Tänases ühiskonnas on arvustuste jagamine muudetud väga lihtsaks ja kiireks. Olemas on erinevad grupid ja keskkonnad, mille hulgast endale sobiv arvustuse avaldamise variant valida. Ei ole vaja kellegi heakskiitu ega luba. Tsensuur ei piira ja sõna on vaba. Kuid mis siis ikkagi on ühe raamatuarvustuse mõte? Reaktori peatoimetaja palvel koondan siia mõned mõtted.
Esmalt on selleks anda ülevaade teosest. Vahel on autor või kirjastaja selle töö nii hästi ära teinud, et raamatu tagakaanel või muudes tutvustavates materjalides on kõik öeldud. Sellisel juhul jääb arvustajale valik, kas kasutada seda või siiski kirjutada endapoolne ülevaade. Hea tutvustus annab teisele lugejale parema võimaluse otsustada, kas lugeda või mitte. Seda osa võib nimetada sissejuhatuseks.
Arvustaja on alati subjektiivne. Selle tingivad tema enda kogemused, eelnevalt loetud raamatud, lapsepõlvetraumad, antud eluhetkes mõju avaldavad faktorid, stress, kas arvustamine on töö või hobi ja veel palju muud. Arvustuse mõte on jagada enda põhjendatud arvamust ilma rünnaku või ka liigse ülistamiseta. Vahel segatakse üheks kokteiliks kokku autori isiku ja konkreetse teose arvustamine. Neutraalse tooni ja fookuse säilitamine on oskus omaette. Autor ei saa vastutada, kuidas lugeja teost tunnetab või tõlgendab. Kui teose sisu tekitas tugevaid tundeid, siis jääb arvustaja otsustada, kas ta analüüsib seda sügavamalt või mitte ja kas ta seda ka arvustuses ka puudutab. Inimeste taluvuspiirid võivad olla samades küsimustes üksteisest valgusaastate kaugusel.
Arvustaja ausus iseenda ees, et kui palju ta laseb ennast mõjutada teiste arvamusest. Arvustuse mõte on anda edasi enda kogemus teose lugemisest. Tundes survet arvata sama moodi nagu teised, jätab arvustaja arvustuste lugejad ilma vaatenurkade mitmekesisusest ja kehtestab isendale tsensuuri. See, mis kellelegi meeldib või ei meeldi, on väga erinev. Arvustamine on võimalus ennast väljendada, kuid see tähendab ka teatavat personaalsust ja enda avamist. Arvustuse kirjutamine on samuti loominguline protsess.
Arvustuse mõte on lugeja vaatenurga avamise läbi anda võimalus autorile areneda ja õppida. Mis ei tähenda, et arvustaja astub mentori rolli ja asub juhendama, et kui sa oleksid sellest kirjutanud või nii sõnastanud, siis oleks palju parem olnud. Põhjendatud arvamus ise on see, millest õpitakse. Autor saab vajadusel arvustusest välja noppida tunnetuslikult enda jaoks olulise, et kirjanikuna kasvada.
Raamatut ei saa arvustada ilma seda lugemata. Tänapäeval on mitmeid võimalusi, kuidas raamatu sisust kokkuvõte saada. Sellisel arvustusel ei ole mingit mõtet, sest tehisaru või teiste inimeste poolt tehtud kokkuvõtted ei loo sama kogemust. Sarnase efekti annab ka pealiskaudne või osaline lugemine. Autor on loo reeglina jutustanud teatavat terviklikkust silmas pidades ja arvustuse mõte on vaadelda kogu teost.
Kokkuvõttes on raamatuarvustuse mõte anda teose kohta infot, mida arvustuste lugejad kasutavad täpselt nii, nagu ise paremaks peavad.
