KUU FILM: „Tähesõdalased" (7. november, aastapäev)

„Tähesõdalased" on samanimelise 1959. aasta romaani ekraniseering 1997. aastast – romaan oli avalehel mullu märtsis ja sellest kirjutasin mulluse Reaktori aprillinumbris. Režissöör Paul Verhoeven paigutas tegevuse 23. sajandisse. Film ei erine romaanist kuigivõrd, ent rõhuasetused on pisut teised ja vähesest piisas, et vaatajad tunnetaksid filmi romaanist erinevalt: militarismi propagandana. Kui romaani hinnangud on polariseerunud, siis filmi osas ollakse üksmeelsed, et tänapäeva ühiskonda selline film ei sobi. Filmi eelarve oli 100–110 miljonit dollarit ja tagasi tuli 121 miljonit, nii et kulutused saadi tagasi, kasumit mitte eriti. Kandideeris siiski Oscarile visuaalefektide kategoorias ja Hugole filmina, ent samuti halvima filmi auhinnale Kuldsele vaarikale – ei võitnud ühtki. Pärast moslemite rünnakut kaksiktornidele 2001. aastal on arvamus filmist paranenud, rohkem on inimesi, kes usuvad, et nii tulebki elada, nagu see film õpetab. Seda on arvatud ka ulmeromaani 10 parima ekraniseeringu hulka.

https://en.wikipedia.org/wiki/Starship_Troopers_(film)

 

ESIMENE ARVUTIMÄNG: „Mario Party DS" (8. november, aastapäev)

See on Mario sarja 2007. aasta mäng, mille avaldas Nintendo, ja Mario-sarja viimane mäng, mille tootis Hudson Soft – järgmised tootis Nintendo Cube. Mängu pealkirjas on pidu, Bowser kutsub Mario ja tema sõbrad oma lossi peole. Lähevadki, ehkki kahtlustavad halba ja mitte ilmaasjata: Bowser moondab külalised pisikeseks ja need peavad läbi tegema hulga minimänge, enne kui pääsevad. Lõpuks astutakse minimisaator kogemata katki ja see taastab kõik tegelased algsesse suurusesse. Mängitavaid tegelasi on kaheksa: Mario, Luigi, printsess Virsik, Yoshi, printsess Kirikakar, Kärnkonn, Wario ja Waluigi. Kriitika oli leige, aga minimänge ja nende valikut kiideti. Septembriks 2015 oli mängu müüdud siiski 8 miljonit eksemplari üle maailma, mis andis Nintendo mängude kõigi aegade edetabelis 11. koha.

https://en.wikipedia.org/wiki/Mario_Party_DS

 

KUU VÄLJASURNUD ELUKAS: atrotsiraptor (16. november)

Atrotsiraptor oli lindsaurus, kes elas kriidiajastu lõpus ja viimased neist võisid näha hukatusttoovat asteroidi. Tema nimi tähendab ladina keeles „metsik röövel" ja inglise keeles on sõna „atrocity". Hirmu ja õuduse tegude jaoks oli tal kummalgi jalal sirpküünis. Oma sugulasliikidest polnud ta suurem, kuid oli spetsialiseerunud ründama suuremat saaki. Artiklis on joonised, kuidas sirpküünise abil vägivallatseda. Hamba pilt on ka, hammas on saagja servaga. Elukas oli ligi 2 meetrit pikk (ninamikust sabaotsani) ja ta kaalus 15 kg. Ta elas Põhja-Ameerika lääneosas, mis asus tänapäevaga võrreldes 8° põhja pool (mandrid liiguvad), aga kliima oli seal sellegipoolest soojem kui tänapäeval. Põhjalikult räägitakse, mis loomad seal elasid, aga keda atrotsiraptor neist küttis ja kes olid tema jaoks siiski liiga suured, ei tea keegi. Näiteks kui inimene tema teele satuks, kas ta ründaks? Mina ei tea.

https://en.wikipedia.org/wiki/Atrociraptor

 

TEINE ARVUTIMÄNG: „Donkey Kong Country" (18. november, 30. aastapäev)

