KUU VÄLJASURNUD ELUKAS: mimodaktülus (5. detsember)
Mimodaktülus oli pterosaurus, kes elas hiliskriidis 95 miljonit aastat tagasi. Ainus teadaolev eksemplar oli noorlind (lind?) tiibade siruulatusega 1,3 m, täiskasvanu tiibade siruulatus on teadmata. Tema hambad erinesid teiste pterosauruste omadest, nähtavasti sõi ta meres elavaid kümnejalalisi koorikloomi (krevettidest kuni vähkide ja krabideni). Ta leiti tänapäeva Liibanonist, mis tollal oli ookeanide kõrgema veeseisu tõttu põhiliselt vee all, ent olid mõned saared. Tollal asusid need Afroaraabia mandrist mitmesaja kilomeetri kaugusel. Nagu näha, on geograafia tundmatuseni muutunud, ent kliima oli vahemereline, nii et selline nagu tänapäeva Liibanonis.
https://en.wikipedia.org/wiki/Mimodactylus
KUU ASTRONOOMIA: Apollo 12 (14. detsember)
Apollo reisidest on veel kajastamata number 12, mis oli teine kuundumist sisaldav reis. Kuu peal kõndis mister Bean. Starditi 14. novembril 1969, kuunduti 19. novembril, Maa poole starditi 20. novembril ja Vaiksesse ookeani maanduti 24. novembril. Kaptenile Charles Conradile oli see kolmas ja eelviimane kosmoselend, tüürimehele Richard Gordonile teine ja viimane ning kuumooduli juhile Alan Beanile esimene ja eelviimane. Nende surma-aastad olid vastavalt 1999, 2017 ja 2018. Conrad oli astronautidest kõige lühem ja tema esimesed sõnad Kuu peal olid: „See võis olla väike samm Neilile, aga see on suur samm minule.“ Selle lause ütles ta kihlveo peale Itaalia ajakirjaniku Oriana Fallaciga selleks, et tõestada, et NASA ei kirjuta ette, mida Kuu peal öelda. Ta ei saanud kihlveo võidusummat kätte. Maandumispaiga lähedal asus Surveyori kraater, kuhu oktoobris 1967 maandus kuusond Surveyor 3. Astronaudid tõid sondi kogutud kivid ja tehtud fotod endaga kaasa. Nad kartsid, et kraatri serv on pude, aga osutus ootamatult kindlaks jalgealuseks. Kuu peale saadeti värvifilmikaamera, aga Bean suunas selle kogemata päikesele ja ülekanne katkes otsekohe, sest kaamera läks rikki. Bean nimetas kõige huvitavamaks vaatepildiks päikesevarjutust (Maa tuli kosmoselaeva ja Päikese vahele).
https://en.wikipedia.org/wiki/Apollo_12
KUU ÕUDUSJUTT: Peetruse ilmutuse raamat (16. detsember)
Uue testamendi viimane raamat on Johannese ilmutuse raamat, mis muu hulgas käsitleb maailma lõppu. Peetruse ilmutuse raamat jutustab sellest, mis toimub pärast maailma lõppu. Hingede üle mõistetakse kohut, head lähevad paradiisi ja pahad põrgusse. Paradiisielust Peetruse ilmutuse raamatust õieti teada ei saa, aga patuste karistamisest räägitakse üksikasjalikult, nimetatakse patte ja nende eest ette nähtud karistusi, mis enam-vähem vastavad taliooni põhimõttele ehk silm silma, hammas hamba vastu. Võite uurida, missuguseid patte teie neist teinud olete, kui mitte muud, siis abielueelset seksi ikka, nii et paradiisi pole teil asja, valmistuge põrguks. Uue testamendi kanoonilise koosseisu väljakujunemiseks läks aastasadu ja Peetruse ilmutuse raamat oli piiripealne, mõnes paigas loeti seda kirikus mitme sajandi jooksul jutlustel ette ja ikka Piibli koosseisu ei arvatud. Arutletakse, miks nii juhtus, ja üks argumentidest oli vilets kirjanduslik tase.
