KUU FILMISEERIA: "Thunderbirds" (7. oktoober)

"Thunderbirds" oli briti ulme-teleseriaal. Valmis 2 hooaega 1965–66 ja kokku 32 50-minutilist episoodi. Tegevus toimub aastail 2065–67 ning peategelane on tööstur ja endine astronaut Jeff Tracy, kelle 5 poega on nimetatud esimeste astronautide järgi (neid teleseriaali valmimise ajal juba oli). Nad moodustavad inimeste päästmise organisatsiooni, millel on oma kosmosejaam ja baas Vaikse ookeani troopikasaarel. Nad lendavad rakettlennukite ja ülehelikiirusega lennukitega ning nende agentide hulka kuulub supermodell Penelope, kes sõidab roosa "Rolls-Royce'iga" ning kellel on Inglismaal maaloss ja Austraalias 200 007 lammast. "Thunderbirds" on nukuseriaal, mille valmistamise meetodit nimetati "supermarionation" – see tuleb sõnadest "super"+"marionett"+"animation". Kuid nukke ei saanud korralikult kõndima panna ja sellepärast näidati nende liikumist ainult esimese sammu tegemisega. Tegelased on stereotüüpsed, muuhulgas pärineb sarjast lause «Ma oleksin õnnelikum, kui pahalased poleks äratuntavad nende nahavärvi järgi.» Suurbritannias oli sari populaarne, ent kolmandat hooaega ei tehtud, sest sarja ei suudetud USA telekanalitele müüa.

https://en.wikipedia.org/wiki/Thunderbirds_(TV_series)

 

KUU AJAKIRI: "Tomorrow Speculative Fiction" (11. oktoober)

See on ameerika ulmeajakiri, mis ilmus 1993–97 nii paberil kui veebis (selle aja kohta novaatorlik samm). Toimetaja oli Algis Budrys (1931–2008), kelle isa Jonas (1889–1964) oli Leedu peakonsul USA-s. Ajakiri ilmus üle kuu, kokku 24 numbrit. Eksemplari hind kasvas ajapikku 3,95-lt 5 dollarini ja lehekülgede arv 64-lt 80-ni, kuid kasumisse projekt ei jõudnudki. Budrys kirjutas osa jutte ise, sealhulgas Paul Janvieri varjunime all, ent vast olulisem on tema oma nime all avaldatud 9 artikli sari sellest, kuidas ulmet kirjutada. Kindlat autorite kogukonda polnud, ilmus 164 autori loomingut, kellest kolmandik müüs Budrysele oma esimese või teise jutu. Rõhuv enamus neist ei saanudki kuulsaks. Kriitikute hinnangul oli tase ebaühtlane, ehkki parimad jutud olid väga head. Lugejaskond kasvas, kui sisu oli võrgus vabalt saadaval, kuid kukkus kokku, kui Budrys hakkas võrgus lugemise eest raha tahtma. 1997 lõpetas Budrys ajakirja trükkimise ja jättis üksnes veebisaidi, nimetades selle ümber tomorrowsf'iks, aga 1999 pani sellegi kinni.

https://en.wikipedia.org/wiki/Tomorrow_Speculative_Fiction

 

ESIMENE ASTRONOOMIA: "Galileo" projekt (18. oktoober, aastapäev)

"Galileo" oli ameerika kosmosesondiprogramm Jupiteri ja selle kuude uurimiseks. Nimetati ta Galileo Galilei järgi, kes avastas 1610 Jupiteri suured kuud. Projekt sai esialgse rahastuse 1977. 1981 tahtis valitsus projekti katkestada, ent senati juhi kohusetäitja Strom Thurmond oli seisukohal, et projekt on riigikaitse jaoks hädavajalik. "Galileo" startis 1989, möödus veebruaris 1990 Veenusest ning aprillis ja mais 1990 Maast, olles esimene objekt, mis Maalt startinuna käis teise planeedi juures ja Maa juurde tagasi tuli. Ta vaatles Maad tundmatu planeedina ja tuvastas mõistusliku elu märke – välja arvatud Antarktikas ja Austraalias. Oktoobris 1991 jõudis ta asteroidini 951 Gaspra, augustis 1993 asteroidini 143 Ida ja avastas sellel esimese teadaoleva asteroidikuu Dactyli. Juulis 1994 filmis ta Shoemaker-Levy komeedi kukkumist Jupiterile. Planeedi juurde saabus ta sama aasta novembris-detsembris. Edasisest tööst lugege ise. 21. septembril 2003 suunati "Galileo" Jupiteri sisse kukkuma.

