ESIMENE TEGELANE: Must Lesk (16. november)

Must Lesk on "Marveli" superkangelanna kodanikunimega Nataša Romanova, kes debüteeris 1964 Raudmehe vastasena. Algul oli ta NSV Liidu spioon, kes pidi välja nuhkima relvatootja Raudmehe ärisaladusi. Supervõimeid tal pole, kuid NSV Liidu spioonide väljaõppekeskuses Punases Ruumis muudeti ta tugevamaks ja aeglustati tema vananemist ning ta muudeti viljatuks. Juba 1966 kargas ta USA-sse ära ja see sümboliseeris ameerika individualismi eeliseid vene kollektivismi ees. Seejärel valmistas NSV Liit Punases Ruumis järgmise Musta Lese, kelle õige nimi oli Jelena Belova, ja eks nad siis omavahel kemplesid. Romanova oli esimene üksik superkangelanna – ma pean silmas seda, kes polnud mõne meessuperkangelase paariline või armastuse objekt. Ehkki hiljem oli tal nii partnereid kui armastust. Ta oli täiesti võimeline töötama üksi ja tegigi seda sageli ning see käis kokku tollal levinud teise laine feminismiga. Romanova on mõnevõrra julmem ja altim vaenlasi tapma kui teised superkangelased. Kunstnikud kujutasid teda väga seksualiseerituna.

https://en.wikipedia.org/wiki/Black_Widow_(Natasha_Romanova)

KUU AJAKIRI: "Uncanny Tales" (18. november)

Nime "Uncanny Tales" kannavad Robert Sheckley lühijutukogumik, õuduskoomiks ja kaks pulpajakirja. Siin jutustan Kanadas 1940–43 ilmunud ajakirjast, mida ilmus 21 numbrit. Toimetaja oli Melvin Colby, kes alguses avaldas ainult kohalikke, kanada autoreid, aga hiljem hakkas ostma ameeriklastelt juttude avaldamise õigusi – kriitikute meelest olid kanadalaste jutud viletsad. Kui kanadalaste jutud olid peamiselt esmatrükid, siis ameeriklaste omad kordustrükid. Parimaks ajakirjas ilmunud teoseks nimetatakse Stanton Coblentzi antiutoopiat "After 12,000 Years", mille peategelane satub düstoopilisse tulevikku. Ajakiri suleti peamiselt sõjaaja paberipuuduse tõttu. Ajakirja maht oli algul 64 lehekülge, pikkamööda kasvas see 128-le. Numbrid maksid 15 senti, välja arvatud viimane, mis maksis 25 senti. Tiraaži ei nimetata, kuid tänapäeval on seda ajakirja raske leida ja kogu komplekt (kõik numbrid) on üliharuldane.

https://en.wikipedia.org/wiki/Uncanny_Tales_(Canadian_pulp_magazine)

TEINE TEGELANE: jetid (23. november)

Sari "Doktor Who" vajas 1960-ndate keskel pärast dalekite sarjast väljakirjutamist uusi pahalasi ning stsenaristid Henry Lincoln ja Mervyn Haisman leiutasid jetid, võttes eeskujuks samanimelised müütilised olevused. Jetid on robotid nagu dalekidki, kuid vähem robotliku välimusega. Jetid teenivad Suurt Mõistust, müstilist kehatut olevust, kes kõige rohkem siin maailmas ihkab endale keha saada. Produtsent ennustas õigesti, et jetid saavad menukateks, ning kasutas neid põhipahalastena algul 1967. aasta seriaalis "Kohutavad lumeinimesed" ja siis järgmise aasta seriaalis "Hirmu võrk", milles jetid püüavad enda kontrolli alla võtta Londoni metrood. Kuid Lincoln ja Haisman läksid BBC-ga tülli selle pärast, kuidas jetisid kasutada tuleks, mõlemad lahkusid BBC-st ning jetid kirjutati "Doktor Whost" välja, dalekid toodi tagasi. Dalekid olid mõnevõrra hirmsamad, sest jetide jäigad kostüümid ja armas karvane välimus muutsid nad pahalastena vähem usutavateks.

https://en.wikipedia.org/wiki/Yeti_(Doctor_Who)

KOLMAS TEGELANE: mehaaniline türklane (30. november)

