KUU AJAKIRI: The Spider (14. juuni)
The Spider oli Ameerika kuukiri, mida andis 1933–1943 välja Popular Publications. Algul oli selles 128 lk, alates 1936 112 lk. Enne viimast aastat ei jäänud ükski number vahele. Igas numbris oli romaan kangelaslikust kuritegevusega võitlejast Ämblikust, kes oli Stan Leele inspiratsiooniks Ämblikmehe väljamõtlemisel, seda ka riietuse osas. Ämblik on rikas New Yorgi mees Richard Wentworth, oma perekonna viimane võsu, tal on autojuht ja sikhist teener, kellega räägib hindi keelt, et teised neist aru ei saaks. Ta on alailma maskis ning erinevalt teistest tolle aja superkangelastest tapab oma vastaseid halastuseta ja südametunnistuse piinadeta. Tal on pruut, kes teda sageli aitab, kuid nad ei abiellu, sest Ämblik kardab, et ta võidakse tappa või paljastada, misjärel tema pere satuks hädaohtu. Kas meenutab Ämblikmeest? Romaanid ja jutud ilmusid majanime Grant Stockbridge all, aga suurema osa nendest, ligi sada, kirjutas Norvell Page, kes BAASist puudub. 1938 tehti Ämblikust 15-osaline seriaal ja Ämblik oli esimene superkangelane, kellest seriaal valmis. 1941 järgnes teine seriaal, samuti 15-osaline, ja mõlemas mängis peaosa Warren Hull.
https://en.wikipedia.org/wiki/The_Spider_(magazine)
KUU ASTRONOOMIA: planeet (18. juuni)
Planeet oli esimest korda esilehel 2008 ja nüüd on siis kord jälle käes. Eks vahepeal ole toimunud ka areng, eksoplaneete on avastatud juba tuhandeid ja tuleb järjest juurde. Eksoplaneedid on tekitanud küsimuse, kust läheb gaasiplaneedi ja tähe piir. Kuna alates 80 Jupiteri massist hakkab taevakeha vesinikku põletama, siis üldiselt võetakse piiriks 60 Jupiteri massi, ehkki vaidlused jätkuvad. Esimene eksoplaneet avastati 1992 tiirlemas ümber pulsari – no mis elu seal olla saab. 1996 avastati esimene planeet ümber põhijada tähe. 2007 avastati esimene planeet elukõlblikus tsoonis: loomulikult oli see Gliese 581c. See on Maast 5–10 korda suurem. 2011 avastati esimesed Maa-suurused planeedid. Kuid Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni ei saa eksoplaneetidele rakendada, sest sisaldab nõudeid, et peab olema ümmargune ja oma ümbruse kosmoseprügist puhastanud – seda pole ometi võimalik kohale sõitmata kindlaks teha.
https://en.wikipedia.org/wiki/Planet
KUU BIOLOOGIA: kaelkirjak (21. juuni)
Kaelkirjak on vist imetajatest kõige ulmelisem. Anekdoodis nägi purjus meremees loomaaias kaelkirjakut ja ütles: «Sellist looma pole olemas.» Vanad kreeklased nimetasid teda kaamelleopardiks ja ladina keeles kannab ta seda nime tänapäevani. Ta on 4½–5½ m kõrge, mis Juku arvates teeb ta kõige kõrgemale arenenud loomaks. Isane kaalub keskmiselt 1,2 t ja emane 0,8 t. Saba on meetripikkune ja tutiga – ikka putukate peksmiseks. Keel on ligi poolemeetrine ja musta värvi, seevastu sarved on lühemad kui 14 cm, pehmed ja nahaga kaetud. Kõige võimsam relv on esijalalöök, millega võib lõvigi tappa, aga kui isased iseendi seast kõige kangemat välja selgitavad, siis ei löö nad iialgi üksteist jalaga, vaid pukslevad oma tillukeste sarvedega ja püüavad kaelaga kõrvale suruda. Tiinus kestab 400–460 päeva ja sünnib 1,7–2 m kõrgune sarviline vasikas, kes juba mõne tunni pärast suudab joosta. Kaelkirjak ei traavi, oskab ainult kõndida (küliskäija!) ja galoppida. Ta suudab lühikest aega joosta 60 km/h ja mitu kilomeetrit järjest 50 km/h. Eluiga on sõralise kohta väga pikk, kuni 38 aastat. Seegi artikkel oli esilehel teist korda, varem 2012. aastal.