https://en.wikipedia.org/wiki/Galileo_project

 

KUU KOOMIKS: Raudmees (20. oktoober)

Raudmees on Marveli superkangelane, kes debüteeris 1962 ja sai oma koomiksi 1968. Varsti pärast loomist sai ta superkangelaste meeskonna Tasujate asutajaliikmeks koos Thori, Sipelgmehe, Herilase ja Hulkiga. Tema kodanikunimi on Anthony Edward Stark ja ta on relvatööstur, kellele kuulub Stark Industries. Kui ta sõjas vangistati ja sai südamehaava, ehitas ta endale Raudmehe turvise, mis andis talle üliinimliku jõu, lennuvõime ja teisi võimeid. Raudmees oli Stan Lee katse luua Vietnami sõja ajal meeldivat tegelast, kes pooldaks sõda. Kuid 1970-ndatel hakkas Raudmehe roll relvatootjana järjest enam vastumeelsust tekitama ja olukord lahendati nii, et Stark Industries laienes muudesse valdkondadesse. Igal superkangelasel peab olema oma nõrkus ja tema oma on alkoholism. Naistega on tal sekeldusi omajagu, osa tema pruutidest ei armastanud teda üldse, vaid lähtus muudest eesmärkidest, teda on maha jäetud, üks pruut muutus otseselt tema vaenlaseks, mullu sügisel abiellus ta lõpuks mutandi Emma Frostiga, kes alustas supervaenlasena. Lapsi mul ei õnnestunud tuvastada.

https://en.wikipedia.org/wiki/Iron_Man

 

KUU ARVUTIMÄNG: "The Dark Pictures Anthology: House of Ashes" (22. oktoober, 3. aastapäev)

See on 2021. aasta interaktiivne draama ja ellujäämisõudus-arvutimäng, mille tootis "Supermassive Games" ja avaldas "Bandai Namco Entertainment". Mängul on mittelineaarne sisu, mängijate otsused võivad loo kulgu palju muuta. Tegevus toimub USA 2003. aasta sissetungi ajal Iraaki. Neli ameeriklast (abielupaar, naise armuke ia islamofoob) ning üks iraaklane jäävad vangi Akadi impeeriumi maa-alusesse templisse, mida asustavad vampiirid. Võimalik, et kõik viis pääsevad eluga, samas filmiti üle 60 surmastseeni ja igaüheni neist saab jõuda. Eelmisel kuul rääkisin "Supermassive Gamesi" mängudest üldse ja selles mängus on pühademune, mis vihjavad ettevõtte teistele mängudele. Mängu vastuvõtt kriitikute poolt ja läbimüük olid keskpärased, tuli ka üksikuid nominatsioone auhindadele. Armukolmnurka peeti sellises ohus sobimatuks ja korduvalt nimetati moslemit Salimi ainsaks tegelaseks, kelle saatus üldse korda läheb.

https://en.wikipedia.org/wiki/The_Dark_Pictures_Anthology:_House_of_Ashes

 

TEINE ASTRONOOMIA: Umbriel (24. oktoober, avastamise aastapäev)