See on 1994. aasta platvormmäng, mille tootis Rare ja avaldas Nintendo. Gorilla Donkey Kong ja tema vennapoeg Diddy Kong püüavad oma röövitud banaaniaaret tagasi saad krokodillilt King K. Roolilt ja tema kremlingite armeelt. Väljatuleku ajal oli Nintendo teravas võitluses Sega ja selle siil Sonicuga, niisiis eelnes mängu väljatulekule massiivne reklaamikampaania ja sellel oli tulemus: müüdi maailmarekordilised pool miljonit eksemplari nädalas. Lõpuks müüdi seda 9,3 miljonit ja saadi 400 miljonit dollarit. Tänini on see enim müüdud Donkey Kongi mäng. Paljud asjatundjad valisid selle aasta parimaks mänguks. Paljud püüdsid mängu visuaale järele teha ja helitaust oli samuti mõjukas. Suurepäraselt oli realiseeritud parallax scrolling – mängul on mitu taustapilti, mis liiguvad eri kiirusega. Terminit „speedrun" tollal veel polnud, aga see mäng toetas seda kontseptsiooni – tase on võimalik läbida maksimaalse kiirusega, kui ainult õigetes kohtades õigesti hüpata. Rare sai maailma juhtivaks arvutimängude tootjaks kuni 2002. aastani, mil Microsoft ta üles ostis.

https://en.wikipedia.org/wiki/Donkey_Kong_Country

 

KUU FILMILOEND: filmi „Tähtedevaheline" auhindade loend (8. november, peaaegu 10. aastapäev)

„Tähtedevaheline" on Christopher Nolani 2014. aasta eepiline ulmefilm, kus inimkonnale otsitakse hukkaläinud Maa asemele uut kodumaad. Film püüti teha võimalikult tõepärane ja väidetavalt olevat ta verstapostiks teadusliku korrektsuse osas. Film sai 87 nominatsiooni ja 23 võitu. Oscarile tuli 5 nominatsioonist üks võit (visuaalefektid), BAFTA auhinnale 4 nominatsioonist üks võit (visuaalefektid), Kuldgloobusele üks nominatsioon (helitaust, võitis „Kõiksuse teooria"), Grammyle üks nominatsioon (filmi helitaust, võitis „Lindmees"), Hugole üks nominatsioon (pikk film, võitis „Guardians of the Galaxy"), Ray Bradbury auhinnale üks nominatsioon (võitis „Guardians of the Galaxy") ning Saturnile 11 nominatsioonist 6 võitu (film, stsenaarium, noornäitleja, muusika, disain ja eriefektid). George R. R. Martin nimetas „Tähtedevahelist" kõige ambitsioonikamaks ulmefilmiks pärast Kubricku „2001: Kosmoseodüsseiat" ja ajakiri Empire nimetas seda 2020. aastal käesoleva sajandi parimaks filmiks.

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_accolades_received_by_Interstellar

 

ESIMENE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas kookospähklit. (3. november)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Coconuts_-_single_and_cracked_open.jpg

 

KUU MÜTOLOOGIAPILT: „Europe röövimine" (4. november)

Europe oli Liibanoni või Foiniikia printsess, kellesse Zeus armus. Zeus muutis end valgeks pulliks ja meelitas Europe enda selga istuma. Seepeale kargas ta kohe merre, ujus Kreetale ja tegi Europe esimeseks Kreeta kuningannaks. Antiiksed kirjeldused on üksmeelt, et Europe ei kartnud selle reisi ajal, vaid see kujunes pigem triumfirongkäiguks. Europe abiellus Kreeta kuninga Asterioniga, aga päriselt elas kokku Zeusiga ning sünnitas talle kolm poega, kellest kaks vanemat, Minos ja Rhadamanthys, said kuulsateks kohtunikeks ja mõistsid pärast oma surmagi allmaailmas inimeste üle kohut. Europe järgi on nimetatud maailmajagu Euroopa, keemiline element euroopium ja Jupiteri kuu Europa. Europe röövimine on läbi aegade olnud kunstis armastatud teema, seda kohtab juba Pompei freskol, varaseim teadaolev mainimine kirjanduses on "Iliases" ja vanim teadaolev vaasimaal pärineb 7. sajandist e.m.a. Brüsselis on May Claerhouti skulptuur, kus Europe hoiab kõrgel pea kohal euro sümbolit.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Rembrandt_Harmensz._van_Rijn_-_The_Abduction_of_Europa_-_Google_Art_Project.jpg