https://en.wikipedia.org/wiki/Apocalypse_of_Peter
KUU KIRJANDUS: „Chitty-Chitty-Bang-Bang" (21. detsember)
Ian Fleming kirjutas mitte ainult Bondi-romaane, vaid ka ühe lasteraamatu, mis ilmus ülejärgmisel kuul pärast tema surma aastal 1964. Peategelane Caractacus Pott leiutab kommi, mida saab kasutada vilena, ja ostab pankrotistunud autotootja Paragoni sõiduauto ja restaureerib selle. Auto saab nimeks Chitty-Chitty-Bang-Bang esimeste helide järgi, mida ta pärast käivitamist teeb. Selgub, et auto on mõtlemis- ja lennuvõimeline. Pott lendab autos oma naise ja lastega Prantsusmaale ning auto võtab kinni gängsterid, kes tahavad röövida kommipoodi. Kriitika oli vaimustuses ja soovitas lastel seda lugeda enne Bondi-raamatute kallale minekut. Juba 1968 valmis film ja stsenarist Roald Dahl tegi hulga muudatusi: peategelase nimeks saab Potts, ta on leskmees ja filmi lõpus saab ta endale uue naise, kelle nimi on Truly Scrumptious. Tegevus toimub Vulgaarias, mille valitseja on lapsed keelustanud või umbes nii. Film lõpeb riigipöörde ja türanni kukutamisega. 2002 valmis muusikal ja hiljem sai film 3 järge.
https://en.wikipedia.org/wiki/Chitty-Chitty-Bang-Bang
ESIMENE FILMILOEND: „Star Wars: Jõud tärkab" auhindade loend (13. detsember, peaaegu aastapäev)
„Jõud tärkab" on 2015. aasta eepiline kosmoseooper, järg 1983. aasta filmile „Jedi tagasitulek" ja Skywalkeri saaga seitsmes film üheksast. Tegevus toimub 30 aastat pärast „Jedi tagasitulekut" ja nii palju on aega möödas ka eelmisest filmist, nii et hulk näitlejaid kordab oma kunagist rolli (mõlemas Leia Organat mänginud Carrie Fisher suri 2016). Film pälvis 104 nominatsiooni ja 40 võitu. Oscarile tuli 5 nominatsiooni, kuid mitte ühtki näitlejatele ja ühtki ei võitnud ka. BAFTA auhinna 4 nominatsioonist võitis ühe (visuaalefektid). Saturnile tuli 15 nominatsiooni ja 7 võitu, Teismeliste valiku auhinnale 7 nominatsioonist 2 võitu (Daisy Ridley Reyna ja Adam Driver Kylo Renina). Üks nominatsioon tuli Grammyle (filmimuusika, võitis), Hugole (pikk film, kaotas „Marslasele") ja Ray Bradbury auhinnale (pikk film, kaotas filmile „Mad Max: Fury Road"). „Mädanenud tomatid" toetavad 93% ulatuses.
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_accolades_received_by_Star_Wars:_The_Force_Awakens
TEINE FILMILOEND: „Doktor Who" jõuluepisoodide loend (23. detsember, umbkaudne aastapäev)
„Doktor Who" originaalsari jooksis 1963–1989, aga selles oli jõuludel oluline roll ainult ühes, 1965. aasta episoodis. Alates sarja taaselustamisest 2005 on igal aastal (välja arvatud 2022) valminud eraldi jõuluepisood. Jõuluepisoodid on populaarsed ja nende vaatajaskond on suurem kui tavalistel episoodidel. 2008. aasta jõuluepisood „Neetute reis" on „Doktor Who" enim vaadatud episood pärast 1979. aastat. 2015 anti välja DVD kõigi senise 10 jõuluepisoodiga. Viimane jõuluepisood esilinastus 25. detsembril 2024 ja juba 1. jaanuaril valiti artikkel sellest heaks artikliks, nii et vikipedistidest fännid on võimelised kiiresti töötama. On avaldatud teadustöö, et jõuluepisoodid on vähendanud Inglismaal ja Walesis surmade arvu.
