PÄEVA MATERJAL WIKIPEDIAS APRILLIS 2026

KUU ASTRONOOMIA: Apollo 6 (4. aprill, aastapäev)

Apollo 6 oli Apollo programmi kolmas ja viimane mehitamata lend. See toimus 4. aprillil 1968 ja kestis 10 tundi. Rakett koosnes kolmest astmest. Stardivibratsioon kahjustas eriti teise astme mootoreid, mistõttu mõlemad lakkasid töötamast enneaegu. Kolmanda astme mootorid tegid, mis suutsid, aga orbiidiks ei kujunenud ring 190 km kõrgusel, vaid ellips kaugusega Maast 173–360 km. Juhtimismoodul õngitseti ookeanist välja (muidugi inimtühi) ja seda saab tänapäevani muuseumis näha. Kuidas lendu hinnata? Ühest küljest oli see täiuslikust kaugel, teisest küljest saadi kahe mootori rikkest hoolimata suhteliselt normaalseid tulemusi. NASA ei heitunud, vaid otsustas, et kanderakett Saturn V kõlbab väga hästi inimestegi lennutamiseks. Ajakirjanduses lennust palju ei räägitud, selle varjutas Martin Luther Kingi mõrv samal päeval, millele järgnes 4 päeva hiljem Lyndon Johnsoni teadaanne, et ta ei kandideeri teiseks ametiajaks USA presidendiks tagasi.

https://en.wikipedia.org/wiki/Apollo_6

KUU ULMEKIRJANIK: Henry Darger (12. aprill, sünniaastapäev)

Ega te vist sellist ulmekirjanikku ei tea. Elas 1892–1973, oligi eluajal tundmatu, lapsena tunnistati nõrgamõistuslikuks, ent siiski suutis kõrvalise abita elada, töötas haiglates sanitarina ja tegi muid lihttöid. Kui ta suri, avastasid tema majaomanikud, et Darger on eluaeg kirjutanud ulmet. Peateos „In the Realms of the Unreal" on 15 145-leheküljeline romaan planeedist, kus kurjad glandelinianid kasutavad massiliselt lapstööjõudu. Selle maa kolm kristlikku riiki Abbieannia, Calverinia ja Angelinia algatavad orjade ülestõusu, mida juhivad seitse õde Viviani (see on perenimi), kelle isa saab pärast ülestõusu võitu Angelinia imperaatoriks ja onu Calverinia kuberneriks. Ta illustreeris raamatu ise naivistlikus stiilis. 1939 alustas Darger selle romaani järge „Viviani tüdrukud Chicagos" (10 500 lehekülge), kus glandelinianid lasevad palgasõduritel Viviani tüdrukud röövida. Nad pannakse Prantsuse Guyana vanglasse, kust põgenevad ja asuvad elama Dargeri kodulinna Chicagosse, kus jätkuvad nende ulmelised seiklused neetud majaga ja nii edasi. Ühtki Dargeri teost pole avaldatud, selleks on nad liiga fragmentaarsed, sisult alailma iseendaga vastuolus ja väga vägivaldsed.

https://en.wikipedia.org/wiki/Henry_Darger

KUU ASUTUS: Sci-Fi Dine-In Theater Restaurant (20. aprill, 35. aastapäev)

See on Floridas Orlandos asuva lõbustuspargi Walt Disney World üks neljast teemapargist. Ta on asutatud 1991 ja meenutab 1950-ndate autokino (hiiglasliku ekraaniga vabaõhukino, kuhu saab autoga sisse sõita). Söömise ajal näidatakse ekraanil selliseid tolle aja filme nagu „Frankenstein kohtab kosmosekoletist", „Plaan 9 avakosmosest", „50 jala kõrguse naise rünnak", „Kassnaised Kuu peal", „Taldrikumeeste invasioon", „Teismelised avakosmosest", „Hämmastav kolossinimene" ja teisi filme, millel niihästi ulmelisus kui lollus on pealkirjast aru saada. Restoranis on 280 istekohta ja tipp-päevadel pakutakse seal 2200 einet. Kriitikute hinnangul on niihästi restoran ise kui seal pakutavad söögid (ameerika köök) stiilsed, aga halvad – nagu 1950ndate ulmefilmidki. Alguses olid roogadel säherdused nimed nagu „Juustukook, mis sõi ära New Yorgi", „Tapjanui-võileiva rünnak" ja „Teekond pasta sisemusse", aga pärastpoole asendati need tavapärasemate nimedega, mis paremini kirjeldavad toidu olemust.