 

KUU MINERAALIPILT: Ivar Leidus pildistas püromorfiiti. (8. november)

Püromorfiit on mineraal, mis sisaldab pliiklorofosfaati Pb5(PO4)3Cl. Tavaliselt on püromorfiit ereroheline, kollane või pruun, tema kõvadus on 3½–4 ja tihedus 6,5–7,1 t/m³. Keemiliselt eraldas pliiklorofosfaadi esimesena Martin Heinrich Klaproth aastal 1784 ja nime andis mineraalile Johann Friedrich Ludwig Hausmann aastal 1813. Nimi tuleb kreekakeelsetest sõnadest pyr, mis tähendab tuld, ja morfe, mis tähendab vormi. Nime aluseks on asjaolu, et pärast sulatamist moodustuvad jahtumisel uuesti kristallid.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pyromorphite_-_Santa_Eufemia,_Cordoba,_Spain.jpg

 

TEINE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas kuuse-kooreüraskit. (9. november)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ips_typographus_(female).jpg

 

KUU ASTRONOOMIAPILT: Artemis I start (16. november, 2. aastapäev)

Artemis I oli inimkonna esimene kuumissioon pärast Apollo programmi lõppu juba ... pool sajandit varem. See startis 16. novembril 2022, möödus Kuust 21. novembril ja 5. detsembril ning maandus Vaiksesse ookeani 11. detsembril. Vähim kaugus Kuust oli 128 km. 28. novembril püstitas ta inimeste vedamiseks mõeldud ja Maale tagasi pöördunud kosmosesõiduki kauguserekordi: 432 210 km. Pardal olid ka kolm inimesekujulist mannekeeni, millel olevad andurid mõõtsid, mida inimene parajasti tunneks. Erinevalt Apollo programmist, kus toimus mitu starti aastas, käivad Artemises asjad väga aeglaselt: Artemis II stardib mitte enne 2026. aasta aprilli ja Artemis III peaks inimesed Kuu peale viima mitte enne 2027. aasta keskpaika. Pildil on start Floridas asuvast Kennedy kosmosekeskusest. Õnnestus kolmas start, eelmised katkestati: 29. augustil vigase mootoritemperatuurianduri tõttu ja 3. septembril vesiniku lekke tõttu tankimise ajal.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Artemis_I_Launch_(NHQ202211160017).jpg

 

KUU KOSMOSEVIDEO: kaksikasteroidi suunamuutuse katse (24. november, 39 sekundit, stardi 3. aastapäev)

Kaksikasteroidi moodustavad 765-meetrise läbimõõduga asteroid 65803 Didymos, mis avastati 1996, ja tema kaaslane, 160-meetrise läbimõõduga Dimorphos, mis avastati 2003. Nad tiirlevad ümber Päikese 1,0–2,3 astronoomilise ühiku (aü) kaugusel ja teevad tiiru 770 päevaga (2 Maa aasta ja 1 kuuga). 1,0 aü tähendab, et tegu on potentsiaalselt ohtliku objektiga. Ega ta enne aastat 2184 meile pihta ei tule, aga siiski valmistub NASA selle süsteemi kõrvalesuunamiseks või lõhkumiseks. Novembris 2021 saadeti Maalt välja 610-kilone pomm, mis septembris 2022 langes Dimorphosele – selleks ajaks oli massist järel veel pool tonni. Dimorphose mass on alla 5 megatonni ja plahvatus kõigutas teda vähe. Siiski hakkas ta pisut kiiremini ümber Didymose tiirlema: enne oli tema kaugus Didymosest 1206 m ning tiir kestis 11 tundi ja 55 minutit, praegu on kaugus 1144 m ning tiir kestab 11 tundi ja 22 minutit. Muidugi see lendav pomm filmis kõike ja teda ennast filmiti ja siin saate kiirendusega näha tema viimast 5½ minutit.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Dart_impact_replay.webm

