PÄEVA MATERJAL WIKIPEDIAS MÄRTSIS 2026

KUU ASTRONOOMIA: galaktika (2. märts)

Galaktika oli esilehel juba teist korda (esimest korda 2007). Sõna „galaktika" tuleb kreeka sõnast γαλαξίας (galaksias), mis tähendab „piimane“, ja see on vihje Linnuteele. Legendi järgi asetas Zeus oma sohipoja Heraklese oma magava naise Hera rinnale ja Herakles imes rinda nii kõvasti, et kui Hera ta lahti kiskus, purskas piim taevalaotusesse ja moodustas Linnutee. Keskmises galaktikas on 100 miljonit tähte, suurimates 10 astmes 14, kääbusgalaktikates alla tuhande. Nende läbimõõt on tüüpiliselt 3000 - 300 000 valgusaastat. Kõik tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme ja tavaliselt on keskmes must auk. See kehtib Linnuteegi kohta. Tüüpilise galaktika massist moodustab enamiku must aine. Galaktikad jagatakse kuju põhjal elliptilisteks (nagu Linnutee), spiraalseteks ja ebakorrapärasteks. On juhtunud, et galaktikad põrkavad üksteisega kokku. Galaktikatevahelisest reisist on inglise keeles väga lühike artikkel, soovitan lugeda venekeelset.

https://en.wikipedia.org/wiki/Galaxy

ESIMENE ULMEJUTT: „Paradises Lost" (6. märts)

See on Ursula K. Le Guini 2002. aasta jutukogu „The Birthday of the World and Other Stories" viimane jutt, ainsana varem avaldamata ja üks kahest, mis ei kuulunud Oikumeeni sarja. BAASis on 3 arvustust keskhindega 5,0. Maal pannakse mitu tuhat inimest põlvkonnalaeva ja tundmatu planeedi juurde saabub viies-kuues põlvkond. Jutustatakse elust laevas, kus keegi pole iial planeedil ega selle lähedalgi olnud, kosmoselend on nende jaoks ainus tuttav elamise viis ja paljud neist ei tahagi muusugust elu. Le Guini jaoks on peamine probleem: kumb on tõeline utoopia, kosmoselaev või uus planeet? Le Guin viib jutujärje koos kolonistidega uuele planeedile; nähtavasti peab ta õigeks kolonistide käitumist, mitte nende oma, kes laevast välja ei tule ja sellega igaveseks lahkuvad. Le Guin on religiooni suhtes kriitiline seda otseselt välja ütlemata: põhiline pahalane on laevas tekkinud religioon – mitte seda kandvad inimesed, vaid just religioon.

https://en.wikipedia.org/wiki/Paradises_Lost

KUU METEOROLOOGIA: taifuun Hilary (19. märts)

Hilary möllas Mehhiko läänerannikul ja USA lääneosas 2023. aasta augustis. Hukkus ainult 4 inimest, kõik Mehhikos sõidukitega toimunud õnnetustes, aga vihma tõi ta palju. Neljas USA osariigis purustas ta kõige märjema troopilise tormi rekordi (Idaho, Montana, Nevada ja Oregon, kusjuures Nevada rekord enam kui kahekordistus), aga Baja California Suri osariigis asuv San Lucas Norte sai paari päevaga 180% keskmisest aastasest sademehulgast. Maalihkeid ja uputusi esines nii Mehhikos kui USA-s. Nii Los Angeleses kui San Diegos registreeriti kõigi aegade vihmaseim suvepäev. Surmaoru rahvuspark (see on ju kõrb!) oli uputuse tõttu kaks kuud suletud. Surmaorgu moodustus ajutine järv pikkusega 10 km, laiusega 5 km ja suurima sügavusega 0,3 m. Santa Barbara ja Los Angelese vahel toimus ka 5-magnituudiline maavärin. Vaikse ookeani idaosa taifuunide seas oli Hilary tekitatud kahju poolest 7. kohal.

https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Hilary

KUU MUUSIKA: Arthur Sullivan (21. märts)