Umbriel on Uraani suuruselt kolmas kuu. William Lassell avastas ta 24. oktoobril 1851 koos naaberkuu Arieliga. Mõlemad nimetati Alexander Pope'i 1712. aasta satiirilise poeemi "The Rape of the Lock" järgi – see poeem ei räägi vägistamisest, sõnal oli vanasti pisut teine tähendus, juukseloki vargusest räägitakse, nagu see oleks ülioluline ja kohutav sündmus. Umbrieli läbimõõt on 1169 km, gravitatsioon neljakümnendik maisest, paokiirus 542 m/s. Albeedo on pisike ja sobib kuu nimega, mis tähendab varju. Ebatavaline on asjaolu, et telje kalle on 0 ehk puudub täiesti, Uraanil endal näiteks 97°. Võrdluseks: Ariel on pisut väiksem, sarnase paokiiruse, kuid suurema gravitatsiooniga. Umbriel on nagu Arielgi Uraani poole kogu aeg sama küljega pööratud. Ühe tiiru ümber planeedi teeb Umbriel 4,1 ja Ariel 2,5 päevaga – Kuu kulutab selleks ju terve kuu. Ainsa kosmosesondina on Umbrieli uurinud "Voyager 2" aastal 1986.

https://en.wikipedia.org/wiki/Umbriel

 

KUU PROMINENT: Hadji Ali (27. oktoober)

Mõnikord on tegelik elu imepärasem kui ulme. Ma pole üheski ulmeteoses kohanud tegelast, kellel oleksid säherdused supervõimed kui Hadji Alil. Pärast suure koguse (12–20 liitrit) vee allaneelamist suutis ta seda tükk aega, ligi minuti jooksul katkematu joana välja pursata. Niisiis oli ta elus purskkaev. Järgmine trikk: ta neelas alla algul vett ja siis petrooleumi. Korraldajad olid ehitanud mängumaja ja selle põlema pannud, Ali purskas sellele algul petrooleumi, tekitades tulekahju, ja siis vett, kustutades tulekahju. Seega oli ta ühtlasi tuldpurskav lohe ja tulekustuti. Ta võis panna suhu vähemalt 8 sigaretti, süüdatud otsad suus, ja suitsu alla neelata, aga pärast suitsu välja lasta, mõjudes purskava vulkaanina. Ta võis alla neelata 3–6 eri värvi taskurätikut ja need selles järjekorras suust välja võtta, nagu pealtvaatajad soovisid. Nikolai II andis talle autasu ja Judy Garland nimetas teda oma lemmikmeelelahutajaks, ent kõik polnud sama meelt: Harry Houdini sõnul on veesülgamine etendus, mis moodsat vaatajaskonda alati tülgastab.

https://en.wikipedia.org/wiki/Hadji_Ali

 

KUU KIRJANDUS: "Ronk" (31. oktoober, Halloween)

"Ronk" on Edgar Allan Poe poeem, mis esmaavaldati jaanuaris 1845. Peategelane kurvastab oma kallima Lenore surma pärast ja kurdab rongale oma kurba saatust, aga ronk vastab alati ühe sõnaga: «Nevermore!» – «Mitte kunagi enam.» Jutustaja mõistab, et see on ainus sõna, mida ronk öelda suudab, ent jätkab talle küsimuste esitamist, teades ometi iga vastust ette. Ronk istub vanakreeka tarkusejumalanna Pallas Athena büstil, nagu teeks see teda või tema vastuseid targemaks – võib-olla teebki. Poeem tegi Poe otsekohe üüratu kuulsaks, ent rikkust ei toonud see talle üldse. Üldise kiituse taustal paistab välja, et William Butler Years nimetas seda poeemi ebasiiraks ja vulgaarseks, aga Ralph Waldo Emerson ei näinud selles poeemis üldse midagi. Seevastu Abraham Lincoln õppis selle luuletuse pähe.

https://en.wikipedia.org/wiki/The_Raven

 

KUU TEADUSELOEND: Rumfordi medal (7. oktoober)