 

KOLMAS LOODUSEPILT: jääpallid (26. november)

Imelikku leiab Eestistki. Tallinnas Stroomi rannas kohtas 1. detsembril 2014 nähtust, mille kohta üks kommentaator ütles, et rand oleks nagu kaetud tulnukamunadega. Huvitav, kust ta teadis? Moodustuvad nad nii, et tuul ja hoovused keerutavad ja rullivad jäätükke senikaua, kuni neil pole enam ülemist ega alumist poolt, vett külmub neile igast küljest otsa ning neist saavad jäämunad. Ilm peab olema tuuline, aga mitte tormine. Temperatuur peab olema muidugi allpool nulli, selle foto tegemisel -15...-20 °C. Jääpallide läbimõõt pildil on 5–10 cm, aga Siberis on kohatud meetrisegi läbimõõduga jääpalle. Soome Meteoroloogiainstituudi andmetel polegi see nähtus liiga haruldane, vaid Soomes kohtab seda umbes igal aastal kusagil. Kes tahab lisa otsida – venekeelne artikkel on põhjalikum ingliskeelsest, venekeelne Vikipeedia kirjeldab jääpalle mineraalidena: värvus, läige, läbipaistvus puudub, kõvadus 1–1½, lõhenevus puudub, heksagonaalne süngoonia jne.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:J%C3%A4%C3%A4_on_kulmunud_pallideks_(Looduse_veidrused)._05.jpg

 

PÄEVA MATERJAL COMMONSIS

 

KUU SKULPTUUR: Surm Pariisis (2. november, hingedepäev)

Siin on anonüümne allegooriline skulptuur Surmast. Surm hoiab käes kilpi, millelt võib lugeda umbes järgmist: „Ükskõik kui tugev sa ka poleks, pea meeles, et ma tulen selleks, et anda ussidele midagi süüa. Palu Jumalat surnute eest." Pühade Süütute kalmistu asus tänapäeva mõistes Pariisi keskel Seine'i põhjakalda lähedal, rajati XII sajandil ja suleti 1780. Sinna maeti kõige hullemat rahvarämpsu: enesetapjaid, Seine'i uppunuid, katkuohvreid, avalikes haiglates surnuid jne. 1786 kalmistu likvideeriti ja surnud maeti ümber. Osa neist oli ebatäielikult lagunenud ja muutunud rasvakogumiteks. Neist tehti seepi ja küünlaid ning see on ainus teadaolev juhtum inimkonna ajaloos, kus inimkehadest on suures koguses seepi tehtud. Nähtav skulptuur pärineb umbes 1530. aastast. Pärast kalmistu likvideerimist ta viidi algul Püha Gervasiuse ja Püha Protasiuse kirikusse, siis Jumalaema kirikusse, kus Claude André Deseine (1740–1823) selle parema käe restaureeris, praegu asub Louvre'is.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:La_mort_Saint-Innocent_Louvre_R.F.2625.jpg

 

KUU KATASTROOFIPILT: põrgukass hädamaandub USS Enterprise'il (11. november, peaaegu aastapäev)

Maailmas on Enterprise'i-nimelisi laevu olnud palju: nii Suurbritannias kui USA-s 19, lisaks loendasin 3 Austraaliast ja 2 Kanadast, rääkimata muidugi 13 kosmoselaevast „Star Treki" maailmas. See siin on 1936 valminud lennukikandja, USA enim autasustatud laev Teises maailmasõjas (ainuüksi lahingutähti oli 20). Jaapanlased teatasid sõja ajal 3 korda, et lasksid ta põhja. Enterprise'i lennukid ja suurtükid hävitasid sõja lõpuks 911 vaenlase lennukit, uputasid 71 laeva ja kahjustasid või hävitasid veel 192. Hoolimata taotlustest muuta ta muuseumlaevaks läks ta 1960 vanarauaks. Gene Roddenberry nimetas oma kosmoselaeva (teleseriaali esimene episood valmis 1966) just selle laeva järgi. See pilt tehti 10. novembril 1943, kui hävituslennuk Grumman F6F, hüüdnimega Põrgukass, hädamaandus „Enterprise'il". Lennuki põhja all olev kütusepaak on rebenenud. Leitnant ronib juba põlevale lennukile, et piloot välja aidata. Usute või ei, aga piloot pääses oluliste vigastusteta.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Burning_Grumman_F6F-3_Hellcat_of_VF-2_aboard_USS_Enterprise_(CV-6)_on_10_November_1943_(80-G-205473).jpg