Ungarist (tänapäeva Slovakkiast) pärit saksa insener Wolfgang von Kempelen (1734–1804) nägi 1769 Viinis Schönbrunni lossis keisrinna Maria Theresiale esinenud prantsuse illusionisti François Pelletier' etendust, mis kasutas magneteid, ja talle tuli pähe luua oma leiutis, mis Pelletier' varju jätaks. Plaan õnnestus ja Pelletier'd teatakse tänapäeval ainult von Kempeleni inspiraatorina. Von Kempelen valmistas väidetavalt malet mängiva masina mehaanilise türklase. Sellest on "Reaktoris" natuke kirjutanud Rauno Pärnits ja võib-olla veel keegi, ma ei leidnud arhiivist rohkem. Tegelikult istus masinas tugev maletaja, kes juhtis malendeid ja võitis enamiku partiidest. Mehaaniline türklane debüteeris Schönbrunni lossis juba 1770. Pärast von Kempeleni surma ostis roboti Johann Nepomuk Mälzel (1772–1838), kes tuuritas sellega mööda maailma ning võitis teiste seas Napoleon I-t ja Benjamin Franklinit. Veel enne Mälzeli surma pettus paljastati, siis aga unustati niihästi malemasin kui see, et see pettus oli.

https://en.wikipedia.org/wiki/Mechanical_Turk

KUU AJALOOPILT: "Dewey Defeats Truman" (3. november, aastapäev)

USA 1948. aasta presidendivalimistel kandideerisid demokraat, ametisolev president Harry Truman, ja vabariiklane, New Yorgi osariigi kuberner Thomas Dewey. Vabariiklased läksid valimistele kindla soosikuna: nad lootsid säilitada enamuse parlamendi kummaski kojas ja võita presidendivalimised. Vabariikliku meelsuse poolest tuntud ajaleht "Chicago Daily Tribune" oli omade võidus nii kindel, et veel enne valimistulemuste selgumist laskis järjekordse numbri trükkida pealkirjaga "Dewey võitis Trumanit". Ent valimised läksid hoopis vastupidi oodatule, vabariiklased kaotasid parlamendi kummaski kojas enamuse ja presidendivalimised samuti. Ülejärgmisel päeval kohtus Truman rahvaga ja talle anti selle ajalehe eksitava pealkirjaga number. Truman oli rõõmus, et saab avalikkusele demonstreerida oma vaenlase äpardust, ja teised ajakirjanikud hoolitsesid juba selle eest, et see foto leviks. Ajaleht ilmub alates aastast 1847 tänapäevani ja see ongi tema kõige kuulsam prohmakas.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Dewey_Defeats_Truman.jpg

ESIMENE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas harilikku käokannust. (4. november)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Linaria_vulgaris_flowers_-_Keila.jpg

KUU ASTRONOOMIAPILT: Fraunhoferi jooned (7. november)

Aastal 1802 märkas inglise keemik William Hyde Wollaston esimesena Päikese spektris tumedaid jooni. 1814 avastas saksa füüsik Joseph von Fraunhofer need jooned temast sõltumatult ja hakkas neid uurima. Ta kaardistas üle 570 joone, tähistas kõige selgemad neist tähtedega A–K ja nõrgemad muude tähtedega. Tänapäevaks on neid avastatud tuhandeid. Kuid ta ei osanud neid selgitada. Alles 1860. aasta paiku märkasid Gustav Kirchhoff ja Robert Bunsen, et Fraunhoferi jooned kipuvad kokku langema keemiliste elementide aatomispektri iseloomulike joontega. Nad selgitasid Fraunhoferi jooni keemiliste elementide neeldumisega Päikese atmosfääris. Edaspidi selgus, et mõned nõrgemad tulenevad ka hapniku molekulide neeldumisest Maa atmosfääris. Neid nimetatakse telluurilisteks joonteks (tellus tähendab ladina keeles Maad). Joonis kujutab Fraunhoferi jooni nähtavas lainepikkuses koos neid põhjustavate keemiliste elementidega.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Solar_spectral_irradiance.svg

KUU KIRJANIKUPILT: Kurt Vonnegut (11. november, sünniaastapäev)