Inglise helilooja Arthur Sullivan (1842–1900) kirjutas 24 ooperit, neist 14 koomilist ooperit koos William Gilbertiga. Eluajal kiideti teda taevani, 1883 tõsteti rüütliks – nähtavasti oli tegu esimese rokipeeriga. Pärast surma sai tavaks teda kritiseerida, ent XX sajandi teisel poolel hakati teda jälle austama. Suur osa tema ooperitest olid ulmelised, sest nii sai kõige paremini viktoriaanlikku Inglismaad tögada. „Thespis" (1871) jutustab, kuidas antiiksed jumalad on vanaks jäänud ja neid ei kummardata ning nad vahetavad ajutiselt kohad rändnäitlejate trupiga, kes ebakompetentsusest hoolimata püüavad maailma valitseda. „Võluris" (1876) söödab võlur kogu külarahvale sisse armurohtu ja paneb igaühe armuma esimesse inimesse, keda näeb. „Iolanthe" (1882) räägib haldjast, kes karistuseks surelikuga abiellumise eest saadetakse inimeste maailma – probleeme hakkab tekitama see, et haldjad ei vanane. „Utopia, Limited" (1893) jutustab, kuidas Utopia-nimelist troopilist saareriiki juhitakse nagu aktsiaseltsi. Ja nii edasi.

https://en.wikipedia.org/wiki/Arthur_Sullivan

KUU TEGELANE: Chris Redfield (22. märts)

Chris Redfield on Jaapani ellujäämisõudussarja „Resident Evil" peategelane. Tema partner Jill Valentine oli esilehel 2020. aasta jaanuaris. Põhipahalane on Umbrella Corporation, mis toodab zombisid ja muid biorelvi, aga ise eitab seda ja nimetab end ravimifirmaks. Esimestes mängudes kuulub Redfield politsei eriüksusesse, hiljem asutab koos Valentine'iga ÜRO juures tegutseva bioterrorismiohu hindamise organisatsiooni. Tüüpiliselt saab sama mängu mängida nii Chrisi kui Jilliga, kuid taktika erineb: Jill saab rohkem kraami vedada, Chris aga jookseb kiiremini ja talub rohkem vigastusi. Ajavahemikus 1996–2022 on ilmunud 13 mängu. Lisanduvad mittekanoonilised mängud, romaniseeringud ja manga. Kriitika on laitev, ei olda rahul tema välimuse muutumisega: Chris on vaheldumisi kõhn ja muskliline. Tal pole selgesti eristuvat välimust, mis teeb cosplay keeruliseks. Muskliline vorm meeldib naistele rohkem, samas nimetati seda märgiks steroidide kasutamisest. Mängus „Resident Evil 5" lükkab ta kalju purskavasse vulkaani; seda stseeni on selle absurdsuse tõttu peetud eriti meeldejäävaks.

https://en.wikipedia.org/wiki/Chris_Redfield

KUU NÄITLEJA: Ethan Hawke (23. märts)

Ethan Hawke (sündinud 1970) on ameerika näitleja ja filmitegija. Ta debüteeris 1985. aasta filmis „Avastajad", kus teismelised poisid ehitavad kosmoselaeva ja sõidavad galaktikat avastama. 1997 mängis ta koos oma tulevase naise Uma Thurmaniga peaosa düstoopias „Gattaca", kus tema tegelane kasutab võõra inimese DNA-d, et saada astronaudiks. Kõrvaltegelane on ta 2001. aasta filmis „Waking Life", mille peategelane taipab pikkamööda, et kõik tema ümber on unenägu. 2007 tegi ta animasarjas „Robotkana" Godzilla Juuniori häält. 2009 mängis ta peaosa filmis „Daybreakers", mis kujutab vampiiride valitsetavat düstoopilist tulevikumaailma. 2012. aasta õudusfilm „Sinister" räägib kummitavast majast, milles Babüloonia jumal Bughuul tapab sinna kolinud perekonnad. 2013. aasta õudusfilm „The Purge" jutustab tulevikuühiskonnast, kus igal aastal tohib 12 tunni jooksul karistamatult kuritegusid sooritada. 2014. aasta filmis „Predestination" rändab politsei agent ajas tagasi, et takistada kuritegude sooritamist. Edasist ma ei viitsi läbi vaadata.

https://en.wikipedia.org/wiki/Ethan_Hawke

KUU VÄLJASURNUD ELUKAS: massospondülus (26. märts)