Rumfordi medal on Londoni Kuningliku Seltsi väljastatav füüsikaauhind. See sai nime Rumfordi krahvi söör Benjamin Thompsoni järgi, kes andis aastal 1796 auhinna jaoks algkapitali 1000 naela ning kes oma termodünaamikaalaste tööde, samuti Kuningliku Asutuse rajamise eest 1799 selle medali ka esimesena sai (aastal 1800). Algul anti auhinda üle aasta ja sageli jäi siis ka vahele (viimati 1844), alates 2018 antakse igal aastal. Briti auhinnana on britid (ja enne Esimest Maailmasõda ka prantslased) medalisaajate seas tugevasti üleesindatud, USA kodanikke on medalistide seas ainult 3. Aafriklasi, asiaate ja ameeriklasi väljastpoolt USA-d pole ühtegi. Ainsa naisena on saanud Rumfordi medali mullu Polina Baivel.

https://en.wikipedia.org/wiki/Rumford_Medal

 

KUU FILMILOEND: filmi "Coco" auhindade loend (21. oktoober, aastapäev)

"Coco" on "Disney" 2017. aasta koomiline draama, mille tootis "Pixar". See jutustab 12-aastasest poisist Miguelist, kes kogemata satub surnute maale ja kohtub seal oma muusikust esiisaga, kes aitab ta elavate maale tagasi. Olen seda näinud, aga, noh, muusika pole minu teema. Film sai 81 nominatsiooni ja võitis neist 63, mis on täitsa kõva protsent. Võitis kaks "Oscarit" animafilmi ja originaallaulu kategoorias. "Kulgloobuse" pälvis animafilmina, ent originaalaul jäi nominatsiooni tasemele. "Grammyle" sai ta kaks nominatsiooni: filmi jaoks kirjutatud laul ja filmimuusika. "Saturni" võitis animafilmi ja muusika kategoorias, teismeliste valiku auhinna fantaasiafilmi ja fantaasiafilminäitleja kategoorias. Animafilmiauhindade "Annie" jagamisel tegi ta puhta töö, saades 13 nominatsioonist 11 võitu. Sealjuures auhindade arv on tänini kõigi aegade rekord, aga nominatsioonide arv jagab kõigi aegade 7. kohta. Film teenis üle maailma 814 miljonit dollarit. Mädanenud Tomatid toetavad 97% ulatuses.

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_accolades_received_by_Coco_(2017_film)

 

ESIMENE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas kannatusvilja. (1. oktoober)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sweet_granadillas_(Passiflora_ligularis)_-_whole_and_cross_section.jpg

 

ESIMENE MINERAALIPILT: Ivar Leidus pildistas mangaanvolframoksiidi hübneriiti.

Hübneriit on mangaanvolframoksiid MnWO4. Selle suhteline tihedus on 7,15 ja Mohsi kõvadus 4,5, samasugune nagu terasel. Mineraali originaalnimi on megabasiit (aastast 1852), hübneriidi nime kannab aastast 1865 Saksimaa mineraloogi Adolph Hübneri mälestuseks. Hübneriiti kasutatakse peamiselt volframi tootmiseks. Ta on haruldane, tähtsad leiukohad asuvad USA-s. Puhta hübneriidi värv on kollakaspruunist punakaspruunini.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:H%C3%BCbnerite_-_Pasto_Bueno,_Ancash,_Peru.jpg

 

TEINE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas kadakamarju. (6. oktoober)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Juniperus_communis_fruits_-_Keila.jpg

 

ESIMENE MUUSIKA: "Iolanthe" (7. oktoober)

