KUU AJAKIRI: Battle Birds (4. september)

Battle Birds oli 1932–35 ja 1940–44 ilmunud Ameerika pulpajakiri, mis pühendus lennundusele. Selle tegevus toimus tulevikus: kusagil Aasias kerkis Mustadeks Vallutajateks kutsutav jõud, mis vallutas terve maailma peale USA. Ameeriklaste kangelane oli Dusty Aires, mustade kangelane oli Black Hawk. Ajakiri ilmus 30-ndatel igal kuul, aga 40-ndatel üle kuu. Robert Sidney Bowen kirjutas igasse numbrisse ühe romaani. See oli tõepoolest ebatavaline, tavaliselt kirjutasid mitu meest ühise varjunime all. Kõik illustratsioonid tegi lennukiekspert Frederick Blakeslee, kes andis ka hulgaliselt soovitusi, milliseks võivad tuleviku lennukid muutuda. Maailmasõja ajal avastas ta, et ei kujutagi enam enese väljamõeldud tulevikku, vaid hoopis olevikku. Siis oligi aeg ajakiri kinni panna. Erinevalt teistest ajakirjadest, mis lihtsalt ära vajuvad, kirjutas Bowen viimases numbris, kuidas Aires ilusasti vaenlase puruks lööb, ja ajakiri saigi loogilise lõpu.

https://en.wikipedia.org/wiki/Battle_Birds

KUU VÄLJASURNUD ELUKAS: Titanis (5. september)

Titanis oli lennuvõimetu lind, kes elas 5–1,8 miljonit aastat tagasi Lõuna-Ameerikas, pärast ka Põhja-Ameerikas. Ta oli 1,4–2 m kõrge, kaalus 150–300 kg ja kuulus terrorlindude hulka. Kogu see sugukond on tänapäeval välja surnud (ja titanis ühena viimastest). Tema lähimad sugulased on Lõuna-Ameerikas elavad serieemad, kes on 75–90 cm kõrged, kaaluvad 1½–2,2 kg, suudavad lennata ja on üsna ilusad. Titanis oli tippkiskja, kes valitses Lõuna-Ameerikat ajal, mil see oli veel suur saar ja imetajatest kiskjaid seal polnudki. Nähtavasti jooksis ta kiiresti nagu serieemad ja teadlased on välja toonud, kui sarnane võib üks lind türannosaurusega olla. Nokka ja küüsi võis ta kasutada hästi kaitstud loomade nagu vöölaste ja glüptodontide vastu. Kui 3 miljonit aastat tagasi tekkis maaühendus Põhja-Ameerikaga, levis Titanis sinnagi – tema jäänuseid on leitud Floridast, Texasest ja Californiast –, kuid suri ikkagi välja, jõudmata kohtuda inimesega.

https://en.wikipedia.org/wiki/Titanis

KUU MÄNGULOEND: Supermassive Gamesi videomängude loend (2. september)

Supermassive Games on Briti videomängutootja, mille asutasid 2008 vennad Pete ja Joe Samuels. Mõlemad astusid 2024 ametist tagasi, kuid nähtavasti firma jätkab tegevust. Esimene mäng „LittleBigPlanet" tõi tegelasena sisse Sackboy, keda võiks tõlkida Kottpoisiks, kuigi mina olen kuulnud ka tõlgitavat Kotipoisiks ja Sipsikuks. Kuni 2018. aastani toodeti mänge üksnes PlayStationile, hilisemaid saab muudelgi viisidel mängida. Seni on valminud 20 mängu ja neist 6 kuuluvad „The Dark Pictures Anthology" sarja. Arvestades selliseid sarju kui „Little Nightmares" ja „Until Dawn", võib järeldada, et enamus mängudest kuulub õuduse valda. Neist viimane on omapärane selles suhtes, et kui tavaliselt on mängul kaks võimalikku lõppu (jääb ellu või saab surma), siis selles on võimalikke lõppe sadu.