https://en.wikipedia.org/wiki/Sci-Fi_Dine-In_Theater_Restaurant

KUU KOOMIKS: „Sinestro Corps War" (21. aprill)

See on 2007. aastal ilmunud DC Comicsi 11-osaline koomiksisari, mis käsitleb planeedi Maa Roheliste Laternate Korpuse tähtedevahelist võitlust Sinestro Korpuse vastu, mida juhib endine Roheline Latern Sinestro. Ta on relvastatud kollaste võimusõrmustega ning ta püüab kogu universumit vallutada ja hirmu abil valitsema hakata. Vaenlaste hulka kuuluvad Superpoiss-Prime, kellest koomiksi käigus saab Supermees-Prime, ja Küborg-Supermees. See oli Roheliste Laternate triloogia keskmine lugu. Niihästi fännid kui kriitikud võtsid selle koomiksisarja väga hästi vastu ja äriliselt oli ta samuti edukas. Nii hästi ei läinud aga tegelastel, kellest paljud muutusid või tapeti ära. Teisest küljest tuli tegelasi hulgaliselt juurde: seniste Roheliste Laternate ja Sinestro Kollaste Laternate juurde loodi iga vikerkaarevärvi jaoks üks laternate üksus.

https://en.wikipedia.org/wiki/Sinestro_Corps_War

1. aprillil oli esilehel kaupmees hüüdnimega Räpane Dick, paar päeva hiljem Francis Baconi 1944. aasta triptühhon „Figuurid ristilöödud Jeesuse all". Maailma kõrgeim vulkaan ja Tšiili kõrgeim mägi Ojos del Salado (6893 m) jääb ainult pisut alla Lõuna-Ameerika kõrgeimale mäele Aconcaguale (6967 m). Arvutimängus „Flow" ei leidnud ma ulmelist elementi, vees elavad mikroorganismid söövad üksteist (või siiski – selles mängus surma ei saa). 2003. aasta troopiline torm Henri suurt kahju ei tekitanud, ainult paarkümmend miljonit dollarit. Esilehel olid ka artiklid „Sild", „Nihilism" ja „Beyoncé".

KUU RELIGIOONILOEND: vanakreeka jumalate loend (6. aprill)

Vanakreeka jumalad olid inimkujulised, surematud ja vägevad. Nende surematus seisnes selles, et kui nad olid jõudnud teatavasse vanusesse, lakkasid nad vananemast. Oma vägevuse tõttu suutsid nad põhjustada loodusnähtusi, näiteks tuult ja vihma, samuti epideemiaid, peale selle võisid nad saata maa peale koletisi, et kangelastel oleks kedagi tappa. Nende emotsioonid ja tegevused olid suuresti sarnased inimeste omadega: nad olid inimestest suuremad, ilusamad ja laialdasemate teadmistega, kuid mõnikord kadedad ja amoraalsed. Osa neist astus alailma inimestega suguühtesse ja sai nendega lapsi, mõned mitte ja mõnd peeti koguni neitsilikuks. Peamise panteoni moodustasid 12 olümplast, kes elasid Kreeka kõrgeima, 2917 m kõrguse Olümpose mäe otsas, teisalt käisid huvilised Olümpose mäe tipus juba antiikajal. Osa jumalaid elas jõgedes, meredes, isegi metsades ja allmaailmas. See loend mainib ligemale 300 jumalat ja vähemat jumalust.

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Greek_deities

KUU KIRJANDUSELOEND: mängu „Changeling: The Dreaming" raamatute loend (10. aprill)

„Changeling: The Dreaming" on Pimeduse Maailma rollimängusari, kus mängijad võtavad endale mõne kunagi vahetatud lapse rolli. Nüüd on nad inimeste peres üles kasvanud, ent ei ole inimesed. Sarja esimene väljalase koosneb 16 raamatust, mis ilmusid 1995–97, teine väljalase 19 raamatust aastail 1997–2001 (pluss 2, mis jäidki välja andmata) ja kolmas väljalase 6 raamatust aastail 2017–19. Kokku ilmus 41 raamatut, millest 11 kohta on ingliskeelses Vikipeedias ka oma artikkel. Kaks esimest väljalaset avaldas White Wolf Publishing, kolmanda selle endistest töötajatest moodustatud Onyx Path Publishing. Äriliselt olid nad edukad, ehkki mitte sedavõrd, et õigustada White Wolfile omast suurt eelarvet, mistõttu kaks järgmist väljalaset avaldati tagasihoidliku eelarvega ja olid samuti äriliselt edukad.