https://en.wikipedia.org/wiki/Giraffe
KUU NÄITLEJA: Mckenna Grace (25. juuni, sünnipäev)
Grace on 2006 sündinud Ameerika näitleja, kes hakkas filmides mängima juba aastal 2013 ja eks tänapäeva filmid ole enamjaolt ulmelised. Põhiliselt mängib ta pisirolle: „Frankenstein", „Vihased linnud", „Iseseisvuspäev: Taastärkamine", „Amityville: Ärkamine", „Kapten Marvel", „Vampiiri päevikud", „Avalori Elena", „Marveli kõige tagaotsitumad"... Olulistest rollidest nimetan telesarjas „Teenijanna lugu" 4.–5. hooaja Esther Keyesi, millega ta nimetati Emmy kandidaadiks seriaali külalisnäitlejatari kategoorias, ja „Tondipüüdjate" järgedes Egon Spengleri tütretütart Phoebe Spenglerit. Teleseriaalis „Oli kord ..." mängis ta 4 episoodis noort Emma Swani ja teismelise nõia Sabrina seriaalis noort Sabrina Spellmanit. 2023. aasta filmis „Kraater" mängis ta naispeaosa – kamp teismelisi pääseb Kuu peale kolama, õnneks ei saa keegi surma. Praegu käivad järjekordse Batmani-filmi võtted.
KUU ARVUTIMÄNG: „OneShot" (30. juuni)
„OneShot" on 2016. aasta seiklus- ja mõistatusmäng, mille tootis sõltumatu stuudio Future Cat ja avaldas Degica. Kuid mängu esimene versioon valmis juba 2014 vabavarana mängukonkursi jaoks, kus see auhindu ei pälvinud. Küll aga võttis autoritega ühendust Degica ja palus jätkata. Mäng toimub päikeseta maailmas, mis hakkab seetõttu hävima. Peategelane, määratlemata soost Niko, avastab päikese, milleks on lambipirn, ja tema ülesandeks saab toimetada see maailma kõrgeimasse torni, mis taastaks päikesevalguse. Ebatavaline on see, et eristatakse mängijat, keda mäng nimetab selle nimega, millega ta oma arvutisse logis, ja kutsub jumalaks, ning peategelast Nikot, keda mäng kutsub prohvetiks. Ebatavaline on seegi, et mängida tuleb mitte üleekraanirežiimis, vaid aknarežiimis, sest aeg-ajalt on tarvis aken vedada osaliselt või täielikult ekraanist väljapoole. Kriitika oli kiitev, välja arvatud muusika osas.
https://en.wikipedia.org/wiki/OneShot
2. juunil oli esilehel vanainglise keele õpetlane John Richard Clark Hall, kes tõlkis inglise keelde „Beowulfi", ja tema tõlkele lisatakse tänapäeval tavaliselt Tolkieni essee „Beowulfi tõlkimisest". 7. juunil oli esilehel Ameerika ajakiri Munsey's Magazine (1889–1929), aga ulmet seal kuigivõrd ei ilmunud. 11. juunil oli esilehel Ronald Reagan ja ma ei viitsinud uurida, kas ta ka ulmefilmides on mänginud, tema ajal neid eriti ei tehtud.