 

KUU TEHNIKAPILT: varased õhupallidisainid (21. november)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Aeronautics2.jpg

 

KUU MÜTOLOOGIAPILT: 87 surematut (24. november)

See on 30 cm kõrgune ja 292 cm pikkune siidirull, mille tušijoonistus pärineb tõenäoliselt VIII sajandist (ja isegi kunstniku nimi on välja toodud), ehkki on nimetatud hilisemaidki aegu kuni XIII sajandini välja. Igatahes on siin kujutatud 87 surematut, nende seas 3 ülemjumalat, kelle pea ümber särab nimbus, 10 jumalkindralit, 7 jumalat (vaat missugune hierarhia!) ja 67 taevalikku neitsit, kes kõnnivad mööda silda paremalt vasakule, nii et ma ühelgi neiul jalgu ei näinud. Vaadake siis, kas on ülimad kaunitarid, kellega tahaksite abielluda või kelle sarnased välja näha. Ja kas ülemjumalad näevad ikka sedamoodi välja, et tahaksite neid kummardada. Mõni jumal näeb välja nagu alkohoolikust laiskvorst ja üks nagu maanteeröövel. Ah, mis ma jaman, ega Jahve oma pika habemega ole ka üldse seksikas ja ikka kõlbab paljudele, välimus pole jumala juures kõige tähtsam.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:%E5%85%AB%E5%8D%81%E4%B8%83%E7%A5%9E%E4%BB%99%E5%8D%B7.png

 

NELJAS LOODUSEPILT: Strokkur (27. november)

Strokkur on Islandil asuv geiser. Ta asub kõigest sadakond meetrit lõuna pool Suurest Geisrist, mille järgi ongi mõiste „geiser" tekkinud ja mis purskab kuni 60 m kõrgusele. Ent kui Suur Geiser purskab mõne korra päevas ja mõni päev jääb vahele ka, siis Strokkur purskab tavaliselt 15–20 m, harva 30–40 m kõrgusele iga 6–10 minuti tagant. Strokkuri nimi tähendab kirnu (sihuke puust anum). Maa sees ülekuumeneb vesi 120 °C-ni, aga ei lähe keema, sest on suure rõhu all. Rõhk vabaneb plahvatuslikult. Esimest korda mainiti Strokkurit 1789, kui maavärin avas Maa sisemuses väljapääsutee. 1896 järgmine maavärin sulges selle. 1963 soovitas Geisrite komitee (vaat, mida Islandil ei leidu!) geiser ära puhastada, kohalikud tegidki seda, Strokkur hakkas jälle tööle ja töötab tänapäevani. Üks väheseid geisreid, mis purskab korrapäraselt ja sageli, kõik töötab paremini, kui korralikult hooldada. Ka Väike Prints hooldas oma tulemägesid ja puhastas neid, mäletate ikka? Strokkur on turismisihtkoht, maantee ja parkimisplats on sajakonna meetri kaugusel.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Strokkur,_%C3%81rea_geot%C3%A9rmica_de_Geysir,_Su%C3%B0urland,_Islandia,_2014-08-16,_DD_087.JPG

 

ESIMENE GEOLOOGIAVIDEO: järjekordne illustratsioon Maa globaalse soojenemise kohta (5. november, ½ minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:NASA_Summer_2023_Temperature_Media_Resources_(SVS14407_-_GISTEMP_Curves_Aug2023_English_degC_2160p60).webm

 

KUU VANAFILM: vendade Lumiere'ide dokumentaalfilm Lyoni kesklinnast 1895. aastal. Majad on nagu tänapäeval, aga inimesed on teistsugused. (9. november, 37 sekundit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Place_des_Cordeliers_(1895).webm

 

KUU ANIMAFILM: „Ada ja Zangemann" (10. november, 32 minutit)