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Changeling:_The_Dreaming_books

KUU MOELOEND: Alexander McQueeni moekollektsioonide loend (17. aprill)

Ulmelisest moest ma justkui polegi veel kirjutanud. Briti moedisainer Alexander McQueen lõi 36 naisteriiete kollektsiooni, mis enamuses inspireerusid ulmest. Tema karjäär algas 1992 ja lõppes enesetapuga 40-aastaselt aastal 2010, ta põdes siis AIDS-i, mille oli saanud homoseksi tagajärjel. Juba tema esimene kollektsioon kandis pealkirja „Rappija Jack jälitab oma ohvreid". Järgnesid kollektsioonid „Taksojuht" (Martin Scorsese filmi põhjal), „Nihilism", „Banshee" (iiri surmakuulutajast vaim), „Linnud" (Alfred Hitchcocki filmi põhjal), „Nälg" (1983. aasta erootilise vampiirifilmi põhjal, kus mängisid Catherine Deneuve ja David Bowie), „Dante" (Dante „Põrgu" põhjal), „Hiilgus" (Stanley Kubricki filmi põhjal), „Eshi" (Nigeeriast pärit joruba juhuse- ja pettusejumal), „Voss" (hullumaja põhjal), „See on ainult mäng" ("Harry Potteri ja tarkade kivi" põhjal), „Tüdruk, kes elas puu otsas" (inglise muinasjutu põhjal), „Küllusesarv", „Platoni „Atlantis"", „Inglid ja deemonid" ja nii edasi.

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Alexander_McQueen_collections

KUU MÄNGULOEND: Kirby videomängude loend (27. aprill)

Alustuseks – 1983 kaebas Universal City Studios Nintendo kohtusse, kuna Nintendo olevat oma Donkey Kongi mänguga rikkunud Universal City autoriõigust King Kongile. Nintendo advokaat John Kirby kaitses oma firmat edukalt ja tõestas, et King Kong ei ole autoriõigusega kaitstav. Tänutäheks andis Nintendo oma uue mängusarja peategelasele nimeks Kirby. Kirby meenutab roosat murumuna, ent suudab alla neelata endast suuremaid vaenlasi, misjärel omandab nende võimeid, näiteks kui ta neelab alla mõõgaga vehkiva vaenlase, saab ta ka ise oskuslikuks mõõgavõitlejaks. Peale selle suudab ta õhku sisse ahmida, sedasi õhku tõusta ja üle takistuste hõljuda. Temast on tehtud 39 mängu (lisaks 5 tühistatud mängu), 100-osaline telesari ja alates 1994 kuni tänapäevani ilmuv manga. Kirby frantsiisi mänge on müüdud paarkümmend miljonit ja selle edu on põhjendatud osalt sellega, et see sari sobib algajatele mängijatele. Jaapanlastele on tähtis ka peategelase nunnusus.

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Kirby_media

KUU SÕJAVÄEPILT: aukolonel Nils Olav inspekteerib Norra sõjaväge (1. aprill)