KUU TEADUSELOEND: Turingi auhind (1. juuni)
Turingi auhind on Arvutustehnika Assotsiatsiooni auhind, mida antakse juba alates 1966 välja igal aastal ühele, harvem kahele, veel harvem kolmele inimesele panuse eest infotehnoloogiasse, ja seda nimetatakse ka Nobeli preemiaks infotehnoloogia alal. Alates 2014 on auhinnaks miljon dollarit ja selle maksab välja Google. Noorimana sai auhinna 36-aastane Donald Knuth ja vanimana 79-aastane soomlane Alfred Vaino Aho (mõlemad on elus). Auhinna on pälvinud ka lätlane Juris Hartmanis, aga eestlane mitte. Siiski on Hartmanise õemees väliseesti luuletaja Ivar Ivask. Kokku on autasustatud 77 inimest, neist 3 naist, esimesena 2006 Frances Allen.
https://en.wikipedia.org/wiki/Turing_Award
KUU FILMILOEND: „Lelulugu 3" auhindade loend (17. juuni, umbes filmi aastapäev)
„Lelulugu 3" on Disney 2010. aasta lastefilm, mille tootis Pixar. See oli 2010. aasta enim raha sisse toonud film ja kuni 2013. aastani, mil ilmus „Lumekuninganna ja igavene talv", kõigi aegade enim raha sisse toonud animafilm: esimese animafilmina üle miljardi dollari. Kuid 200 miljoni dollari suuruse eelarvega on ta ka üks kõigi aegade kalleimaid filme. Ta nimetati 5 Oscari kandidaadiks ja võitis neist kaks: animafilmi ja originaallaulu kategoorias. BAFTA auhinnale sai ta 3 nominatsiooni (võitis animafilmina), Kuldgloobusele ühe nominatsiooni animafilmina (võitis), Grammyle ühe nominatsiooni filmi helitaustaga (võitis), Hugole pika draamafilmina (ei võitnud), Nebulale filmina (võitis) ning Saturnile animafilmina (võitis) ja stsenaariumiga (ei võitnud). Animafilmide auhinnale Annie'le tuli 3 nominatsiooni, aga mitte võitu. 2019 järgnes „Lelulugu 4" umbes samasuguse eelarve ja samasuguse kassatuluga.
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_accolades_received_by_Toy_Story_3
ESIMENE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas sinihalli ebatsuuga emaskäbi. (6. juuni)
KUU KOSMOSEPILT: Südame udukogu (13. juuni)
Südame udukogu asub Maast 7500 valgusaasta kaugusel Kassiopeia tähtkujus. Selle avastas William Herschel 1787. Näha on hõõguvad vesinikuioonid (ehk teisisõnu prootonid) ja tumedad tolmujooned. Udukogu keskel on kaks hajusparve Collinder 26 ja Melotte 15, kummaski on mõned eredad tähed, mis on Päikesest peaaegu 50 korda massiivsemad, ja palju rohkem Päikesest vähem massiivseid tuhme tähti. Nimetatud eredate tähtede kiirgus annab udukogule iseloomuliku punase värvi ja sellepärast seostataksegi seda südamega – kujul on muidugi teine põhjus. Udukogu hõlmab öötaevast peaaegu 2 kraadi ja sellega katab ta ala, mille läbimõõt on 4 korda suurem Kuu omast.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Heart_Nebula_(2020-08-11).jpg
TEINE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas mandlit. (16. juuni)
KOLMAS LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas suur-verikireslast. (19. juuni)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Zygaena_filipendulae_(top_view)_-_Kulna.jpg
KUU MÜTOLOOGIAPILT: „Merest tõusev Venus" (20. juuni)
Tizian maalis 1520. aasta paiku äsja sündinud Venust, kes väänab oma juukseid kuivaks. Seda, et tegu on just Venusega, võib järeldada merikarbist vasakus alanurgas – legendi põhjal tuli Venus välja mitte ema seest, vaid merikarbist, ja niimoodi kujutas teda ka näiteks Botticelli „Venuse sünnis". Tizian aimas järele kuulsaima antiikaja maalikunstniku Apellese samanimelist teost, mida peetakse antiikaja parimaks maaliks, aga mis on paraku hävinud, nii et keegi ei tea, kui sarnane see Tiziani maaliga oli. Siiski on antiiksete kirjelduste põhjal teada, et Apellese maalilgi väänas Venus juukseid kuivaks. Tizian maalis selle esiteks selleks, et näidata, kuidas Apellese meistriteos tema meelest välja nägi, ja teiseks selleks, et maailmale teatada: mina olen vähemalt sama hea kunstnik. Maal kuulus kunagi Rootsi (ja Eesti) kuningannale Kristiinale ning alates 1945 asub Šotimaa Rahvusgaleriis Edinburghis.