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Doctor_Who_Christmas_and_New_Year%27s_specials
KUU ARVUTIMÄNGULOEND: Pokémonide 9. põlvkond (27. detsember)
Esimene üheksanda põlvkonna pokemon avaldati 27. veebruaril 2022 ja kokku on neid 120 liiki. Seni on see viimane põlvkond. Esimene põlvkond ilmus 1996 ja sisaldas 151 liiki, nii et suurus pole oluliselt muutunud. Kriitika on nii- ja naasugune. Igaüks on sealt mõne toreda pokemoni leidnud. Fännid korraldavad omatreenitud pokemonide vahelisi kaklusi ja mõned 9. põlvkonna pokemonid osutusid liiga tugevateks, nii et 5 liiki on standardsetest võistlustest bännitud.
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_generation_IX_Pok%C3%A9mon
ESIMENE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas mangostani. (3. detsember)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mangosteens_-_whole_and_opened.jpg
KUU MÜTOLOOGIAPILT: pattulangemine (5. detsember)
Thomas Cole (1801–48) maalis 1828 Aadamat ja Eevat, kelle Jumal Eedeni aiast välja saatis. Nende taga on näha paradiisiaed ja sealt tulvav valgus, aga nemad kõnnivad kõledatel kaljudel süngesse maastikku, kus hunt on murdnud põdra ja raisakull ootab saaki. Tegelikkuses üksik hunt ei suuda põdrapulli tappa, selleks on hundikarja vaja. Omapärane on seegi, et Aadam ja Eeva on kujutatud miniatuursetena. Ühe kriitiku arvates väljendab see maal Cole'i enese elu: ta sündis Inglismaal Lancashire'is, kus laiad metsad on langetatud, tasandikud üles haritud ja jõgede sängi muudetud, ning kolis sealt koos perega 1818 Ameerikasse, kus ulatuslikud tühermaad olid inimtegevusest täiesti puutumata.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cole_Thomas_Expulsion_from_the_Garden_of_Eden_1828.jpg
KUU KATASTROOFIPILT: Islandi vulkaanipursked (18. detsember, 1. aastapäev)
Reykjanesi poolsaaarel hakkas maa 18. detsembril 2023 laavat välja ajama. Ühe aasta jooksul toimus 7 purset. Kuigi pealinn Reykjavik ei jää kaugele, hukkus ainult üks inimene, vist kukkus laavalõhesse. See oli Islandi esimene surm vulkaanipurske tagajärjel pärast 1973. aastat. Võrdleme California tulekahjudega tänavuse aasta algul, kus on hukkunud mitukümmend inimest, islandlased käituvad vist õigemini. Laava lõikas läbi teid ja soojaveetrasse, aga majadele tekkis kahju üllatavalt vähe, sest seal tehakse majad maavärinakindlateks ja maja hävib ainult siis, kui laavale ette jääb. Päris kahju oli lugeda geotermilisest spaast Sinisest Laguunist, mis pandi kinni ja tehti lahti ja siis mõne päeva pärast tuli uus purse ja pandi jälle kinni ja niimoodi palju kordi, laava mattis parkla enda alla, aga rohkem spaa kahjustada ei saanud ja praegu on jälle avatud. Islandlased oskavad teha ilusaid fotosid, öised on eriti mõjuvad, aga päevasedki jätavad mulje, justkui maa veritseks.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:2023_Grindavik_eruption.jpg
TEINE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas papaiat. (19. detsember)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Papaya_-_longitudinal_section.jpg