Kuulus leidur Zangemann leiutab vahvaid asju, mis lastele meeldivad, ja saab püstirikkaks. Ta elab erakuna linna kõrgeimas osas üksi suures lossis ja nähtavasti kaotab sideme tegelikkusega. Lapsed hakkavad Zangemanni leiutisi tuunima ja veelgi paremaks tegema, mis aga Zangemannile ei meeldi. Filmi valmistas Vaba Tarkvara Sihtasutus omaenda propagandana näitamiseks, et vaba tarkvara on hea. Ma ei vaidle, ongi hea. Vaadake, vaadake, film on tore, aga peate teadma, et see on propaganda.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ada_%26_Zangemann_-_A_Tale_of_Software,_Skateboards,_and_Raspberry_Ice_Cream.webm

 

KUU ANATOOMIAVIDEO: kõrva ehitus (13. november, 2½ minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Journey_of_Sound_to_the_Brain.ogv

 

KUU ARHITEKTUURIVIDEO: prinditud maja (16. november, 2 minutit)

Olete harjunud, et printerist tuleb välja paber, aga itaallased leiutasid prinditava maja. Ja mitte mängumaja, vaid elumaja. See näeb välja nagu aafriklaste savihütt. Majal on klaasuks (hea küll, selle ehk saab asendada teistsugusest materjalist uksega) ja suur katuseaken, seinaaknaid pole. Ma ei tea, kas teie tahaksite niisuguses majas elada, mina ei taha. Kõrguse piirang on ka peal, teine korrus ei taha printerist välja tulla, peab olema ühekorruseline. Asub see Põhja-Itaalias Massa Lombarda vallas, aga mitte Lombardias, nagu nime järgi võiks arvata, vaid Emilia-Romagna regioonis. Maja on täielikult valmistatud kohalikest materjalidest, mis muudab ehituse justkui odavaks, ainult printer pole kohalikest materjalidest. Seda pole öeldud, kui vastupidavad on seinad kirverünnakule ja ega kõva vihm saviseinu pehmeks ei muuda. Vist mitte, maja valmis 2021 ja on siiamaale püsti.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sustainable_3D-printed_house_-_Tecla.webm

 

TEINE GEOLOOGIAVIDEO: Gröönimaa areng geoloogilise aja jooksul (20. november, 2 minutit)

Kas teate, mis on kuum täpp? Maakera sisemus on väga kuum. See kuumus tekitab mõnikord kanali, mille kaudu jõuab maakera pinnale. Seda kohta nimetataksegi kuumaks täpiks. Tavaliselt on seal otsas vulkaan, mille kaudu vedelat ja paksu maakera sisemusest välja voolab ja purskab. Laamad liiguvad ja kuum täpp ei liigu nendega kaasa. Kui siis vulkaan jääb kuumast täpist liiga kaugele, siis ei tule sealt enam midagi välja ja vulkaan kustub, aga tema asemele tekib kuuma täpi kohale uus vulkaan. Vaadake Havai saari, kuum täpp liikus mööda ookeani põhja ja tekitas järjepanu hulga veealuseid vulkaane, mis lõpuks moodustasid praeguse Havai saarestiku. Õigem oleks küll öelda, et kuum täpp oli paigal ja ookeani põhi liikus selle suhtes. Gröönimaa liikus samuti miljonite aastate eest üle kuuma täpi ja seal oli vulkaane. Jääaluse pinna skaneerimisega on see kindlaks tehtud, nagu ka Gröönimaa teekond ekvaatori lähedalt praegusesse asukohta. Kui Gröönimaa kuumast täpist liiga kaugele jäi, siis tema vulkaanid kustusid ja kuuma täpi otsa tekkis Island.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:NASA_Scientist_Reveals_Greenland%27s_Geologic_Past.webm

 

KUU AJALOOVIDEO: Kuidas vanad roomlased akvedukte ehitasid ja kasutasid? (24. november, 14 minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:How_did_Roman_Aqueducts_work.webm

 

KUU ASTRONOOMIAVIDEO: Apollo programm (25. november, 58 minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_Journeys_of_Apollo.webm

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0392)