PÄEVA MATERJAL WIKIPEDIAS MAIS 2025

 

KUU ARVUTIMÄMG: „Mälestuste ahel" (5. mai, Euroopas avaldamise 20. aastapäev)

„Südamete kuningriik" on mängude sari, mida toodavad Jaapani firma Square Enix ja Walt Disney Company. Esimene mäng kandis sarjaga sama nime ja ilmus 2002, „Mälestuste ahel" ilmus teisena 2004. Praeguseks on mänge juba 19. Peategelased on sõbrad Sora ja Riku, keda Piilupart Donald ja Kupi värbavad seiklustesse, aga Miki-Hiir on selle maa kuningas. Seekord veavad Donald ja Kupi sõbrad Unustuse lossi, kus nad kaotavad oma mälestused, aga mälestuste põhjal genereeritakse lossi sisemus. Lossis tegutseb Organisatsioon XIII, mille liikmed on äratuntavad nime järgi: liikmete nimedes on X-täht, mitteliikmete nimedes pole. Esialgu on peategelane Sora. Pärast kõigi iksikate alistamist kakluses ja võidukat lõppu avaneb võimalus mäng uuesti läbida Riku vaatepunktist ja siis on veel kahemängijamood. Kriitikute hinnang oli parem kui äriline tulemus, ent sarja siiski pooleli ei jäetud.

https://en.wikipedia.org/wiki/Kingdom_Hearts:_Chain_of_Memories

 

KUU VÄLJASURNUD ELUKAS: nasutotseeratops (13. mai)

Nasutotseeratops elas 75 miljonit aastat tagasi hiliskriidis. Nasutus tähendab ladina keeles „suureninaline“, nina oligi ebatavaliselt suur ja ninakoobas moodustas kolmveerandi kolju pikkusest. Elukas kaalus 1½ tonni ja oli 4½ m pikk. Tema ninasarv asus madalal ja oli mõõgasarnane, aga kulmusarved olid poolemeetrised, pikemad kui ühelgi teisel tseeratopsil, ja ettepoole kaardus. Oletatavasti lukustasid kaks isast oma kulmusarved omavahel ja katsusid teineteisega rammu. Säilinud on isegi nende nahka. Ei olnud karvased ega sulised, soomustega olid. Kuigi sauruste aja lõpuni jäi vähem kui 10 miljonit aastat, arenes temast veel mitu liiki. Elasid nad tänapäeva Põhja-Ameerika idarannikul, mis tollal oli tohutusuur Laramiidiaks nimetatav saar. 2022. aasta filmis „Jurassic World Dominion" on tema roll väike, tähtis on ta filmis „Battle of Big Rock".

https://en.wikipedia.org/wiki/Nasutoceratops

 

KUU ASTRONOOMIA: Trappist-1 (17. mai)

Trappist-1 on ülijahe punane kääbustäht, millel on teada 7 planeeti. „Ülijahe“ tähendab pinnatemperatuuri 2566 K (kõik metallid isegi ei sula sellel temperatuuril). Tema raadius on pisut suurem kui Jupiteril, aga kui Jupiteri mass moodustab Päikese omast peaaegu tuhandiku, siis Trappist-1 mass peaaegu kümnendiku. See ületab vaevu piiri, millest alates tuumareaktsioon on üldse võimalik, ja tähe absoluutne heledus on pool promilli Päikese omast. Heledus on ühtlane, päikesetsükleid pole täheldatud. Tähe vanus on eeldatavasti 7½ miljardit aastat ehk ligi poole rohkem kui Päikesesüsteemil. Trappist-1 asub 40 valgusaasta kaugusel Veevalaja tähtkujus sisuliselt ekliptika teljel. Tema planeedid (neid tähistatakse seestpoolt väljapoole tähtedega b kuni h) on tähele väga lähedal, Merkuur on neist kõigist märksa kaugemal. Adekvaatsem on võrdlus Jupiteri suurte kuudega, neist kaugeima Kallisto kaugus Jupiterist jääb planeetide 1b ja 1c vahele. Planeetide aasta kestab 1½–19 maist päeva. Mõned neist asuvad elukõlblikus tsoonis, mille all peetakse silmas üksnes temperatuuri, aga mitte hingamiskõlblikku atmosfääri – võib-olla pole neil üldse atmosfääri, Kuul ja Marsil ju peaaegu ka ei ole. Peale selle nad arvatavasti ei pöörle, vaid on lukustunud ühe küljega päikese suunas. Sellegipoolest arutatakse artiklis põhjalikult, kuidas ja missugune elu võiks seal leiduda.

https://en.wikipedia.org/wiki/TRAPPIST-1

 