NELJAS LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas harilikku võipätakat. (22. juuni)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pinguicula_vulgaris_flower_(front_view)_-_Keila.jpg
ESIMENE VANAFILM: „Suur rongirööv" (25. juuni, 12 minutit)
„Suur rongirööv" on 12 minuti pikkune Ameerika tumm-seiklusfilm 1903. aastast, Edisoni filmikompanii vist tuntuim film. Filmi vägivaldsuse tõttu soovitan vaatamisega ettevaatlik olla, tapetakse mitu tegelast, nii häid kui halbu. Eriti kehtib see lõpustseeni kohta, mis paljudelt vaatajatelt ööune võttis. Operaatoritöö oli mitmeti uudne: kaamerat pöörati ja liigutati, suur osa filmist vändati vabas õhus, mitte stuudios. Tegevuskohti vahetati sageli, näidates sellega paralleelset tegevust. Hüpoteetiliste 1903. aasta Oscarite valimisel kandideeriks ta parima filmi, režissööri (Edwin Porter) ja operaatori (Porter ja Blair Smith) kategoorias. USA-s sai film ülikuulsaks ja oli rahaliselt väga edukas, kuid kriitikud on täheldanud, et sellest hoolimata ei mõjutanud ta filmitööstust kuigivõrd. Siin toimus Broncho Billy Andersoni filmidebüüt kolmikrollis: ta mängib üht röövleist, mahalastud reisijat ja tantsijat, ning ta elas 1971. aastani.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_Great_Train_Robbery_(1903).webm
KUU TEADLASEPILT: lord Kelvin (26. juuni, 200. sünniaastapäev)
William Thomson oli Põhja-Iiri päritolu matemaatik, füüsik ja insener, kes on rohkem tuntud lord Kelvinina. Selle nime sai ta 35 km pikkuse Kelvini jõe läbi, mis voolas tema Glasgow' ülikooli labori lähedalt läbi ja suubub Glasgow' kesklinnas Clyde'i jõkke. Kõige paremini on Kelvin tuntud absoluutse nulli kindlaksmäärajana (-273 °C) ja tema järgi on nimetatud Kelvini kraad K. Ta avaldas üle 650 teadustöö ja taotles 70 patenti, millest kõiki ei saanud. 1866 löödi ta rüütliks ja 1892 sai ta esimeseks teadlaseks, kes oma teadustööde eest pääses Briti lordide kotta. Tema valedest ennustustest on kuulus ütlus «Röntgenikiired on pettus.» (1895). Tõelise teadlasena tunnistas ta oma viga ja lasi järgmisel aastal oma labakäest röntgenipildi teha. 1896 väitis ta: «Ükski õhust raskem lennuvahend pole iial praktikas kasulik.» 1897 väitis ta, et Maa on 20–40 miljonit aastat vana (tegelikult sada korda vanem), ja 1898, et hapnikku jätkub Maal veel vaid 4 sajandiks.