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_games_by_Supermassive_Games

KUU NÄITEKUNSTILOEND: Gregory Pecki näitlejakarjäär (20. september)

Kuigi Gregory Pecki (1916–2003) ajal ulmefilme kuigivõrd ei tehtud, leidsin siiski mõndagi. „On the Beach" (1959) on lohutu film tuumasõja järgsest maailmast, milles kogu põhjapoolkera elanikkond on hukkunud. „The Chairman" (1969) jutustab Nobeli preemia võitnud teadlasest, kes peab hankima Hiinas leiutatud ensüümi, mis võimaldab taimi kasvatada mis tahes kliimas, ent tema pähe on siirdatud jälitusseade ja lõhkeaine. USA-s jälgitakse teda pidevalt ja arutletakse, kas lõhkeseade aktiveerida või ei. „Marooned" (1969) räägib USA kosmoselaevast, millega juhtub õnnetus, misjärel laeval pole tagasipöördumiseks piisavalt kütust ega hapnikku. Korraldatakse päästeoperatsioon. Nii selles kui eelmisena mainitud filmis on NSV Liit positiivses rollis. 1976. aasta üleloomulikus filmis „The Omen" avastab abielupaar, et nende laps on vahetatud Antikristuse vastu. Kõigis neis filmides on Peck peaosas.

https://en.wikipedia.org/wiki/Gregory_Peck_on_screen,_stage,_and_radio

KUU FILMILOEND: „No Time To Die" auhindade loend (27. september)

„No Time To Die" on 2021. aasta Bondi-film Daniel Craigiga peaosas. Bond on 5 aastat erus olnud, ent tuleb tagasi ja kakleb bioterroristi Ljutsifer Safiniga (on alles nimi!). Millegipärast on Bondile antud naine ja laps, mis passivad nagu sea selga sadul. Felix Leiter ja Ernst Stavro Blofeld tulevad teisest ilmast tagasi. Vähemalt on filmil õnnelik lõpp, Bond saab surma. Film kandideeris 3 Oscarile ning võitis originaallauluga (Billie Eilish ja Finneas O'Connell). Laul võitis ka Kuldgloobuse ja Grammy, teine Grammy nominatsioon filmimuusikaga ei lõppenud võidukalt. Kandideeris 5 BAFTA auhinnale ning võitis montaažiga (Tom Cross ja Elliot Hraham). Film kandideeris ka Saturnile. Kokku saabus 64 nominatsioonist 24 võitu. Mädanenud Tomatid toetavad 83% ulatuses. Kassatulult (kolmveerand miljardit) oli ta 2021. aasta 4. film.

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_accolades_received_by_No_Time_to_Die

ESIMENE KOSMOSEPILT: James Webbi teleskoobi esimene foto (1. september)

James Webbi teleskoobi esimene foto avaldati 11. juulil 2022 ja seda esitles USA president Joe Biden isiklikult. Foto kujutab lõunataevas asuvas Lendkala tähtkujus nii väikest ala, mida kataks liivatera, kui seda hoida väljasirutatud käes. Tol ajal oli see suurima resolutsiooniga foto varasest universumist, mis iial tehtud. Fotol on sadu galaktikaid ja mõned neist 13 miljardit aastat vanad. Teleskoop sisaldab hulka kuusnurkseid kullaga kaetud berülliumist peegleid ja seetõttu tekivad pildistatud tähtedele 6 kiirt, põhjuseks difraktsioon peegli servadelt. 5 aastat varem oli sama kohta pildistanud Hubble'i teleskoop ja uus on ikka võimsam küll. Teleskoop asub alates jaanuarist 2022 Päikese–Maa Lagrange'i punktis number 2 poolteise miljoni kilomeetri kaugusel Maast (6 korda kaugemal kui Kuu). Seal on Päikese ja Maa külgetõmbejõud võrdsed ning see võimaldab anda teleskoobile sellise orbiidi, mille korral teleskoobi kaugus Maast on konstantne.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Webb%27s_First_Deep_Field.jpg

ESIMENE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas seemneteta tsitruselist oroblankot. (5. september)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Oroblanco_(sweetie)_fruits.jpg

TEINE LOODUSEPILT: Suur Prismaallikas (13. september)