Nils Olav on kuningpingviin, kes elab Šotimaal Edinburghi loomaaias. Ta on ühtlasi Norra kuningliku kaardiväe auülem. Aastal 1972 sai Nils Olav I nooremkapraliks ja ta on iga kord ametikõrgendust saanud, kui Norra kuningas Edinburghi loomaaias käib. 1982 sai ta kapraliks, 1987 seersandiks. Pärast seda ta suri ja tema asemele tuli Nils Olav II, kes sai 1993 rügemendi seersantmajoriks (või kuidas tõlkidagi). 2005 sai ta rügemendi auülemaks ja samal aastal avati Edinburghi loomaaias tema elusuuruses (1,2 m) pronkskuju. Selle skulptuuri koopia asub Oslos. 2008 löödi Nils Olav II rüütliks, nimelt Antarktikas asuva ja Norrale kuuluva asustamata Bouvet' saare paruniks, pärast seda ta suri ja millalgi asus tema asemele Nils Olav III. 2016 ülendati ta brigadiriks ja 2023 kindralmajoriks. Sellel 2008. aasta fotol inspekteerib Nils Olav oma rüütlikslöömise tseremoonial kaardiväge ja tema paremal tiival näete kaardiväe käesidet.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Nils_Olav_inspects_the_Kings_Guard_of_Norway_after_being_bestowed_with_a_knighthood_at_Edinburgh_Zoo_in_Scotland.jpg

KUU KATASTROOFIPILT: Hualieni maavärin (3. aprill, 2. aastapäev)

Hualien asub Taivanil ja seal on toimunud 5 suurt maavärinat, neist esimene aastal 1966, aga pilt on tunamullusest. See oli käesoleva sajandi tugevaim maavärin Taivanil, vähemalt 19 inimest hukkus ja üle 1100 sai vigastada. Riiklik Tuleagentuur (sisuliselt Taivani päästeamet) registreeris 1151 maavärinaga seotud intsidenti ja toimus 779 maalihet 434 hektaril, neist ühes hukkus 10 inimest ja teises 5, nii et kahes maalihkes kokku rõhuv enamik neist, kes üldse surma said. Pildil on 10-korruseline Uranuse maja, kus olid ärid ja korterid. Maavärina mõjul vajus see 25° viltu, üks inimene hukkus. Ülejärgmisel päeval algasid lammutustööd, mis lõppesid kahe nädalaga. Järgmisel aastal (mullu) mõisteti ehitusfirma omanik kohtus süüdi. See pidi olema vana mees, sest maja valmis juba 1986.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Rescue_workers_near_the_semi-collapsed_ten-story_Uranus_Building_on_Xuanyuan_Road_after_the_2024_Hualien_earthquake.jpg

KUU RELIGIOONIPILT: Šiva (6. aprill)

Šiva on üks hinduismi peajumalaid ja hinduismi ühes peamises voolus šaivismis on ta peajumal. Te on tuntud ka nime all Mahadeva ehk Suur Jumal. Šaivismis on ta universumi looja, kaitsja ja muutja, ent näiteks kolmikjumala Trimurti austajatele on ta hävitaja (Trimurti ülejäänud aspektid on looja Brahma ja kaitsja Višnu). Üleüldse peetakse Šivat niihästi heatahtlikuks kui hirmutavaks. Ta elavat oma taevases kodus Kailasas kas kõiketeadva joogina või siis pereisana oma naise Parvati ning laste Ganeša ja Kartikeyaga. Kaela ümber kandvat ta maojumalat Vasukit, tema pulstunud juustest voolavat välja püha jõgi Ganges, tema laubal olevat kolmas silm, tema ehteks olevat kuusirp ja relvaks kolmhark. Teda kujutatakse alailma sinise nahaga, sellel pildil on tal ka pealuudest kee, ta istub oma naise kõrval tiigrinahal ja tema juustest purskub välja Ganges. Muhamedil olevat palju nimesid, aga Šivale ta selles osas vastu ei saa, Šival öeldakse olevat 10 000 nime.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:6_%C5%9Aiva_and_P%C4%81rvat%C4%AB_seated_on_a_terrace._1800_(circa)_BM.jpg

KUU ASTRONOOMIAPILT: Ingenuity (18. aprill, Marsile maandumise 5. aastapäev)