PÄEVA MATERJAL COMMONSIS
KUU ASTRONOOMIAPILT: Starship SN16 (18. juuni)
Starship on Elon Muskile kuuluva Ameerika lennuvahenditootja SpaceX taaskasutatav kosmosesõiduk, praegu suurima massi ja võimsusega seade, mis iial lennanud on. Tema kõrgus on 121 m, läbimõõt 9 m, mass 5000 t ja ta võib peale võtta 100–150 t kaupa, mis peab ära mahtuma 1000 m³ sisse. Ta maksab 5 miljardit dollarit ja iga start eraldi maksab 100 miljonit dollarit. Starship on osa SpaceX-i Marsi koloniseerimise plaanist. Projekteeritud on 3 versiooni, millest ehitatud ainult kõige väiksemaid. Esimest korda tõusis ta õhku mullu 20. aprillil, teist korda mullu 18. novembril ja kolmandat korda tänavu 14. märtsil, ent kõik kolm lõppesid lennuvahendi hävinguga. Alles neljas katse tänavu 6. juunil enam-vähem õnnestus ja sõiduk toodi maale tagasi. Viies katse tuleb tänavu augustis. Kaugem eesmärk on viia inimesed ülejärgmisel aastal Kuule. Alanud on teine kosmosevõidujooks inimese viimiseks kuu peale, kuid seekord pole ameeriklaste vastasteks venelased, vaid hiinlased.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Starship_SN16.jpeg
ESIMENE ASTRONOOMIAVIDEO: Lunar Orbiter (8. juuni, 8 minutit)
Lunar Orbiter oli USA kosmoseaparaat, mille 5 eksemplari saadeti ümber Kuu tiirutama 1966. ja 1967. aastal. Kolme esimese eesmärk oli Apollo programmi maandumiskohtade väljavalimine, kahe viimase eesmärk Kuu kaardistamine. Fotograafiaosa valmistas Kodak. Kõik need missioonid olid edukad ja nende tulemusena õnnestusid kõik maandumised Kuul. Ühtlasi kaardistati 99% Kuust resolutsiooniga 60 meetrit või täpseminigi. 36 eelnevalt välja valitud ala kaardistati resolutsiooniga 2 meetrit. Puht huvi pärast pildistati Maadki, sõiduk number 1 augustis 1966 ja sõiduk number 5 novembris 1967. Kui töö oli tehtud, ei jäänud aparaadid ümber Kuu tiirlema ja kosmost reostama, vaid nad kukutati kõik Kuule, viimane neist 1968. aasta jaanuaris.
TEINE ASTRONOOMIAVIDEO: Hubble'i kosmoseteleskoop avastas 2007. aastal esimese planeedi, millel on atmosfäär. Selle päike on Päikesest väiksem, aga planeet on Jupiterist suurem. (10. juuni, 6 minutit)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hubblecast_12.webm
KOLMAS ASTRONOOMIAVIDEO: seks kosmoses (12. juuni, 3 minutit)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sex_In_Space_explained_by_simpleshow_foundation.webm
TEINE VANAFILM: „Armastus ja kohus" (20. juuni, 151 minutit)
1931. aasta Hiina film pikkusega 2½ tundi, peetakse üheks Hiina parimaks tummfilmiks. Ajapuudusel ma seda ei vaadanud (eks ta teistest pikem ole ka), lugesin sisukokkuvõtet. Filmi moraal on järgmine: tütarlaps peaks abielluma mehega, kelle isa talle valib, isegi kui see talle ei meeldi. Isa teab paremini. Filmis lükkab neiu isa valitud mehe tagasi ja abiellub armastusest, kuid see viib hukatusse. Ühiskond suhtub halvasti naisesse, kes keeldub isa valitud peigmehest, tema abielumehele ei anta korralikku tööd ja lõpuks töötab mees väikese palgaga kohal perele raha teenida püüdes end surnuks, aga naine tapab end, et tema halb kuulsus tema lapsi kahjustada ei saaks. Isa valitud peigmees on teisega abielus, aga nõustub oma kunagise pruudi lapsed üles kasvatama. Naispeaosatäitja Ruan Lingyu sai kollase ajakirjanduse sihtmärgiks ja 1935. aastal 24-aastaselt tappis enda, oletatavasti ei suutnud ta taluda seltskonnakroonika huvi. Filmi peeti aastakümneid kadunuks, kuni avastati 1990-ndatel Uruguais.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Love_and_Duty_(1931).webm