KOLMAS LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas öölast Amphipoea oculea hariliku äiatari õiel. (26. detsember)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Amphipoea_oculea_-_Keila.jpg
KUU ASTRONOOMIAPILT: vähenenud gravitatsioonis kõndimise simulaator (27. detsember)
Juba enne Kuu peale saatmist tahtis NASA astronaute harjutada sellega, mis tunne on Kuu peal kõndida. Selleks töötati välja teravmeelne seade. Angaaris on tasapind, mis püstisest erineb 9,5° võrra. Kui inimene sellel seisab, siis avaldab ta platvormile rõhku, mis on kuuendik maisest – nagu Kuul. Ainus häda on see, et ta ei püsi nii järsul seinal, vaid kipub alla kukkuma. Selleks on vaja abilisi, kes teda kinni hoiaksid. Põhimõtteliselt pole seal midagi keerukat ega kallist, nii et soovi korral saate sellise simulaatori isegi oma tagaaeda püsti panna. Pilt on tehtud 1963, ammu enne Kuu-reise. Tänapäeval kasutab NASA kallimat võimalust: astronauti ei hoia maha kukkumast inimesed, vaid midagi lingusarnast. See-eest saab seal mitte ainult kõndida, vaid ka hüpata ja joostagi. Tänapäeval ei asu see ka angaaris, vaid vabas õhus. Simulaator sai populaarseks ajakirjanike seas, nii et seda kasutama lastakse ka inimesi, kes pole astronaudid.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Reduced_Gravity_Walking_Simulator_-_NASA_1963.jpg
KUU MATERJAL COMMONSIS
NELJAS LOODUSEPILT: Nunnu! Ma tahan teda kallistada! (6. detsember)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Eurasian_brown_bear_(Ursus_arctos_arctos)_female_1.jpg
VIIES LOODUSEPILT: Sugulane mõtleb oma saatuse üle. (22. detsember)
ESIMENE KOSMOSEVIDEO: asteroid Bennu (2. detsember, 6 minutit)
Minu jaoks on asteroid Bennu olulisem kui apteegikett Benu, mõne jaoks võib-olla vastupidi, aga nad on nimekaimud, saanud nime vanaegiptuse jumaluse Bennu järgi, kes on seotud päikese, loomise ja uuestisünniga. Uue Riigi ajal kujutati teda hallhaigruna, muul ajal muudegi lindudena. Bennu on inspireerinud vanade kreeklaste legendi fööniksist. 1999 avastati Maa-lähedane asteroid Bennu. Tema pikkus, laius ja kõrgus on poolekilomeetrised, kujult meenutab ta vurrkanni ja seda sarnasust video rõhutabki. Ekvaatoril on gravitatsioon väiksem kui 1 mm/s² ja paokiirus on 20 cm/s. Septembris 2016 saadeti Maalt välja kosmosesond OSIRIS-REx, mis saabus asteroidi juurde 2018, uuris tema hingeelu, laskus Bennule oktoobris 2020 ja naasis Maale septembris 2023, tuues endaga pinnaseproovi. Ilmnes, et Bennu seisab üsna lõdvalt koos ning kui sond poleks pinnaseproovi võtmisega kiirustanud ja kohe tagasikäiku andnud, oleks ta Bennu sisse ära uppunud. Kõik Bennu detailid on nimetatud reaalsete või müütiliste lindude järgi. Põhjalikult arutatakse, mis juhtub, kui Bennu Maaga kokku põrkab, plahvatus oleks vägevam kui NSV Liidu korraldatud Tsar-Bomba, aga käesoleval sajandil seda loota ei ole.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tour_of_Asteroid_Bennu_QunVAWABQSc.webm
KUU TEHNIKAVIDEO: Kuidas teha aurumasinat? (9. detsember, 15 minutit)