Ingenuity on mehitamata kopter, mis töötas Marsil 2021–24 koos marsikulguriga Perseverance. See oli esimene mootoriga ja kaugjuhitav masin, mis lendas mõnel taevakehal peale Maa. NASA näitas nii, et motoriseeritud lend Marsi ülihõredas atmosfääris on võimalik. Ingenuity tegi iga kahe-kolme nädala tagant väikese lennu ja hoidis Perseverance'i lähedale, ehkki nad liikusid eri teid. Pisut rohkem kui 1000 päeva jooksul läbis Ingenuity 72 lennuga üle 17 kilomeetri, mis teeb ühe lennu keskmiseks pikkuseks 240 meetrit. Tema maksimaalne kiirus oli 36 km/h ja maksimaalne lennukõrgus 24 m. Viimasel lennul 18. jaanuaril 2024 maandus kopter halvasti, tiiviku üks laba murdus ja ülejäänud labade otsad said kahjustada, nii et tiivik muutus kasutuskõlbmatuks ja ta jäi maanudmiskohta paigale. Nädal aega hiljem, 25. jaanuaril kuulutas NASA Ingenuity missiooni lõppenuks. Ülejäänud osas jäi Ingenuity töövõimeliseks ning ta saadab tänapäevani Maale fotosid ja muid andmeid, peamiselt enda seisukorra kohta.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:NASA%27s_Ingenuity_helicopter_on_Mars_by_Perseverance_Mastcam-Z,_Sol_768_(53475637956).jpg

KUU PROMINENT: Robert Oppenheimer (22. aprill, sünniaastapäev)

Robert Oppenheimer, aatomipommi isa, elas 1904–67. Lõpetas 1925 Harvardi ülikooli keemia alal ja 1927 Göttingeni ülikooli Max Borni õpilasena füüsika alal. Alates 1936 oli ta Californias asuva Berkeley ülikooli korraline professor. Maailmasõja ajal juhtis ta Manhattani projekti Los Alamose laboratooriumi. Tema huvid muutusid sageli ja ta ei tegelenud ühegi teemaga nii põhjalikult, et see väärinuks Nobeli preemiat, kuid ta oli võimekas administraator ja teiste innustaja. Siiski andis John Kennedy talle Fermi auhinna, mis on elutöö auhind energia tootmise vallas (Kennedy tapeti, enne kui ta auhinna ise üle anda sai). Oppenheimer ei kuulunud nähtavasti ise kunagi kommunistlikku parteisse, aga kõik kolm tema naist (ta polnud kõigiga ametlikus abielus) olid kommunistid. Seetõttu võeti temalt 1954 ära riigisaladuse luba, mis tähendas tema teaduskarjääri lõppu. Oppenheimer oli ahelsuitsetaja, seetõttu haigestus kõrivähki ega elanud vanaks.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Oppenheimer_(cropped).jpg

KUU GEOLOOGIAPILT: Vana Ustav (30. aprill)

Yellowstone'i rahvuspargis on palju geisreid, millest Vana Ustav on vist kõige tuntum. Valgete jaoks avastati ta 1870 ja ta on esimene nime saanud Yellowsone'i geiser. Ta purskab keskmiselt iga 92 minuti järel (rekordid 35–120 minutit). Registreeritud on üle miljoni purske. Ühe purske käigus lennutatakse 1½–5 minuti jooksul 14–32 m³ keeva vett 32–56, keskmiselt 44 m kõrgusele. Pursete vaheaeg on XX sajandi jooksul märgatavalt pikenenud, näiteks 1939. aastal oli see 66½ minutit. Kuid maa-aluse reservuaari temperatuur pole muutunud, see on endiselt 129 °C (ta on surve all ülekuumenenud olekus). Aasta jooksul purskab ta 63 tonni kloori, 4 tonni fluori ja 241 kg arseeni. Muidugi on Vana Ustav turismisihtkoht.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Yellowstone_National_Park_(WY,_USA),_Old_Faithful_Geyser_--_2022_--_2599.jpg

PÄEVA MATERJAL COMMONSIS

KUU LOODUSEPILT: Kas see on pilv? Ei, üksik puu härmatise all. (6. aprill)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:D%C3%BClmen,_Hausd%C3%BClmen,_Felder_am_M%C3%BChlenweg_--_2025_--_0117.jpg

KUU TEHNIKAPILT: 40 m kõrgune Rain Vortex Singapuris, maailma kõrgeim majasisene kosk. Töötab vihmaveega. Tehniline lahendus väldib pritsmeid, ülemäärast niiskust ja isegi pladinat. (19. aprill)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Rain_Vortex_Night_Jewel_Changi_Feb23_R16_06856.jpg

ESIMENE LOODUSEVIDEO: Lehm kasutab tööriista. (2. aprill, 3½ minutit)