"Iolanthe" on Gilberti ja Sullivani koomiline ooper 1882. aastast, kuulub ulme alla. Haldjas Iolanthe abiellub surelikuga. Haldjate jaoks on see kuritegu ja Iolanthe pagendatakse surelike maailma. Tema poeg Strephon on armunud Phyllisesse, kes on kantslerikohtu hooldusalune – Inglismaal oli kantslerikohus likvideeritud 1875. Ühtlasi tahavad kõik lordide koja liikmed Phyllisega abielluda. Phyllis näeb pealt, kuidas Strephon oma ema kallistab – haldjad ei vanane ja Iolanthe näeb endiselt välja 17-aastasena, Phyllis arvab, et Strephon murrab talle kellegi tundmatuga truudust. Ooper parodeerib Suurbritannia valitsussüsteemi ja kujutab kõiki lordide koja liikmeid napakatena, sest nende ainus kvalifikatsioon sellesse tähtsasse ametisse saamiseks on kõrgaadlisse sündimine. Lõpuks ilmneb, et kantslerikohtu esimees lordkantsler on Iolanthe abikaasa ja Strephoni isa ning Strephon saab ise lordide kotta. Isaac Asimov oli Gilberti ja Sullivani fänn ning USA ülemkohtunik William Rehnquist lisas oma talaarile 4 kuldset triipu, nagu need olid olnud "Iolanthes" lordkantsleril. Päeva pilt oli 20. sajandi poster, aga mina lingin selle asemel artikli.

https://en.wikipedia.org/wiki/Iolanthe

 

ESIMENE ASTRONOOMIAPILT: "Europa Clipper" (12. oktoober, peaaegu stardipäev)

"Europa Clipperil" pole Euroopaga mingit pistmist. See on NASA kosmosesond Jupiteri kuu Europa uurimiseks. See startis tänavu 14. oktoobril, kasutab Marsi gravitatsiooni abi 1. märtsil 2025 ja Maa gravitatsiooni abi 3. detsembril 2026 ning saabub Europa juurde aprillis 2030. Ta hakkab tiirlema ümber Jupiteri ja Europast sageli lähedalt mööduma. Eesmärk on välja selgitada, kas Europa jääkoore all on maa-alune ookean või ei. "Europa Clipper" on eelmistest NASA kosmosesondidest suurem: stardimass üle 6 t, sh 2,75 t kütust, kõrgus 6 m ja päikesepaneelide ulatus 22 m, päikesepaneelide võimsus 600 W. Sondil on palju instrumente, sh kaks kaamerat: 50 km kõrguselt pildistab lainurkkaamera eraldusvõimega 11 m ja kitsasnurkkaamera eraldusvõimega ½ m. Pildil on "Europa Clipperi" mälestusplaat, millel on sõna "vesi" häälelainekujud 103 keeles. Nende seas on arvatavasti ka soome keel – eesti keeles on sõna "vesi" samasugune.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Europa_Clipper_commemorative_plate_1.jpg

 

TEINE MINERAALIPILT: Krišna Võitükk (18. oktoober)

Krišna Võitükk asub Lõuna-Indias Tamil Nadu osariigis Mamallapurami ehk Mahabalipurami linna keskel kilomeetri kaugusel Bengali lahest. See on graniitkivi, mis näeb välja, nagu hakkaks kohe kukkuma, aga ei ta kuku. VII sajandil katsus kuningas Narasimhavarman seda liigutada, aga ei suutnud. 1908 tegi kuberner Arthur Havelock elevantide abiga samuti katse – ei suutnud elevandidki. Kuju on 6 m kõrge ja 5 m lai ning kaalub 250 t. Kuigi kivi asub keset linna, olevat praeguse nime andnud talle alles Indira Gandhi aastal 1969.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Krishna_Butterball_Below_Mahabalipuram_Sep22_A7C_02490.jpg

 

TEINE ASTRONOOMIAPILT: Eriti Suur Teleskoop (19. oktoober)