KUU KATASTROOFIPILT: Greensburgi tornaado (4. mai, aastapäev)

Greensburg on Kansases olev linn, mille elanike arv küündis 1960. aastal 2000-ni ja mis oli peamiselt tuntud maailma kõige suurema käsitsi kaevatud augu poolest. 1949 avastati linna lähedalt pooletonnine meteoriit ja selle jaoks rajati linna muuseum. Midagi erilist seal linnas teha polnud, mistõttu elanike arv pikapeale vähenes, 2000. aasta loenduse järgi 1500 inimeseni. 4. mail 2007 hävitas tornaado 95% linnast, mitte ainult majad, vaid ka puud. Hukkus 12 inimest ja vigastada sai 63. Väike hukkunute arv tuleb õigel ajal, 20 minutit varem käivitunud tornaadohoiatussireenist. Tornaado kuulus kõige purustavamasse, 5. klassi, puhangutes küündis tuul 330 kilomeetrini tunnis. See oli Kansase esimene 5. kategooria tornaado ja 21. sajandi USA tugevaim tornaado. Hävis ka meteoriidimuuseum, kuid meteoriit õnnestus rusudest üles leida. Kuigi valitsus laskis linna üles ehitada, vähenes elanike arv kohe poole võrra, 750-ni. Nagu öeldud, Greensburgis lihtsalt polnud midagi teha.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Greensburg_kansas_tornado.jpg

 

KUU LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas kiivit. (15. mai)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Kiwifruit_cross_section.jpg

 

ESIMENE FILMILOEND: ülevaade Marveli filmide universumist (2. mai)

https://en.wikipedia.org/wiki/Outline_of_the_Marvel_Cinematic_Universe

 

KUU ARVUTIMÄNGULOEND: parima mängustsenaariumi Nebula (5. mai)

Selles kategoorias hakati Nebulat välja andma alles 2018. aastal, nii et 7 korda on seda jagatud. Lisaks videomängudele on auhinda pälvinud rollimängusüsteemid ja interaktiivsed filmid. Esimese auhinna pälvis Charlie Brooker Netflixi interaktiivse filmiga „Black Mirror: Bandersnatch", teise pälvis seiklusmäng „The Outer Worlds", millel oli 9 stsenaristi. Neljandal aastal võitis Kickstateri abiga raha kogunud rollimäng „Thirsty Sword Lesbians", millel oli 6 stsenaristi. Tunamullu võitis 16 stsenaristiga „Baldur's Gate 3", nähtavasti ei kehti alati reegel, et mitu kokka rikub toidu ära. Keegi pole veel võitnud kaks korda. Natalia Theodoridoul on 4 nominatsiooni ja Kate Heartfieldil 3 nominatsiooni, mõlemad võitsid mullu teosega „A Death in Hyperspace", millel oli 10 stsenaristi. Kellest teie kuulnud olete – 2022 võitis George R. R. Martin seiklusrollimänguga „Elden Ring". Tänavusi nominente pole veel välja kuulutatud.

https://en.wikipedia.org/wiki/Nebula_Award_for_Best_Game_Writing

 

TEINE FILMILOEND: tunamullused Emmyd (19. mai)

Kõik teate, et USA televisiooni auhindu Emmysid jagatakse väga paljudes kategooriates. Postapokalüptiline draama „Fallout", mis räägib maailmast 2296. aastal. rohkem kui 200 aastat pärast tuumasõda, kogus tunamulluse parima ulmeteosena 16 nominatsiooni ja, uskuge või ärge uskuge, aga see andis alles 10. koha. 19. koha saavutas 8 nominatsiooniga õuduskomöödiasari „What We Do in the Shadows", mis räägib neljast vampiirist, kes elavad New Yorgis ühiskorteris. Ükski ulmeteos auhinda ei saanud, nii et ei olnud ulmeaasta.

https://en.wikipedia.org/wiki/76th_Primetime_Emmy_Awards

 

PÄEVA MATERJAL COMMONSIS

 

KUU ARHITEKTUURIPILT: kirik järves (1. mai)

