meeldetuletus sellest, et ka selle külma ja pimeda aastaaja elame üle, kui meie ümber on inimesi, kellele toetuda.
Kuna tegemist on täiesti uue maailma, aga suhteliselt lühikese looga, ei ole maailma detailid eriti hästi lahti kirjutatud. Enne arvustuse kirjutamist lugesin loo veel kaks kord üle, et olla ikka kindel, et olen asjadest õigesti aru saanud. Oleksin eelistanud selle üpris ähmase pildi asemel pisut selgemat kaadrit sellest, millise maailma ja tegelastega päriselt tegemist on. Aga muidu kõlbas lugeda küll.
Risto J. Juvanen „Puusepp
ja pioneer”
Kaks vana sõpra lähevad rännakule, et koju tuua kolmanda sõbra surnukeha. Tee peal kohtavad nad ootamatusi, rännak muutub oodatavast tunduvalt pikemaks. Lõpuks pagevad nad sellest kokkukukkuvast maailmast.
Seda lugu lugedes valdas mind järjest mitmeid emotsioone. Kõigepeal väike ahastus, kui nägin telefoniekraanil, kui tilluke oli loo edenemist märkiv nupuke – jutt oli väga pikk. Pisut lugenud, mõtlesin, et autor kirjutab ju päris hästi, ehk ei olegi nii hullu. Loo keskel aga hakkasin küll soovima, et kogu see asi oleks vähemate sõnadega kokku tõmmatud.
Kiita võin autori omapärast stiili, mis mulle kohe silma hakkas. Juba esimese lõiguga suudab ta näidata, et oskab kirjutada ja maailma luua. Mõnes kohas tundus mulle aga, et autori maailmaloomise ja poeetilise jutustamise püüe sai takistuseks loo sujuvale, loogilisele ja arusaadavale arengule. Tegelasi oli palju ja autor jutustas lahti kõigi nende taustalood, nii et minu jaoks läks asi lõpuks päris segaseks.
Mulle tundub, et oleks olnud parem, kui veebis avaldamiseks oleks lugu olnud lühem ja kompaktsem, keskendudes rohkem peamistele liinidele. Teine variant oleks olnud asju pisut enam lahti kirjutada, et lugeja paremini rajal püsiks, kuid see oleks tähendanud veelgi pikemat lugu, mida oleks olnud mugavam lugeda juba paberil.
Niisiis on sellel lool nii tugevaid külgi, kui ka neid, mille tõttu ei saa ma kohe plaksutama hakata, kuid ajaviiteks lugeda sobib see küll.