Sinutorulasel AndyGeorge'il on videosari „Kuidas teha kõike". Hakkaski tegema kõike, mis ürginimesele võimalik, ja jõudis antiikaega välja. Teadupärast leiutati aurumasin juba antiikajal, seda tegi Aleksandria Heron ja tema leiutist kirjeldas vanarooma insener Vitruvius, kes ise samuti selle ehitas. See jäi mänguasja tasemele ja praktilist rakendust sellele ei leitud. Kas poleks huvitav mõelda, mis saanuks, kui auruajastu alanuks kaks tuhat aastat varem? Võib-olla jäänuks pime keskaeg vahelt ära? Selle kohta on ulmetki kirjutatud. Vaadake videot ning saate aimu, missugused probleemid aurumasina tegemisel tekivad ja miks sellele antiikajal rakendust ei leitud.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Does_this_2,000_Year_Old_Steam_Engine_Work_(Aeolipile).webm
TEINE KOSMOSEVIDEO: Kuidas võetakse asteroidilt pinnaseproovi? (11. detsember, ½ minutit)
Kuidas asteroidilt pinnaseproovi võeti, see jääb Bennu-teemalises videos pisut segaseks. See video täpsustab seda. Toimub see aga hoopis asteroidil Ryugu juunis 2018. Kujult on Ryugu samuti vurrkannikujuline nagu Bennu, ent suurem, läbimõõt on igas suunas umbes 900 m, ruumala on kolmandik km³. Nimi viitab jaapani muinasjutust tuntud veealusele paleele nimega Ryūgū (Draakonipalee). Muinasjutus sõidab kalamees Urashima Tarō sinna kilpkonna seljas ja tagasi tulles on tal kaasas maagiline kast, täpselt nagu Jaapani kosmosesond Hayabusa2 naasis pinnaseproovidega. Urashima Tarō veetis lossis mõne päeva kauni printsessi seltsis ja tagasi tulles avastas, et möödunud on terve sajand. See legend inspireeris Ursula Le Guini kirjutama juttu „A Fisherman of the Inland Sea", mille tegevus toimub Haini maailmas. Ma nagu oleksin näinud Nõukogude ajal selleteemalist multifilmi. Ja Brasiilias promoti 1960-ndatel selle muinasjutu abil Rio de Janeiro–Tokio lennuliini.
KUU KATASTROOFIVIDEO: Hindenburgi hukkumine (23. detsember, 5½ minutit)
6. mail 1937 süttis maandumise käigus maandumismasti külge sidumise ajal Maini-äärsest Frankfurdist New Jersey osariiki saabunud tsepeliin Hindenburg. Põhjus jäigi teadmata. Pardal oli 61 meeskonnaliiget ja 36 reisijat, kellest hukkus 35 ja enamik pääsenutest sai põletushaavu. Õnnetus on hästi dokumenteeritud, 4 uudisteagentuuri ja filmikompaniid filmisid seda, lisaks tehti raadio-otsereportaaž, muidupildistajad veel lisaks. Viies filmikaamera töötas õhulaeval ja seegi säilis. Viimane õnnetusest eluga pääsenu, 14-aastane Werner Franz suri 92-aastasena 2014. Hindenburg oli 245 m pikk ja tema läbimõõt oli 41 m, meeskond oli 40–61 inimest ja reisijate arv 50–70. Maksimumkiirus oli 135 km/h ja reisikiirus 122 km/h. Tol ajal olid need täiesti korralikud arvud. Maandumine oli tavaliselt nii sujuv, et reisijad arvasid, et laeva endiselt maandumismasti külge kinnitatakse, kui juba selgus, et olid maa peal. Hindenburgi hukkumine tõmbas tsepeliinide tootmisele ja kasutamisele kogu maailmas piduri peale ja tänini pole tsepeliinidest asja saanud.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hindenburg_Explodes_(audio_extracted).webm
KOLMAS KOSMOSEVIDEO: Jupiteri Suur Punane Laik tõmbub kokku. (27. detsember, 2 minutit)
_female_1.jpg){kind=link}