Ega te vist pole kuulnud, et lehm kasutaks tööriistu. Austrias on Veronika-nimeline lehm, kes seda teeb. 10 aastat tagasi, kui ta oli 3-aastane, hakkas ta mängima mahakukkunud puuokstega. Lehma omanik (talunik ja pagar) jättis seda nähes Veronikale harja ja Veronika õppis end sellega sügama. Nüüd on ta 13-aastane, vanem kui enamik lehmi, ja on üsna osavaks saanud. Sealjuures oma selga, kus nahk on paksem, sügab ta harjaotsaga, aga kõhualust ja udarat, kus nahk on õhem, varrega. Omanik ei pea Veronikat teistest lehmadest targemaks, küll aga tunneb Veronika tema pere liikmed häälest ära ja tuleb nende kutsumise peale.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Flexible_use_of_a_multi-purpose_tool_by_a_cow_video_abstract.webm

KUU VANAFILM: vaatefilm Kanada pealinnast Ottawast 1938. aastal (6. aprill, 9½ minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ottawa,_Canada%27s_Capital_City_(1938).ogg

TEINE LOODUSEVIDEO: kärbsepüünis (12. aprill, 1½ minutit)

Kärbsepüünis on putuktoiduline taim, mis kasvab Põhja- ja Lõuna-Carolina piiril lähistroopilistel märgaladel. Väikese levila tõttu on ta ohustatud, ent ega ta vist välja ei sure, sest inimesed on seda kodus kasvatama hakanud ja sortegi aretanud. Tema püünislehed kasvavad paarikaupa ja kui putukas nende vahele ronib, plaksatavad kokku kümnendiku sekundiga. Lehed on kaetud seedelimaga, mis meelitab saaki ligi ega lase teda pärast ära. Looduses moodustavad saagist 33% sipelgad, 30% ämblikud, 10% mardikad, 10% rohutirtsud ja ainult 5% muud lendavad putukad, ehkki selles videos toitub ta kärbestest. Kärbsepüünis on arenenud huulheinast, millel on lehtedel seedelima, kuid pole püünislehti. Püünislehed võimaldavad kinni hoida suuremat saaki, mis annab kärbsepüünisele evolutsioonilise eelise huulheina ees. Minule mõjub see video rahustavalt, olen seda korduvalt vaadanud.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Venus_Flytrap_(time_lapse).webm

ESIMENE ASTRONOOMIAVIDEO: Euroopa Lõunaobservatoorium teatab, kuidas ta oma teleskoopidega otsib kaugete tähtede ümbert planeete. (18. aprill, 5 minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:ESOcast_71.webm

TEINE ASTRONOOMIAVIDEO: kosmosesüstiku Atlantis missiooni STS-125 maandumine ja viibimine Edwardsi lennuväebaasis (23. aprill, 39 minutit)

Eelmisel kuul panin siia rubriiki video astronautide teelesaatmisest. Selline koostatakse iga kosmoselennu stardi kohta. Ka iga kosmoselennu maandumise kohta tehakse video ja siin saategi sellist näha. STS-125 startis 11. mail 2009 Floridast Kennedy kosmosekeskusest ja maandus 24. mail Californias Edwardsi lennuväebaasis. Lennul oli 7 astronauti, neist 1 naine. Kapten oli Scott Altman, kellele see oli neljas ja viimane kosmoselend. See oli viies ja viimane lend Hubble'i kosmoseteleskoobi juurde. Varem olid Hubble'i juures käinud Discovery, Columbia ja Endeavour, Atlantisele jäigi see ainsaks. Eelmine lend Hubble'i juurde toimus 2002 ja ka siis oli Altman olnud kapten. Kosmoselend õnnestus täielikult, Hubble'il vahetati välja hulk seadmeid ja talle anti uus elu. Pärast maandumist kinnitati süstik transpordilennuki Boeing 747 turjale (seda näete videos samuti) ja sõidutati 1. juunil Floridasse järgmiseks stardiks valmistuma.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:STS-125_Space_Shuttle_Atlantis_Landing_and_Turnaround.webm

KUU KOSMOSEVIDEO: Milline kolmest kosmoseteleskoobist (Hubble, Spitzer ja Webb) on kõige võimsam? (26. aprill, 14 sekundit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Observatory_Comparison_(Hubble-Spitzer-Webb)_(SVS31363).webm