Massospondülus elas varasel kriidiajastul 201–184 miljonit aastat tagasi Lõuna-Aafrikas. Ta kirjeldati teaduslikult juba aastal 1854 ja niiviisi on ta üks esimesi nime saanud saurusi. Nimi tähendab tõlkes pikka selgroogu, ehkki tal olid tegelikult hoopis kael ja saba pikad. Pea oli pisike. Pikkus ninaotsast sabaotsani oli 5 meetrit, aga kõrgus maapinnast ei ületanud meetrit. Ta kõndis tagajalgel ja esijalad olid pisikesed, kuid 2005. aastal avastati, et vastkoorunud pojad pidid kõndima neljal jalal. Nende fossiile on säilinud palju, sealhulgas mune ja need on ühed kõige vanematest leitud munadest. Munakoor oli ebatavaliselt õhuke, kõigest 0,1 mm. Nad elasid kuni 20-aastaseks ja olid taimetoidulised või kõigesööjad. Pöidlal oli sirpküünis ja nendega said nad tagajalgel seistes ja sabale toetudes end kaitsta, nähtavasti kasutati neid toitumiselgi, ehkki massospondüluse esikäpad suuni ei ulatunud.

https://en.wikipedia.org/wiki/Massospondylus

TEINE ULMEJUTT: „Octopussy and The Living Daylights" (28. märts)

See on Ian Flemingi kirjutatud 14. ja viimane James Bondi raamat. Ilmus 1966 ja sisaldas kaht pealkirjas nimetatud juttu. Originaalil oli ainult 96 lehekülge, mistõttu hiljem täiendati seda raamatut juttudega „The Property of a Lady" ja „007 in New York". Kõiki neid jutte on kasutatud Bondi-filmides ja kaks esimest neist on filmile pealkirjagi andnud, aga viimane sisaldab munapudru retsepti James Bondi moodi. Juttude tegevus toimub maailma eri otstes: Jamaikal ja Austrias, Berliinis, Londonis ja New Yorgis. Fleming inspireerus peamiselt iseenda kogemustest ja kirjust elust. Kriitik Philip Larkin arvas: pole ime, et Fleming eelistas romaanide kirjutamist juttudele. James Bond ei sobi hästi lühijuttudesse, erinevalt Sherlock Holmesist: temas on suursugusust, mis läheb kaduma, kui seda lühijuttu pressida.

https://en.wikipedia.org/wiki/Octopussy_and_The_Living_Daylights

ESIMENE FILMILOEND: „Batwomani" episoodide loend (6. märts)

„Batwoman" oli Ameerika teleseriaal, mis valmis aastail 2019–2022. Kolmel hooajal tehti 51 episoodi (20+18+13). Esimesel hooajal mängis Batwomanit (kodanikunimega Kate Kane) näitleja Ruby Rose, kes läks aga filmitegijatega tülli ja lasti lahti, kahel järgmisel hooajal mängis teda Javicia Leslie – Rose oli valge ja Leslie oli neeger. Lahendati see nii, et Kate Kane sattus lennuõnnetusse ja arvati olevat surma saanud, aga kodutu neegrineiu Ryan Wilder leidis lennukivrakist tema nahkhiireülikonna ja otsustas ise uueks Batwomaniks hakata. Sarja lõpus selgub, et paljud surnuks peetud inimesed on tegelikult elus. Kate Kane'ile on tehtud plastiline operatsioon, et teda saaks mängida teine näitleja, ja ajupesu ning ta on pööratud kurjaks. Alguses andis vaatajate arv lootust eduks ja kuulsuseks, aga edaspidi vaatajate arv vähenes ja neljas hooaeg otsustati ära jätta.