Nikolause kirik ehitati Põhja-Makedooniasse Mavrovo külla aastail 1850–57. Tollal kuulus see veel Osmanite impeeriumi alla, aga türklastel oli suur usuvabadus, nii et lubasid ehitada kristliku kiriku, pealegi oli püha Nikolaus Türgist pärit. Ehitusmaterjalideks olid marmor ja graniit, altar oli samuti marmorist. 1952, kui Põhja-Makedoonia kuulus Jugoslaaviasse, hakati rajama Mavrovo veehoidlat ja kiriku mõned sisustusobjektid viidi ära, aga mõned unustati ja kõike polnud võimalikki ära viia. 1953 ujutati kirik üle. Edaspidi on kirik olnud vaheldumisi järves ja kuival maal, olenevalt veehoidla veetasemest, kuival on ta pigem suvekuudel. Kümmekonna aasta eest teatati plaanist restaureerida kiriku seinad, panna uus katus ja muuta kirik turismiobjektiks.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:%D0%A1%D0%B2._%D0%9D%D0%B8%D0%BA%D0%BE%D0%BB%D0%B0_%D0%9C%D0%B0%D0%B2%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BE.jpg

 

ESIMENE SÜRREALISMIPILT: Praha ooperiteater (9. mai)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Narodni_Divadlo,_Estates_Theater,_Prague_-_8638.jpg

 

TEINE SÜRREALISMIPILT: Huvudsta metroojaam Stokholmis (23. mai)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Huvudsta_May_2014_01.jpg

 

KUU ÕUDUSVIDEO: Tavaliselt söövad kalad veeputukate vastseid. Aga kui vastne on suur, siis võivad rollid pöörduda ja ta võib hakata sööma väikseid kalu. (9. mai, 25 sekundit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Larva_of_the_giant_waterbug_(Lethocerus_patruelis)_attacking_fish_(Pseudorasbora_parva)_-_ZooKeys-319-119-s001.ogv

 

KUU ASTRONOOMIAVIDEO: päikesepuri (16. mai, 5 minutit)

Johannes Kepler täheldas, et komeetide saba on alati suunatud tähest eemale, ja järeldas, et seda põhjustab valguskiirgus. Oma kirjas Galileo Galileile ennustas ta, et sõidukid saaksid seda liikumiseks kasutada. James Clerk Maxwell avaldas 1861–64 elektromagnetväljateooria ning näitas selles, et valgusel on impulss ja see avaldab kehadele rõhku. Jules Verne avaldas 1865 romaani „Maalt Kuule", kus väljendas esimesena mõtet, et valguse survet saaks kasutada tähtede vahel liikumiseks. Vene füüsik Pjotr Lebedev näitas 1899 esimesena katseliselt, et valgusel on rõhk. Konstantin Tsiolkovski pakkus 1921 esimesena, et hiiglaslikke imeõhukesi peegleid saaks kasutada kosmiliste kiiruste saamiseks. Kolmas vene füüsik Friedrich Tsander esmaavaldas 1925 juba päikesepurje tehnilise analüüsi. JBS Haldane avaldas 1927 ulmejutu „The Last Judgement", milles kosmoselaeval on ruutkilomeetrisuurused tiivad footonite püüdmiseks. Tõepoolest ei saa päikesepuri väike olla: 800×800 m suurune päikesepuri tekitab Maa lähedal tõukejõu 5 W, mis on pisike, kuid see-eest väga ühtlane ega vaja kütust ning pika aja jooksul saab sellegagi suuri asju ära teha. Mina kohtasin päikesepurje esimest korda Pierre Boulle'i „Ahvide planeedis".

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Video_describes_the_Solar_Sail_Demonstration_test_at_Marshall_Space_Flight_Center_in_Huntsville_Alabama,_which_occurred_in_October_2022_(Solar_Cruiser_Demo).webm

 

KUU GEOLOOGIAVIDEO: kaldeera (21. mai, 2 minutit)

Vulkaani all on magmakamber. Kui vulkaan purskab, siis magmakamber tühjeneb. Võib juhtuda, et tühi magmakamber ei pea enda kohal olevate kivimite raskusele vastu ja pärast vulkaanipurset variseb sisse. Järele jääb auk, mida nimetatakse kaldeeraks ja mis on tavaliselt ümmargune. Pärast seda ei ole vulkaan tavaliselt enam kasutuskõlblik: ta ei saa ju midagi pursata, kui tema magmakamber on hävinud. Mingisugust väljavoolu kaldeerast tüüpiliselt ei ole ja sellepärast võib kaldeerasse kergesti järv moodustuda. See video näitab jahuga täidetud kasti ja jalgrattapumpa kasutades, kuidas kaldeera moodustub ja välja näeb. Looduses on kaldeera haruldane, kuid mitte liiga: aastail 1911–2008 purskas maailmas tuhandeid vulkaane ja tekkis üksnes 8 kaldeerat, neist viimasena Kilauea vulkaan Havail, ent Kilauea jäi endiselt töövõimeliseks, nagu järgmisel kuul näete. Kaldeerasid on avastatud ka Veenusel, Marsil, Kuul ja Iol.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Caldera_Demonstration_Model_webmd.webm

 


Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0377)