Eriti Suur Teleskoop on osa Euroopa Lõunaobservatooriumist, mis asub mitte Euroopas, nagu nime järgi võiks arvata, vaid Põhja-Tšiilis Atacama kõrbes. Seda hakati ehitama juunis 2014 ja nurgakivi pandi mais 2017. Tööle peaks ta hakkama alles 2028. Pärast valmimist on ta maailma suurim nähtavas ja infrapunakiirguses töötav teleskoop. Seal on 5 peeglit, neist peapeegli läbimõõt on 38 m ja ülejäänute läbimõõt jääb vahemikku 2–5 m. Teleskoop peaks tulema 100 miljonit korda tundlikum inimsilmast ja 10 korda tundlikum senistest kõige tundlikumatest teleskoopidest. Hoone läbimõõt on 86 m ja kõrgus 74 m. Praeguseks on karkass juba püsti. Atacama kõrb valiti sellepärast, et see on maailma kõige kuivem koht, sademeid on kohati 1 mm aastas – see tähendab, et ühel aastal sajab sentimeetri ja siis 9 aastat mitte midagi. Eriti Suure Teleskoobi peaeesmärk on eksoplaneetide otsing, keskendudes Maa-sarnastele planeetidele. Samuti püüab ta leida alles kujunevaid planeedisüsteeme, et inimkond paremini mõistaks, kuidas planeedisüsteemid üldse tekivad. Veel tahetakse täpsemalt mõõta universumi paisumiskiirust, sest selles on teadlastel suured lahkarvamused.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_European_Extremely_Large_Telescope.jpg

 

KOLMAS LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas Manitoba vahtra emasõisikut. (27. oktoober)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Acer_negundo_female_flowers_-_Keila.jpg

 

TEINE MUUSIKA: "Ysi kuningas" (28. oktoober)

Sel kuul on siis kaks ulmeooperit ja neist teine põhineb bretooni legendil uppunud linnast Ysist. See olevat olnud Cornouaille'i kuningriigi pealinn – Cornouaille asub tänapäeva Bretagne'i läänerannikul. See nimi tähendab sama mis Cornwell, sõna esimene pool tähendab poolsaart, sõna-sõnalt sarve, ja teine pool on seotud selliste kohanimedega nagu Wales ja Valloonia. Ysi kuningal, kelle nime ei öeldagi, olid tütred Margared ja Rozenn. Kuningas saatis laeva rüütel Mylio juhtimisel prints Carnaci vastu sõtta, aga sõda jäi venima. Lõpuks sõlmis kuningas Carnaciga rahu ja rahulepinguga pidid Margared ja Carnac abielluma. Kuid pulmapäeval saabus Mylio teatega, et on sõja võitnud ja Carnaci väe purustanud. Margared keeldus Carnaciga abiellumast, sest armastas salaja Myliot, kuid Mylio armastas hoopis Rozenni ja abiellus temaga. Margared vihastas niivõrd, et Carnaci õhutusel avas linna üleujutuse eest kaitsva lüüsivärava ja meri ujutas Ysi üle. Ooperi kirjutas Édouard Lalo 1875–78, lootes oma naist, bretooni Julie de Malignyd näha Margaredi rollis, ent teatrid lükkasid selle järjest tagasi. Esietendus toimus alles 1888, ooper osutus menukaks ja seda etendatakse aeg-ajalt tänini. Päeva pilt oli poster, aga mina lingin selle asemel artikli.

https://en.wikipedia.org/wiki/Le_roi_d%27Ys

 

PÄEVA MATERJAL COMMONSIS

 

NELJAS LOODUSEPILT: Suur Prismaallikas, millest eelmisel kuul lähemalt rääkisin (2. oktoober)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Yellowstone_National_Park_(WY,_USA),_Grand_Prismatic_Spring_--_2022_--_2519.jpg

 

KUU KARIKATUUR: põhjapooluse avastamine (13. oktoober, avaldamise aastapäev)