Vonneguti elust kirjutasin "Reaktori" mulluses mainumbris, kui inglise viki esilehel oli tema isikuartikkel. Seekord oli seal foto temast ja ma õige kirjutan tema loomingust. BAASis on tema 14 romaani, 3 näidendit, 47 juttu ja 7 kogumikku. Iga tema rohkem kui 5 arvustusega teose keskmine hinne on üle 4 ja eesti keelde on neid tõlgitud ikka omajagu. Juba tema debüütromaan "Player Piano" nimetati Rahvusvahelise Fantaasiaauhinna kandidaadiks (võitis Simaki "Linn"). "Hugo" kandidaadiks nimetati ta neli korda: 1960 romaaniga "Titaani sireenid" (võitis Heinleini "Tähesõdalased"), 1964 romaaniga "Kassikangas" (võitis Simaki "Vahejaam"), 1970 romaaniga "Tapamaja korpus 4" (võitis Le Guini "Pimeduse pahem käsi") ja 1973 võitis "Tapamaja korpus 5" parima filmi kategoorias. "Nebula" kandidaadiks nimetati ta korra ja "Tapamaja korpus 5" jäi taas alla "Pimeduse pahemale käele". 1986 nimetati "Galápagos" John W. Campbelli auhinna kandidaadiks (võitis David Brini "Postiljon").

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Kurt_Vonnegut_by_Bernard_Gotfryd_(1965).jpg

KUU FILOSOOFIAPILT: paljude maailmade interpretatsioon (29. november)

Kvantmehaanikas on Erwin Schrödingeri järgi nimetatud paradoks. Kujutlegem teraskambrisse suletud kassi, kus on ka radioaktiivne aatom ja mürgianum. Kui aatom laguneb, siis vabastab ta mürgi ja kass sureb. Ent aatom laguneb teatava tõenäosusega ja seni, kuni kamber on suletud, on kasski elus teatava tõenäosusega. Kas ta ka tegelikult elus on, selgub alles pärast kambri avamist. Seni, kuni kamber on suletud, on kass korraga elus ja surnud. Selle mõttemängu leiutas Schrödinger aastal 1935 kirjavahetuses Albert Einsteiniga, kuid see jäi aastateks vähetuntuks. Alles Ursula Le Guin, kes kogus materjali romaani "The Dispossessed" kirjutamiseks (BAASis 11 arvustust keskhindega 4,55), sai sellest teada ja kirjutas BAASiski arvustatud samanimeliseks jutuks, millest algas paradoksi laiem levik inimkonna teadvuses. Ent juba 1957 tõlgendas ameerika füüsik Hugh Everett paradoksi sellisena, et kambris jaguneb ajaliin kaheks: ühes neist on kass elus ja teises surnud. Mõlemad eksisteerivad paralleelselt ja see, missuguses meie oleme, selgub kambri avamise järel. Põhimõtteliselt on see multiversumi teoreetiline tõestus. Briti füüsik David Deutsch, kes ise samuti pooldab paljude maailmade interpretatsiooni, leiutas katse, millega kindlaks teha, kas maailmu on palju või äkki ikkagi üks, ent tänapäevaste vahenditega pole seda katset võimalik sooritada.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Schroedingers_cat_film.svg

PÄEVA MATERJAL COMMONSIS

KUU ÕUDUSEPILT: Giovanni Battista Gisleni hauamonument (2. november, kõigi pühakute päev)

Itaalia barokkarhitekt Giovanni Batista Gisleni (1600–1672) oli 1630–1668 kolme Poola-Leedu kuninga õukonnakunstnik. Sellel pildil on tema hauamonument Roomas Santa Maria del Popolo kirikus, mille ta iseendale kavandas 2 aastat enne oma surma. See kujutab looritatud luukeret, kes raudvõre vahelt välja vaatab. Siin ei sümboliseeri ta surma nagu teistel baroksetel haudadel, vaid kõiki surnuid. Kontmehe kohal on kivist vapp ja sellest kummalgi pool pronksmedaljon vihjetega uuestisünnile: vasakpoolne kujutab puud, millel on oksi maha raiutud, ent ta ajab uusi võsusid välja, samuti on vasakpoolsel medaljonil liblikanukk, parempoolsel liblikas koorub. Monumendil on mitu ladinakeelset lauset, millest üks ütleb "Ma suren oma pesas" (see tähendab Roomas) ja teine "Fööniksina mitmekordistan ma oma päevi", mis viitab ülestõusmisele ja hinge surematusele. Kolmandat lauset saab tõlkida "Ei siin elus ega seal surnud" ning puudub üksmeel selles, mida Gisleni sellega öelda tahtis.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Santa_Maria_del_Popolo_September_2015-3.jpg

TEINE LOODUSEPILT: jaapani hirv Ukrainas (7. november)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:%D0%9E%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D1%8C_%D0%B7_%D0%BA%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D0%BC_%D0%BB%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BA%D0%BE%D0%BC.jpg