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Batwoman_episodes

KUU ARVUTIMÄNGULOEND: Volitioni mängude loend (9. märts)

Mike Kulas ja Matt Toschlog asutasid 1993 ettevõtte Parallax Software. 1995 valmis nende esimene mäng „Descent", mis oli kosmoselaevade minavaates tulistamise mäng ja sai tublisti kiita. Pärast järgmisel aastal valminud mängu „Descent II" läksid asutajad lahku, Toschlog asutas järgmise mänge tootva firma Outrage Entertainment ja Kulas nimetas Parallax Software’i ümber Volitioniks. THQ ostis Volitioni ära aastal 2000 ja Outrage Gamesi 2003, nii said mehed jälle kokku, kuid Outrage Games pandi vaikselt kinni, Volitioni nime all jätkus mängude tegemine isegi pärast THQ pankrotti 2013. Viimane mäng „Saints Row" valmis 2022. Kokku valmis Volitionil 18 mängu ja 7 mängu tühistati. Valminud mängude seas on sari „Summoner" talupoisist, kes suudab deemoneid välja kutsuda, ja „Red Faction", kus peategelane juhib 2075. aasta paiku Marsil kaevurite ülestõusu. Seevastu Harry Potteri teemaline mäng ja ellujäämisõudusmäng „Insane" kuuluvad tühistatute hulka.

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Volition_games

TEINE FILMILOEND: 2006. aasta Oscarid (16. märts)

USA Filmiakadeemia 78. auhinnad jagati Los Angeleses Hollywoodis Kodaki teatris 5. märtsil 2006. See oli nädal aega tavapärasest hiljem, et ei langeks kokku Torino taliolümpiaga, kus Eesti sai mäletatavasti rohkem kuldmedaleid kui Norra ja Soome kokku (vastavalt 3, 2 ja 0). Ulmefilmidest sai „King Kong" 4 nominatsiooni, millest võitis 3. „Narnia kroonikad: Lõvi, nõid ja riidekapp" sai 3 nominatsiooni, samuti „Maailmade sõda". „King Kong" võitis kolmes kategoorias: heli, helirežissöör ja visuaalefektid. „Narnia kroonikad" võitsid grimmi kategoorias. Parimaks animafilmiks sai „Wallace & Gromit: Libaküüliku needus". Nii et oli kah, aga mitte palju. Nüüd vaadelgem sellel aastal enim raha teeninud filmide loendit: 1. koht tähesõdade 3. episood „Sithi kättemaks", 2. koht „Harry Potter ja tulepeeker", 3. koht „Narnia kroonikad", 4. koht „Maailmade sõda", 5. koht „King Kong", 7. koht „Charlie ja šokolaadivabrik" ning 8. koht „Batman alustab" – kõik puhas ulme.

https://en.wikipedia.org/wiki/78th_Academy_Awards

KOLMAS FILMILOEND: Hrithik Roshani filmide loend (27. märts)

Mõistan, et te pole Hritik Roshanist (sündinud 1974) kuulnudki – nagu üldse India ulmefilmidest. Indias on ta superstaar (117 auhinda 270 nominatsioonist). Tema läbimurdeks kujunes 2003. aasta ulmefilm „Koi... Mil Gaya" ("Keegi ... on leitud"). Arvutiteadlane saadab omaloodud superarvuti abil kosmosesse püha silbi „om", lootes, et see kutsub kohale tulnukad. Need saabuvadki ja muudavad tema debiilse poja (Roshan) geeniuseks, aga poeg peab pisikest tulnukat peitma politsei eest, kes teda konfiskeerida tahab. 2006 mängis ta peaosa selle järjefilmis, India esimeses superkangelasefilmis „Krrish" ja 2013 selle järjes „Krrish 3". Nendes teeb ta kaksikrolli endise debiiliku, hilisema geeniusena ja tema pojana hüüdnimega Krrish, kel on supervõimed. Siia võib lisada 2017. aasta filmi „Kaabil" („Võimekas"), kus ta mängib sünnist saadik pimedat meest, kes ükshaaval tapab oma naise kolm mõrtsukat ja pääseb puhtalt, sest keegi ei usu, et pime mees suudaks seda teha.

https://en.wikipedia.org/wiki/Hrithik_Roshan_filmography

ESIMENE KOSMOSEPILT: Apollo 9 (3. märts, aastapäev). Pikemalt Reaktori 2020. aasta aprillinumbris.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Schweickart_Apollo_9_EVA_(AS09-19-2982).jpg

KUU FÜÜSIKAPILT: piimatilgast tekkinud kroon (12. märts)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Milk_Drop_Coronet,_1957.jpg