KOLMAS VANAFILM: „Müstik" (22. juuni, 64 minutit)
See on Ameerika tunniajane krimifilm 1925. aastast. Režissöör oli kuulus Tod Browning, aga ta ei suutnud palgata tuntud näitlejaid ja teisejärguliste näitlejatega ei äratanud film tähelepanu. Nüüd sisust. Doris Merrick on suure varanduse pärija, kelle vara tema alaealisuse tõttu käsutab ebausklik eestkostja. Kelm Michael toob Ungarist Ameerikasse mustlaste jõugu. Sinna kuuluv Zara esineb müstikuna, kes suudab suhelda teispoolsusega – tegelikult on petis. Väikest kasvu Anton on noaloopija ja suudab pugeda pragudesse, kuhu ei usukski – tema on ehtne. Zazarack on nende pealik ja püüab Michaeli käsul Dorise varandust endale nihverdada. Zara seansi ajal etendatakse vaime ja kummitusi. Politsei saab haisu varakult ninna, ent ei saa mustlasi vahistada, sest esialgu pole nende vastu tõendeid. Üllatuslikult ei saa keegi surma, ehkki mustlased deporteeritakse lõpuks kodumaale tagasi. Dorist mänginud Gladys Hulette elas 1991. aastani.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_Mystic_(1925)_by_Tod_Browning.webm
NELJAS VANAFILM: „Malepalavik" (23. juuni, 20 minutit)
See on 20 minuti pikkune Vene komöödia 1925. aastast. Filmiti Moskva 1925. aasta rahvusvahelise maleturniiri ajal, lavastatud ja dokumentaalkaadrid on läbisegi ning tiitrites antakse esimesena maailmameistri Jose Raul Capablanca nimi, aga tema roll filmis on pisike, põhilised näitlejad on Vladimir Fogel ja Anna Zemtsova, režissööri Vsevolod Pudovkini naine. Tegevus toimub ühiskonnas, kus kõik kuni pisikeste lasteni on malehullud. Fogel ja Zemtsova on kindlaks määranud oma abielu registreerimise aja, kuid Fogel unustab selle maletamise tuhinas ära, palub andestust, ent Zemtsova jätab ta maha ja püüab end õnnetu armastuse tõttu tappa, kuid apteeker müüb kogemata talle mürgi asemel mahalöödud malenupu. Filmis kujutatud maleturniiri võitis hoopis Jefim Bogoljubov kahe maailmameistri Emanuel Laskeri ja Capablanca ees. Apteekri abilist mänginud Juli Raizman elas 1994. aastani, seevastu Fogel tappis enda juba 1929. aastal ära, sest ületöötas end haigeks ja hulluks. Soovitan vaadata.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Chess_Fever_(1925).webm
VIIES VANAFILM: „Broadway armastus" (24. juuni, 60 minutit)
Tunniajane 1918. aasta tumm melodraama. Maatüdruk Midge tuleb Broadwayle ja saab seal kooritüdrukuks. Ta tutvub seal meesteõgija Cherryga, kes pumpab meestelt raha välja ja jätab nad maha, kui neil raha lõpeb. Midge'ile tuleb järele peigmees Elmer (Lon Chaney varane roll), kellele Midge korvi annab. Miljonär Henry lubab Midge'i koju viia, kuid autos algul suudleb teda ja siis püüab vägistada. Kakluse käigus kukub Midge sõitvast autost välja ja viiakse haiglasse. Eks te püüdke selle põhjal kindlaks teha, kes kellega abiellub, mina arvasin kõik tekkivad paarid valesti. Mulle film väga ei meeldinud, tundus kohati ebaloogilisena ja melodraamad mulle üldse ei meeldi. Vaadake omal vastutusel.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Broadway_Love_(1918).webm