KUU FÜÜSIKAPILT: vired ümber kivi (18. november)

Kunagi küsisin ühes mälumängus kõige targematelt eesti mälumänguritelt sõna "vire". Küsimus läks nulliringi. Ehk jääb siiski kellelegi see sõna meelde. Ja siit tuleb muidugi tegusõna "virelema". Nii et vaadake viresid.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Morro_Jable_(Fuerteventura,_Spain),_Strand_--_2025_--_2487.jpg

KUU MAJANDUSEPILT: Peeter Paaver pildistas Eesti põlevkivikaevandust. (20. november)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Oilshale_mine_01.jpg

KUU ASTRONOOMIAPILT: "Dragonfly" katselend (23. november)

Aprillis 2014 teatas SpaceX tõukejõu abil maanduva kosmosekapsli "Dragonfly" katseprogrammi käivitamisest. Texases McGregori raketikatsebaasis lubati samal ja järgmisel aastal teha kuni 60 katselendu. Neist poolte käigus pidi kapsel visatama kopterilt 3 km kõrguselt alla ja kas ainult mootorite või lisaks langevarjude abil pidi kapsel maanduma ja püüdma terveks jääda. Pooled katsed pidid testima "Dragonfly" nii-öelda hüppamisvõimet: vertikaalne õhkutõus, teise kohta liikumine ja kas ainult mootorite või lisaks langevarjude abil ohutult laskumine. Esimene katselend toimus juba järgmisel kuul, 6. mail ja õnnestus. Kapslil oli 8 SuperDraco raketimootorit, mis olid paigutatud nii, et isegi kui mõni neist rikki läheks, saaks ikkagi maanduda. Kahjuks jäigi see 109 sekundi pikkune lend ainsaks. SpaceX väitis, et NASA nõutav verifitseerimiskoorem on liiga ränk selleks, et projekti õigustada.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Dragon_2_hover_test_(24159153709).jpg

KOLMAS LOODUSEPILT: Lõuna-Prantsusmaal Aude'i departemangus lõi ikka kõvasti välku. (28. november)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Port_and_lighthouse_overnight_storm_with_lightning_in_Port-la-Nouvelle.jpg

ESIMENE LOODUSEVIDEO: Inimesed ujuvad Lääne-Virumaal Lahemaa rahvuspargis Ohepalu soos. (6. november, 1 minut)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Swimmers_in_Ohepalu_bog_pool,_July_2021.webm

TEINE LOODUSEVIDEO: Järv muudab värvi. (10. november, 8 sekundit)

Indias Maharashtra osariigis asub ümara kujuga Lonari järv, mille suurim pikkus on 1,8 km, pindala 1,13 km², keskmine sügavus 137 m ja suurim sügavus 150 m. Kaali järv on selle kõrval nagu laste poolt kühvliga kaevatud auk. Võrdlus on asjakohane, sest mõlemad on meteoriiditekkelised. Tänapäevased uuringud annavad Lonari järve vanuseks pool miljonit aastat ehk teisisõnu oli inimsugu järve tekkides juba olemas. Kuna ta asub Dekkani platool, mis on suhteliselt hilise vulkaanilise tekkega, peeti tedagi kaua aega vulkaanilise päritoluga järveks. 2020. aasta juuni alguses täheldati ebatavalist fenomeni: kõigest paari päevaga tõmbus järv rohelisest punaseks. Seda põhjustas põuast tulenenud madal veetase koos suure soolsusega, mis soodustasid halobakterite paljunemist. Neis olevad karotenoidid muutsidki järve värvi (karotenoidid on keemilised ühendid, mis annavad porgandile, peedile ja õunale punase värvi). Sama aasta novembris võeti Lonari järv Ramsari märgalade programmi raames kaitse alla. Madala veetaseme korral kogutakse Lonari järve põhjast soodat.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Lonar_crater_lake_color_change_in_June_2020.gif

KOLMAS LOODUSEVIDEO: Kostivere karstiala Harjumaal Jõelähtme vallas (17. november, 1½ minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Kostivere_karstiala,_Kostivere_karst_area,_spring_2021.webm

KUU METEOROLOOGIAVIDEO: Maa temperatuur on tõusnud viimasel ajal mitte üksnes keskmisena, vaid ka igas riigis eraldi. Siin vastab igale riigile üks sirglõik (Eesti oma läheb alla), mille pikkus ja värv näitavad aasta keskmise temperatuuri muutust selles riigis. (20. november, ½ minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Temperature_Circle_1880-2020.webm