TEINE KOSMOSEPILT: Laguuni udukogu Amburi tähtkujus, üks kahest põhjapoolkeral palja silmaga nähtavast udukogust, kus on tähetekkepiirkond (teine on Orioni udukogu) (28. märts)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:VST_images_the_Lagoon_Nebula.jpg

PÄEVA MATERJAL COMMONSIS

KUU MÜTOLOOGIAPILT: Ramses II pühamu suure templi sisemus (1. märts)

Sellel pildil on Lõuna-Egiptuses Abu Simbelis oleva Ramses II pühamu suur tempel, mis valmis umbes 1265 e.m.a. pärast 20 aastat kestnud ehitustöid. Kujutatud on nelja jumalat, vasakult alates Ptah, Amun Ra, jumalikustatud kuningas Ramses ise ja Ra-Horakhty. Kaks korda aastas, 22. oktoobril ja 22. veebruaril, mis on väidetavalt Ramses II sünnipäev ja kroonimise aastapäev, tungivad päikesekiired pühamusse ja valgustavad kolme skulptuuri. Ptah on surmailma jumal ja jääb alatiseks varju. Muide, Vähi pöörijoon on maakera kevadpunkti pretsessiooni tõttu aastatuhandete jooksul nihkunud, mistõttu Ramsese eluajal olid päevad, mil päike skulptuure valgustas, teistsugused ja pole teada, millised. See vaatepilt on tänapäeval turistidele avatud, aga tempel ei mahuta palju inimesi, Egiptuse valitsus võib valida, keda sisse lasta, ja seetõttu peab teil rahakott eeldatavasti puuga seljas olema, et maksta jõuaksite.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Templo_de_Rams%C3%A9s_II,_Abu_Simbel,_Egipto,_2022-04-02,_DD_26-28_HDR.jpg

KUU TEHNIKAPILT: Prantsusmaal Jura departemangus oleva Morez' linna tornikell. Juhin tähelepanu sellele, et töömeestel on nende tööriistad käes. (8. märts)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Louis-DelphinOdobeyCadet.jpg

KUU SÜRREALISMIPILT: Eks katsuge ära arvata, on see maa peal või taevas ja kas kujutatud objekt on makro- või mikroskoopiline! Vihje: kalamehed püüavad jõest kala. (14. märts)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:River_is_dying.jpg

KUU LOODUSEPILT: Missugusel taevakehal see küll asuda võiks? See on hoopis Kasahstanis Mangõstau oblastis olev Kõzõlkupi mägi. (26. märts)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:%D0%9A%D1%8B%D0%B7%D1%8B%D0%BB%D0%BA%D1%83%D0%BF_%D0%BD%D0%B0_%D1%80%D0%B0%D1%81%D1%81%D0%B2%D0%B5%D1%82%D0%B5.jpg

ESIMENE ASTRONOOMIAVIDEO: Apollo 9 meeskonna elu kosmoses (3. märts, aastapäev, 23 minutit). Algusots on päris huvitav, sest kaalutus on inimkonnale veel uus ja täismehed lustivad kaalutuses nagu lapsed. Pikemalt Reaktori 2020. aasta aprillinumbris.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Apollo_9_16mm_Film_1969.webm

ESIMENE VANAFILM: Helsingi Kauppatori 1918. aastal. Vaadake, kas midagi on vahepealsete aastatega muutunud ka. Peale inimeste riietuse. (7. märts, 38 sekundit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:People_at_the_market_square,_Helsinki_1918.webm

KUU KOSMOSEVIDEO: Pluuto pinnamood (15. märts, 1½ minutit)

14. juulil 2015 lendas USA kosmosesond New Horizons Pluutost mööda ja filmis seda kääbusplaneeti hoolikalt, tehes üldse esimesed head pildid Pluutost. New Horizons startis 19. jaanuaril 2006 ja juba sama aasta septembris tegi ta esimesed fotod Pluutost. Siis oli ta veel väga kaugel, ent oli ülioluline näidata Pluuto võimet tabada kaugeid objekte, mis võimaldas tal edaspidi manööverdada Pluuto ja teiste Kuiperi vöö objektide suunas. Ja jõudiski kohale! Lähim kaugus Pluutost oli 12 500 km kiirusel ligi 14 km/s. Niihästi Pluuto kui selle suurim kaaslane Charon kaardistati resolutsiooniga 40 km piksli kohta, aga mõned kohad, nagu selles videos, koguni resolutsiooniga 50 m piksli kohta. Teadlasi mõnevõrra üllatas see, kui mitmekesine on Pluuto pinnamood. Seda see video näitabki koos selgitustega, mis on mis. New Horizons täheldas Pluutol selliseidki nähtusi nagu lumesadu ja krüovulkanism.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:New_Horizons_Extreme_Close-Up_Of_Pluto_Surface_(No_Audio).ogv