KUUES VANAFILM: „Keha ja hing" (27. juuni, 92 minutit)
See film meeldis mulle hulga paremini. Ameerika kommunistist neegerlauljat Paul Robesoni teate? Selgub, et mängis filmideski ja see siin on tema debüüt. Siin on Oscar Micheaux' poolteisetunnine tummfilm 1925. aastast. Micheaux valmistas neegrifilme – neegrid olid nii enamik näitlejaid kui vaatajate sihtrühm. Robesonil on topeltroll, mängib kirikuõpetajat Jenkinsit ja Sylvesterit. Jenkins on kurja juur, hunt lambanahas, kes priiskab koguduse vara ja joob jutluse ajal. Tema silm langeb noorele mulatitarile Isabelle'ile, keda lubab kosida, kuid algul vägistab ja pärast röövib teda. Isabelle ei julge emale (Mercedes Gilbert) rääkida, sest ema nagunii ei usuks Jenkinsist halba. Ema on valge naine, nii et järelikult pidi Isabelle'i isa neeger olema. Omal ajal oli niisuguste asjade mainiminegi julgustükk ning filmis näidataksegi korduvalt, kuidas valge naine armastab ja hellitab oma mulatist tütart. Alguses ei luba ema Isabelle'il Sylvesteriga abielluda, sest see on vaene, aga kui Jenkinsi pahateod avalikustatakse, tema arvamus Sylvesterist paraneb. Minu meelest teeb Mercedes Gilbert väga mõjuva rolli, mängib teised üle ja kujuneb filmi peategelaseks. Soovitan vaadata.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Body_and_Soul_(1925).webm
SEITSMES VANAFILM: „Võluprillid" (28. juuni, 5 minutit)
Viieminutiline Prantsuse film 1909. aastast, võite ulmeks pidada. Tiitrid on prantsuse keeles, aga need pole filmi mõistmiseks üldse vajalikud. Vanamehel on prillid, mis näitavad nende kandja sisimaid igatsusi. Peo ajal lastakse need rahva seas ringi käima. Üks näeb parimaid roogasid, teine kaardipakke, kolmas on armuhull, noor tütarlaps unistab oma kodust paljude lastega, viies mees mõtleb ainult rahast ja kuues kuulsatest maalidest (kas tunnete ikka kõik kuus maali ära?). Niisugused prillid annaksid ainest märksa pikemaks ja paremaks filmiks, aga ... ainult viis minutit, võite vaadata.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Les_lunettes_f%C3%A9%C3%A9riques_(1909).webm
KAHEKSAS VANAFILM: „Haldane salateenistusest" (30. juuni, 83 minutit)
Poolteisetunnine Ameerika seiklusfilm 1923. aastast. Eelmistel kuudel olen selles rubriigis juba rääkinud, et Harry Houdini tootis mängufilme iseenesega peaosas. See siin on üks neist, aga ei jätnud mulle nii sügavat muljet kui teised, sest Houdinile omaseid surmasuust pääsemise trikke on siin vähe. Houdini vannub kättemaksu rahavõltsijate jõugule, kes tappis tema isa. Asja uurimise käigus leiab ta neiu, kellest pole kindel, kas ta on südames paha või hea ja mis suhted tal õigupoolest jõuguga on. Üks on selge: ta ei ole jõugu liidrite doktor Yu ja Fuh Wongi lähisugulane, sest need on hiinlased, aga tüdruk on valge. Või kuidaspidi see on, saate selgeks filmi vaadates. Raha võltsitakse kloostris ja suur osa kloostri munkadest on kurjategijad. Naispeaosatäitja Gladys Leslie Moore elas 1976. aastani.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Haldane_of_the_Secret_Service_(1923).webm