KUU BIOLOOGIA: tonthai (9. juuli)

Tonthai pole teiste haidega lähedalt suguluses, eraldudes neist juba 125 miljonit aastat tagasi varajases kriidiajastus. Seetõttu on teda nimetatud elusaks fossiiliks. Teistest haidest eristavad teda pikenenud lapik ninamik ja esiletungivad lõuad. Enamjaolt on nad 3–4 m pikad, kuid püütud on ka üle 6 m pikkusi. Kuni 2022. aastani oli püütud kala maksimumkaaluks 210 kg, kuid siis püüti viimase peal tiine emane, kes oli 4,7 m pikk ja 800 kg raske. Ühtlasi selgus, et tonthai sünnitab elusaid poegi. Inimestele nad ohtu ei kujuta, sest on süvaveekalad, elades vähemalt 100 m sügavusel, ainult erandina tulevad 40 m sügavusele. Viimasel ajal on neid avastatud enam kui kilomeetri, isegi 2 km sügavuselt. Siiski pole nad avamerekalad, vaid elavad ranniku lähedal. Meile lähimad elukohad on Biskaia lahes ja Portugali rannikul. Nende uimed on väikesed ja ümarad, nähtavasti pole nad kiired ujujad, vaid varitsevad saaki. Kallaletungi hetkel suudavad nad oma niigi väljaulatuvaid lõugu veelgi enam välja sirutada.

https://en.wikipedia.org/wiki/Goblin_shark

KUU PROMINENT: William Hanna (14. juuli, 115. sünniaastapäev)

Lapsena arvasin, et Hanna-Barbera nimetati kahe naise eesnimede järgi. Tegelikult, nagu isegi teate, kahe mehe perenimede järgi. William Hanna (1910–2001) ühines 1930 animatsioonistuudioga, mis tegi koostööd Warner Brothersiga. 1933 läks osa firmast üle Metro Goldwyn Mayeri poole ja Hanna koos nendega. Seal sai ta endale töölaua Joseph Barbera laua vastas. Nad avastasid ruttu, et sobivad omavahel hästi ja 1939 hakkasid koos animafilme tootma – see partnerlus ja sõprus kestis üle 60 aasta, Hanna surmani. Selle, kas firma nimeks saab Hanna-Barbera või Barbera-Hanna, otsustas mündivise. Firma tootis palju animasarju, millest enamus olid ulmelised. Kohe esimene film "Puss Gets the Boot" sai "Oscari" nominatsiooni lühianimafilmi kategoorias ning pani aluse sarjale "Tom ja Jerry". Mina olen vaadanud rohkem kiviajast rääkivat sarja "Ränirahnud" ja tulevikust rääkivat sarja "Jetsonid", aga Hanna-Barbera tootis veel "Scooby-Doo", "Smurfid" ja paljud teised animasarjad, hiljem sisenes mängufilmide tootmisse ("Charlotte koob võrku"). Hanna abielu kestis samuti 65 aastat.

https://en.wikipedia.org/wiki/William_Hanna

KUU FÜÜSIKA: "Trinity" (16. juuli, 80. aastapäev)

Maailma esimene tuumapommikatsetus toimus New Mexico osariigis 16. juulil 1945. Vaja oli tuulevaikust ja parimat ilma ennustati 18.–21. juuliks, aga 16. juulil algas Potsdami konverents ja USA president Harry Truman tahtis asja varem ära teha. Põhiteadlased korraldasid ka ennustusvõistluse pommi võimsuse kohta ja pakkumised oli nullist (ei plahvata – 1989 Nobeli füüsikapreemia pälvinud Norman Ramsay) kuni 45 kilotonnini (vesinikupommi isa Edward Teller). Viimasena saabunud Isidor Isaac Rabi pidi võtma viimasena järele jäänud variandi 18 kilotonni, mis osutuski võitjaks (tegelikult 25 kilotonni). Pommi ei lõhatud maapinnal, vaid 30 m kõrgusel terasplatvormil – sellest midagi järele ei jäänud. Pealtvaatajaid oli sadu, ent ametlikult oli nende seas ainult üks naine (salaja saabus teine naine veel). Pealt vaadati 10 miili kauguselt lõuna poolt ja see osutus ohutuks, mitu pealtvaatajat elas XXI sajandini. Radioaktiivselt saastunud ala ulatus plahvatuskohast põhjakirde suunas Las Vegase ja Santa Fe suunas, siiski pääsesid need linnad kõige hullemast. Kõige rohkem radioaktiivset saastet langes 50 km kaugusel põhjas, keegi siiski ei surnud. Kõrbeliiv sulas ja moodustas helerohelise läbipaistva kergelt radioaktiivse klaasi nimega trinitiit. Tekkis 1,4 m sügav ja 80 m lai kraater. Lööklainet oli tunda 160 km kaugusel ja seenpilv tõusis 12 km kõrgusele.