TEINE VANAFILM: „Mogulite lõvi" (18. märts, 104 minutit)

Pärast Oktoobrirevolutsiooni kolis Prantsusmaale hulk mõjukaid venelasi ja valgekaartlastel oli isegi oma filmikompanii Films Albatros. See asutati 1922 ja tegutses, kuni Saksamaa Teise maailmasõja algul Prantsusmaa ära vallutas. „Mogulite lõvi" valmis 1924 ja see oli kompanii esimene film, mille režissöör polnud venelane (Jean Epstein, isa poolt juut ja ema poolt poolakas). Peaosades on abielupaar Ivan Mozžuhhin ja Natalja Lissenko. Lissenko pidi olema kaunitar, mina teda küll ilusaks ei pidanud. Sisu; Tiibeti prints võitleb oma kodumaa anastanud suurkhaani vastu, jääb alla ja peab Pariisi põgenema. Ta armub seal näitlejatarisse Annasse ja lööb ta tema seniselt armukeselt, pankurilt üle. Pankur tahab kätte maksta ja laseb printsil tolle naiivsust ära kasutades alla kirjutada katteta tšekile suures summas. Varsti otsivad printsi politsei ja printsi Tiibetist saabunud kaasmaalased. Epstein oli kinonovaator, samas Mozžuhhin tahtis teha uhket, aga traditsioonilist filmi. Epstein lahendas selle nii, et Tiibet on filmitud luksuslike kulisside ja rõivastusega, ent traditsiooniliselt, Pariis märksa tagasihoidlikumalt, ent uuenduslike lähivaadete, kiire montaaži ja kaamera liikumisega.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Le_Lion_des_Mogols_(1924)_by_Jean_Epstein.webm

TEINE ASTRONOOMIAVIDEO: Apollo 11 start. Vaadata võiks alates hetkest 17.00, varasem osa näitab lihtsalt seda, kuidas auto astronautidega sõidab mööda Floridat stardiplatsile, algul sireenide ja saateautodega, pärast ilma. Mingi kommentaator patrab taustaks ka, aga enne 17.00 on ta põhiliselt vait. Juhin tähelepanu, et stardiplatsil on hulk statsionaarseid kaameraid, mille film on kokku monteeritud, ja iga kaamera number on kaadri vasakus ülaservas. Pikem jutt on Reaktori 2020. aasta augustinumbris. (22. märts, 46 minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Apollo_11_Activities_(KSC-19690716-MH-NAS01-0001-Apollo_11_Breakfast_C7Exit_Convoy_WhiteRmHatchClosing_Launch-HM_0083).webm

KOLMAS VANAFILM: „Pinocchio" (23. märts, 6 minutit)

See on 1911. aasta Itaalia tummfilm, „Pinocchio" esimene ekraniseering (teine valmis alles Disneyl 1940). Siin on 6 minuti pikkune fragment filmi algusest. Kaua peeti filmi üldse kadunuks, kuni 1994 leiti originaalnegatiiv ja selle põhjal taastati pooletunnine versioon, hiljem koguni 42-minutiline versioon, ainult osa filmist jäigi kadunuks. Film pole üldsegi originaalitruu ja Pinocchio seikleb paljudes kohtades, mida raamatus polegi. Rõhutatakse, et kõiki rolle mängivad täiskasvanud. Säilinud fragment mulle väga ei meeldigi, näitlejad mängivad kõvasti üle, võiksite proovida laste peal, nemad arvatavasti naudiksid seda rohkem. Ehk filmi tagumine ots oli parem. Aga kassaedu oli omal ajal suur.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pinocchio_(1911).webm