Suur Prismaallikas asub USA-s Wyomingi osariigis Yellowstone'i rahvuspargis. See on USA suurim ja maailma suuruselt kolmas kuumaveeallikas läbimõõduga 90 m. Ta avastati 1871. Värve põhjustavad madalas vees elavate mikroobide kihid. Pisikud armastavad seal elada, sest vesi on väga mineraalirikas. Keskel pisikuid pole, seal on nende jaoks liiga tuline ja fotol paistab puhas sinine vesi. Allikas väljastab igas minutis 2100 l 70 °C kuumusega vett. Väljavool järvest toimub Tuleaugu jõkke. Värv sõltub klorofülli ja karotenoidide hulga suhtest, aga samuti temperatuurist ja järve sügavusest selles kohas (suurim sügavus on 50 m). Klorofüll on aine, mis muudab rohu ja lehed roheliseks, aga karotenoidid on ainerühm, mis muudab porgandid-kõrvitsad-peedid-kaalikad punasteks ja kollasteks. Suvel on mikroobikihid pigem oranžid ja punased, talvel pigem tumerohelised. See pilt tehti augustis 2022. Turism on hästi korraldatud, autoga saab praktiliselt kõrvale sõita. Pildi ülemises otsas on näha turistide jaoks ehitatud tee koos paljude huvilistega, selline rahvamass ongi seal tavaline.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Aerial_image_of_Grand_Prismatic_Spring_(view_from_the_south).jpg

TEINE KOSMOSEPILT: Ganymedes (17. september)

Ganymedes on Päikesesüsteemi suurima planeedi Jupiteri suurim kuu. Läbimõõdult on ta Päikesesüsteemi 9. keha, jäädes suuruselt Marsi ja Titani vahele (Titan on Saturni suurim kuu), massilt 10. keha (jääb alla ka Merkuurile). Gravitatsioonilt on Ganymedes Päikesesüsteemis 12. kohal Kuu ja Titani vahel – seitsmendik maisest. Ganymedese, Europa ja Io orbiidid on seotud: iga Ganymedese tiiru koht ümber Jupiteri (see kestab 7 päeva) teeb Europa 2 ja Io 4 tiiru. Temperatuur Ganymedese pinnal on -200 °C kuni -120 °C, nii et ei mingeid džungleid. Hoolimata sellest, et Ganymedes on Päikesesüsteemi ainus märkimisväärse magnetväljaga kuu, pole tal sellegipoolest atmosfääri – erinevalt Titanist, mis jääb nii massi, läbimõõdu kui magnetvälja tugevuse poolest Ganymedesele alla. Magnetvälja jõujooned moodustavad suletud ala ekvaatorist kuni 30° laiusteni, suurematel laiustel domineerib Jupiteri magnetväli ja 30° laiustele on iseloomulikud sagedased virmalised. Esimeste tehiskaaslastena möödusid Ganymedesest Pioneer 10 1973. ja Pioneer 11 1974. aastal, kuid nende fotod olid hägusad, esimese arvestatava kvaliteediga foto tegi Voyager 1 1979. aastal.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ganymede_-_Perijove_34_Composite.png

KOLMAS LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas granaatõuna seemneid. (21. september)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pomegranate_arils.jpg

ESIMENE ASTRONOOMIAPILT: Boeingu meeskonna katselend (22. september)

Boeingu meeskonna katselend toimus 5. juunil 2024. Testiti Boeing Starlineri kapslit Calypso. NASA viis Barry Wilmore'i ja Sunita Williamsi Rahvusvahelisse Kosmosejaama. Missioon pidi kestma 8 nädalat ja lõppema maandumisega 14. juunil, ent kosmosejaamale lähenedes hakkasid tõukemootorid tõrkuma. NASA uuris olukorda kaks kuud ning otsustas, et Starliner pole usaldusväärne ja astronaute pole piisavalt ohutu sellega tagasi tuua. Nii on mõlemad siiamaale ISS-is ja saavad alla alles tuleval veebruaril SpaceX-i Crew-9 kosmoselaevaga. See pidi küll ehmatus olema: lähed kosmosesse nädalaks ajaks ja pead olema kolmveerand aastat. Fotol on kanderakett Atlas V all ja Calypso on pisike kooniline junn selle otsas, selle mõõtmed on 5×4½ m. Üldse on Calypsoga olnud palju jama, esimest korda prooviti seda kosmosesse saata juba 2018 ja siis pidi meeskonnas olema eesti päritolu Nicole Mann, 2020 koondati kolmest astronaudist üks ära, tänavu käsutati meeskond lõpuks raketti ja kaks korda sealt välja, õnnestus alles kolmas start.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:NASA%E2%80%99s_Boeing_Crew_Flight_Test_Launch_(NHQ202406050029).jpg

NELJAS LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas sinist ja roosat sinilille. (23. september)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hepatica_nobilis_flowers_-_blue_and_pink_-_Keila.jpg