https://en.wikipedia.org/wiki/Trinity_(nuclear_test)

Esilehel olid veel vahtrasiirup (Kanada iseseisvuspäeval), kustunud Llullaillaco vulkaan Tšiili ja Argentiina piiril, orkaan Claudette (3 hukkunut, kõik USA-s), uuema kiviaja linnus Cambridgeshire'is nimega Great Wilbraham, hipokampus (aju osa), poliitikud George Washington ja Liz Truss ning Itaalia anarhist Gaetano Bresci, kes tappis kuninga Umberto I.

ESIMENE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas tamarindi. (9. juuli)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tamarind_fruits_(Tamarindus_indica_%27Si_Thong%27).jpg

TEINE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas kannatusvilja. (19. juuli)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Passion_fruits_-_whole_and_halved.jpg

ESIMENE FILMILOEND: filmi "Algus" auhindade loend (14. juuli, esilinastuse peaaegu 15. aastapäev)

"Algus" on Christopher Nolani 2010. aasta ulmefilm sellest, kuidas kelmide jõuk püüab äriimpeeriumi pärijat Robert Fischerit mõjutada isalt päritud kompaniid laiali saatma – muidugi tellisid selle Fischeri konkurendid. Jõuk konstrueerib kolmekihilise unenäo, mille kihtides liigub aeg eri kiirusega, ja pistab selle Robertile pähe. Unenägu on ühtlasi avatud maailm ja jõugu liikmed saavad selles ise seigelda. "Algus" sai 8 "Oscari" nominatsiooni, millega jagas 3. kohta, ja pälvis neist 4 (operaator, helirežissöör, helimontaaž ja visuaalefektid), millega jagas 1. kohta. BAFTA auhinnale tuli 9 nominatsiooni (3. koht) ja 3 võitu (produktsiooni disain, heli ja visuaalefektid), millega jagas 2. kohta. "Kuldgloobusele" tuli 4 nominatsiooni (4. koha jagamine) ja mitte ühtki võitu, "Saturnile" 9 nominatsiooni ja 5 võitu. Lisaks võitis film "Hugo" pika filmi kategoorias ja Nolan sai Ray Bradbury auhinna. Kokku tuli 223 nominatsiooni ja 102 võitu.

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_accolades_received_by_Inception

TEINE FILMILOEND: lõputiitrite vahel ja järel olevad stseenid "Marveli" universumi filmides (28. juuli)

https://en.wikipedia.org/wiki/Mid-credits_and_post-credits_scenes_in_the_Marvel_Cinematic_Universe

PÄEVA MATERJAL COMMONSIS

KOLMAS LOODUSEPILT: lõvikuningas Tryggve Tansaanias Serengeti rahvuspargis (2. juuli)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:011_The_lion_king_Tryggve_in_the_Serengeti_National_Park_Photo_by_Giles_Laurent.jpg

ESIMENE SÜRREALISMIPILT: kahuritoru seestpoolt vaadates. Keere paneb mürsu pöörlema, et ta kursilt nii kergesti ei hälbiks. (9. juuli)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Rifling_of_a_cannon_(M75;_90mm;_y.1891;_Austro-Hungarian;_exposed_in_Ljubljana,_Slovenia).jpg

KUU TSIRKUSEPILT: Ma pole kindel, kas Eesti nuudlimüüjad seda ikka suudavad, aga Jaapanis on see mõnele igapäevane töö. (11. juuli)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Soba-Noodles-Deliveryman-Tokyo-1935.png

NELJAS LOODUSEPILT: kuueaastane leopard Tatjana Lõuna-Aafrikas Krügeri rahvuspargis (17. juuli)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Leopard_(Panthera_pardus_pardus)_Kruger.jpg

KUU KOSMOSEPILT: Rahvusvaheline Kosmosejaam (19. juuli, aastapäev)

STS-135 oli kosmosesüstikute programmi viimane lend ja see toimus 2021. aasta juulis. Kasutati süstikut "Atlantis". Meeskonnas oli neli inimest, kolm meest ja üks naine, kellest kolmele oli see kolmas ja viimane kosmoselend, piloodile Douglas Hurleyle teine missioon kolmest. Süstikus oli ju 7 kohta, aga neist 3 olid tühjad. Eelmine missioon, kus süstikus oli kõigest neli inimest, toimus 28 aastat varem aprillis 1983, missiooniks oli siis STS-6 ja süstikuks "Challenger". Väiksem meeskond võimaldas rohkem kaupu peale võtta. Rahvusvaheline Kosmosejaam ei olnud tühi, seal olid juba enne saabumist ja sinna jäid kolm venelast, kaks ameeriklast ja jaapanlane. Nemad läksid ära Venemaa kosmoselaevadega "Sojuz". Siin näete süstiku viimast fotot Rahvusvahelisest Kosmosejaamast, allservas on näha meie Maa ja Kuu paistab samuti kenasti. Süstik maandus ülejärgmisel päeval probleemideta.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:STS-135_final_flyaround_of_ISS_1.jpg