Robert Peary väitis end olevat 6. aprillil 1909 jõudnud põhjapoolusele. Tänapäeval pigem ei usuta, et ta seda tegi. Frederick Cook väitis end jõudnuvat põhjapoolusele juba 21. aprillil 1908, teda ei usutud, sest ta oli kelm ja pärast istus kümme aastat türmiski, kuid nähtavasti jõudis ta põhjapoolusele siiski lähemale kui Peary. Nii et põhjapooluse avastajatena tulevad arvesse ameerika mereväeohvitser Richard Byrd, kes lendas üle pooluse (ei maandunud), ja – üllatus-üllatus – Roald Amundsen 12. mail 1926. Omal ajal tunnistati Pearyt siiski laialt põhjapooluse avastajana, nõukogude teatmeteostes samuti. Ajakiri "Puck" avaldas karikatuuri, milles Põhjapoolus lahkub avastamata objektide hulgast, mis (ühe erandiga – lõunapoolus) on tänini avastamata. Need on nooruse allikas, kadunud Lenore (vihje Poe poeemidele "Lenore" ja "Ronk"), maailmarahu, kapten Kiddi varandus (leitud ainult Poe jutus), töötav kähku-rikkaks-skeem, aus võim, igiliikur, mees, kes kirjutas Shakespeare'i teosed, ja mees raudses maskis.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:PuckMagazine13Oct1909.jpg

 

KUU MAAL: Karl Brüllovi "Pompei viimane päev" (17. oktoober, peaaegu 1955. aastapäev)

Aastal 79 hakkas Itaalias purskama Vesuuv ning mattis tuha ja kivide alla Pompei ja Herculaneumi linna. Hinnanguliselt hukkus kuni 16 tuhat inimest, väljakaevamistel on leitud 1500 inimese kehad. Kaua aega usuti, et täpne kuupäev oli 24. august, kuid viimase aja (alates 2018) väljakaevamised on leidnud, et purse toimus pärast sügisest saagikoristust, sest leiti täidetud veiniaame, granaatõunu ja inimestel olid seljas talverõivad, tänapäevane dateering on 24. ja 25. oktoober 79. Esimesena maalis Pompei hukku inglane John Martin (1822) ja teisena Karl Brüllov (sündinud Charles Bruleau, 1830–33). Rahvuselt küll mitte venelane, tema isa sündis välismaal nimega Briullo, peavad venelased teda siiski omaks, kes tõestas, et venelased võivad maalida sama hästi kui teised, ja "Pompei viimane päev" on tema peateos. Päriselt küll Pompei niimoodi otsa ei saanud, nagu tema seda kujutab, aga tollal polnud see ju teada. Nii et õuduspildina maailma lõpust kõlbab küll.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Karl_Brullov_-_The_Last_Day_of_Pompeii_-_Google_Art_Project.jpg

 

KUU MAAGIA: Ida-India nööritrikk (31. oktoober)

Vahest olete kuulnud trikist, mida mõni fakiir olevat teinud: ta tõstvat nööri püsti, nii et see ilma toeta seisma jäävat, siis ronivat seda mööda üles ja pärast jälle alla, keerulisematel juhtudel toimuvat veel midagi. Üks esimesi kirjapanekuid on Pu Songlingi novell, mis eesti keeleski ilmunud. BAASist puudub, kuigi peaks olema. Terve "Libarebased ja kooljad" on BAASist puudu, kuigi peaks olema. Läänemaailmas kirjutati sellest esimest korda ajalehes "Chicago Tribune" aastal 1890 varjunime Fred S. Ellmore (Fred Sell More) all, 4 kuud hiljem lükkas ajaleht selle artikli ümber ja väitis, et see on puhas pettus, ent kuulujutt oli juba liikvel. XX sajandil püüdsid mitmed illusionistid seda trikki järele teha ja vikipeedia kirjutab põhjalikult, kuidas see toimuda võiks. Pildil on umbes 1927. aasta poster, kus oma aja kuulsaim illusionist Howard Thurston (1869–1936) lubab seda trikki pealtvaatajaile näidata.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Thurston,_the_famous_magician_-_East_Indian_Rope_Trick.jpg

 

ESIMENE TEADUSEVIDEO: 2019. aasta Liba-Nobeli auhinnatseremoonia (4. oktoober, 1½ tundi)