KUU MATERJAL COMMONSIS

TEINE ASTRONOOMIAPILT: James Webbi teleskoobi kullast peapeegli kokkupanek 2011. aastal (4. september, 22 aastat teleskoobile nime andmisest)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:James_Webb_Primary_Mirror.jpg

VIIES LOODUSEPILT: Kõik olete kuulnud jaapanlaste suurest viisakusest. Isegi makaagid on seal viisakad ja hästi kasvatatud. (10. september)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Macaca_fuscata_juvenile_yawning.jpg

KOLMAS KOSMOSEPILT: öine Aasia. Pöörake tähelepanu Põhja-Korea asemel olevale mustale augule. (23. september)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:City_Lights_of_Asia_and_Middle_East_2016.png

KUU ÕUDUSEVIDEO: ülevaade nõiajahist. Kohal 2:10 saate näha SATOR-ruutu, mida tunamullu Estconil küsisin. (5. september, 3 minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hexenverfolgung_in_der_Geschichte.webm

ESIMENE ASTRONOOMIAVIDEO: Hubble'i kosmoseteleskoop avastas 2008. aastal esimese orgaanilise molekuli planeedilt väljastpoolt Päikesesüsteemi. Loomulikult oli tegu metaaniga. (6. september, 5 minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hubblecast_14_%E2%80%93_Hubble_finds_first_organic_molecule_on_extrasolar_planet_(2008).webm

KUU FILOSOOFIAVIDEO: Mary Wollstonecraft (10. september, 7 minutit)

Mary Wollstonecraft (1759–1797) oli briti kirjanik, filosoof ja naisõiguslane. Tema Suure Prantsuse Revolutsiooni mõjul 1790 ilmunud „Inimeste õiguste õigustus" („A Vindication of the Rights of Men") ründas aristokraatiat ja kaitses vabariiklust. Tema tuntuim teos on 1792 ilmunud „Naise õiguste õigustus" („A Vindication of the Rights of Woman"), kus ta lahkas poliitikat, religiooni, filosoofiat, seksuaalsust ja feminismi. See raamat oli esimene liberaalse feminismi avaldus. Tema meelest on haritud naised harimatutest paremad naised ja emad ning kokkuvõttes tuleb naiste harimine ühiskonnale kasuks. Eraelus ta abielust eriti ei hoolinud, käis läbi kolme mehega ja abiellus ainult ühega, esimese lapse sai ta väljastpoolt abielu. Kirjutas ka kaks romaani naisterahva elust ja kummastki õnnestunud abielu ei leia. Ta suri 11 päeva pärast teise tütre sündi – sellest lapsest sai „Frankensteini" autor. Nii et tutvuge ulmekirjanduse looja päritoluga.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ikusgela-Mary_Wollstonecraft.webm

TEINE ASTRONOOMIAVIDEO: James Webbi teleskoobi tegemine (16. september, 49 minutit)

James Webbi teleskoop on kõigi aegade suurima eraldusvõimega teleskoop ja saadeti kosmosesse 25. detsembril 2021. Esmase missiooni kestus on 5½ aastat, plaanitud kasutuskestus 10 aastat ja kogu eeldatav kasutuskestus 20 aastat. Teleskoop töötab avakosmoses temperatuuril alla 50 K ning ta on varustatud päikesekilbiga, mis kaitseb teda Päikese, Maa või Kuu kiirguse mõjul soojenemast. Selles videos saate näha, kuidas seda teleskoopi paljude aastate jooksul (esimesed kaadrid on 2012. aastast) ehitatakse, kokku ja lahti volditakse, ühest linnast ja sõjaväebaasist teise toimetatakse, veokitega ja lennukitega ja tankeriga, ning mitmesugusteks testideks üles seatakse ja maha võetakse. Enamus filmist on võetud kiirendusega ja see sobib päris hästi. Inimesi sibab teleskoobi ümber nagu sipelgaid ning väärib tähelepanu, et väga harva kohtab mõnda, kes lihtsalt seisaks ja seda tehnikaimet jõllitaks, igaühel on oma töö teada ja igaüks teebki oma tööd. Film lõpeb Prantsuse Guyanas asuval Kourou kosmodroomil, mis on meie kodukosmodroom.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_Webb_Telescope_Mega_Time-Lapse_(SVS14101).webm

KUU KOSMOSEVIDEO: virmalised Rahvusvahelisest Kosmosejaamast vaadatuna (17. september, ½ minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Aurora_Australis_from_ISS_2011_-_1.ogv