TEINE SÜRREALISMIPILT: vaatetorni trepp, vaade alt üles (23. juuli)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:WTB_20220723_Ulrichsberg_Aussichtsturm_Alpenblick_9792.jpg

KUU FÜÜSIKAPILT: kümnekordse suurendusega foto sulaväävli tahkumisel tekkivatest kristallidest. Füüsika on mõnikord lihtsalt ilus. (28. juuli)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Crystals_growing_from_melted_sulfur.jpg

ESIMENE VANAFILM: "200" (4. juuli, 3 minutit, USA sünnipäev)

Järgmisel aastal saab USA juba 250-aastaseks. Riigi 200. sünnipäevaks valmistas Vince Collins sellise ebatraditsioonilise psühhedeelse joonisfilmi – ja just sellepärast jääb ta meelde. Soovitan vaadata. Kas NSV Liidus saanuks riigi aastapäevaks analoogilise filmi teha? Muidugi mitte.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:200_(1975)_(raw_version).webm

KUU KEEMIAVIDEO: alumiiniumjodiidi vahetu süntees (6. juuli, 33 sekundit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:06._%D0%94%D0%B8%D1%80%D0%B5%D0%BA%D1%82%D0%BD%D0%B0_%D1%81%D0%B8%D0%BD%D1%82%D0%B5%D0%B7%D0%B0_%D0%BD%D0%B0_%D0%B0%D0%BB%D1%83%D0%BC%D0%B8%D0%BD%D0%B8%D1%83%D0%BC_%D1%98%D0%BE%D0%B4%D0%B8%D0%B4.webm

KUU ASTRONOOMIAVIDEO: teleskoopide areng (7. juuli, 9½ minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hubblecast_19_Special.webm

TEINE VANAFILM: "Elatist teenimas" (8. juuli, 12½ minutit)

See on Charlie Chaplini esimene film, aasta oli siis 1914. Mina küll naerda ei saanud, ent kriitika põhjal naerdi saalis lakkamatult, inimeste naljasoon on muutunud. Chaplin pole selles filmis hulkur, vaid dändi, kes kannab torukübarat, jalutuskeppi ja Stalini vuntse. Ta kõigepealt kerjab teiselt mehelt dollati, siis lööb talt pruudi üle ja satub selle eest konkurendiga kaklusse, siis läheb ajalehe toimetusse end reporteriks kauplema ja avastab oma konkurendi sealt eest, nad kaklevad jälle. Siis läheb konkurent välja, näeb liiklusõnnetust ja pildistab seda. Chaplin varastab tema fotoaparaadi, jookseb sellega toimetusse ja väidab, et ise tegi selles olevad fotod. Kohe võetakse tööle. Konkurent saabub, Chaplin jääb valega vahele, aga ajalehe lisanumber on juba trükis. Jällegi järgneb kaklus. Film oli oma aja kohta kallis, peaaegu uus "Studebaker" lükati kaljult alla. Millegipärast oli Commonsi päeva videoks 3 minutit lühem ja tehniliselt halvem versioon, mina lingin pikema ja kvaliteetsema.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Making_a_Living.webm

KOLMAS VANAFILM: "Trinity" (16. juuli, 13 sekundit, 80. aastapäev)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Trinity_test.ogv

KUU LOODUSEVIDEO: Hiidpanda sööb bambuselehti. (18. juuli, 1 minut)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Chengdu_Research_Base_of_Giant_Panda_Breeding-P1680515_Date_2019-12-27.webm

KUU TEHNIKAVIDEO: inimjõul töötav vaateratas (22. juuli, ½ minutit)

Kui lugesin Nikolai Nossovi "Totut Kuul" (TTÜ majandusteaduskonnas minu põhiline õpik majanduse kohta), siis imestasin, kuidas Pontsu üksinda päev otsa vaateratast keeras. Minu meelest polnud see hästi võimalik, vaateratas on ju nii suur ja inimese jõud nadi. Minu meelest pidi olema emba-kumba: kas Pontsul mitu abilist või vaateratas mitte kuigi suur. Ent näete, ükski inimene võib päris suurt vaateratast töös hoida.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Starting_a_human-powered_Ferris_wheel.ogv