Liba-Nobeleid antakse teadussaavutuste eest, mis panevad kõigepealt naerma ja siis järele mõtlema. 2019. aasta Liba-Nobeli bioloogiapreemia läks avastusele, et surnud magnetiseeritud prussakad jäävad külmkapi külge kinni ja elusad magnetiseeritud prussakad ei jää. Füüsikapreemia anti välja uurimuse eest, missugusel põhjusel ja kuidas vombatid teevad kuubikujulisi junne. Hariduspreemia pälvis avastus, et kirurgide väljaõpe on tõhusam, kui selles kasutatakse samu võtteid kui koerte dresseerimisel. Inseneripreemia anti pärslasele mähkmevahetusmasina leiutamise eest. Keemiapreemia läks Jaapanisse mõõtmise eest, kui palju tüüpilisel 5-aastasel lapsel päevas sülge tekib. Majanduspreemia anti välja mõõtmise eest, missuguse riigi paberrahal kõige rohkem kahjulikke pisikuid on (USA). Meditsiinipreemia pälvis itaallane tõendamise eest, et pitsa söömine aitab ära hoida haigusi ja isegi surma, juhul kui pitsa on valmistatud ja söödud Itaalias. Rahupreemia anti selle mõõtmise eest, kui mõnus on ennast sügada.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_29th_First_Annual_Ig_Nobel_Prize_Ceremony_(2019).webm

 

TEINE TEADUSEVIDEO: Londoni Kuningliku Seltsi esimees kosmoloog ja astrofüüsik Martin Rees selgitab intervjuus inimkonna tulevikku kosmoses (6. oktoober, 65 minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:IAS-director_and_Leon_Levy_professor_Robbert_Dijkgraaf_interviews_Martin_Rees_on_the_future_of_man_in_the_cosmos-VPRO-The_Mind_of_the_Universe.ogv

 

KUU GEOLOOGIAVIDEO: Lossigeiser (11. oktoober, 1 minut)

Lossigeiser (Castle Geyser) asub USA-s Wyomingi osariigis Yellowstone'i rahvuspargis. Ta avastati eurooplaste jaoks ja nimetati 1870. Pursked on ebatavaliselt pikad ja seetõttu sisaldavad ebaharilikult palju setteaineid. Setetest on moodustunud koonus, mis on suurem kui teistel Yellowstone'i geisritel ja muudab geisri sarnaseks vulkaanile. Koonus meenutas esialgu lossi, aga pideva töö tõttu on ta kuju pidevas muutumises, poolteist sajandit hiljem meenutab ta lossi vähem, võrdlus sajanditaguste fotode ja maalidegagi on olemas. Tuhakoonus võimaldab dateerimist radiosüsiniku meetodil ja selguski, et koonus hakkas moodustuma aastal 1022. Seega on lossikoonus märksa noorem kui esialgu arvati. Purskel on kaks faasi: veefaas, mis kestab 20 minutit ja ulatub 27 m kõrgusele, ning aurufaas, mis kestab 30–40 minutit. Pursete vahe on 16–17 tundi.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Castle_geyser_20190714_072044_VID.webm

 

KUU ULMEDISKO: puuviljade armastus (13. oktoober, 4½ minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cavetown_-_Green.webm

 

KUU MATEMAATIKAVIDEO: kolmemõõtmeline fraktal mandelbulb (22. oktoober, 5½ minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:To_be_inside_(or_outside)_%E2%80%93_a_fractal_animation.webm

 

KUU ASTRONOOMIAVIDEO: Kuidas võis Marss välja näha 4 miljardit aastat tagasi, kui seal veel vett leidus? (26. oktoober, ½ minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Artist%E2%80%99s_impression_of_Mars_four_billion_years_ago_vid.ogv

 

KUU ÕUDUSFILM: C-kategooria õudusfilm, mis tehti 100$ eelarve ja laenatud varustusega. Välja näeb palju kallim. (31. oktoober, 7½ minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:SCP-_SITE_22_-_Short_Film.webm

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0414)