KUU KIRJANDUS: „Homerose hümnid“ (1. august)
„Homerose hümnid“ on kogumik, mis koosneb 34 vanakreeka luuleteosest. Žanrilt on nad hümnid, ainult viimane on epigramm. Erinevus on selles, et hümn pöördub jumala poole, aga epigramm mitte. Nad kiidavad vanakreeka jumalaid ning jutustavad antiikseid müüte, eriti nende sündi, vastuvõtmist Olümposele (teiste jumalate sekka) ja nende kultuse tekkimist. Kõik nad on kirjutatud heksameetris ja samas murdes, ent eri aegadel ning Homeros pole neist vist ainsatki kirjutanud. Enamik neist on lühikesed, ainult 6 on pikemad kui 22 rida, aga pikimad seevastu on 580 ja 546 rida pikad. Lühimad on 3 ja 4 rida pikad. Need olid mõjukad Vanast Roomast kuni XIX sajandini, üllatuslikult isegi varaste kristlike poeetide seas, kuid mõju on nähtud ka Alfred Hitchcocki filmis „Tagaaken" ja Neil Gaimani romaanis „Coraline".
https://en.wikipedia.org/wiki/Homeric_Hymns
KUU TEGELANE: Kes (18. august)
Kes on telesarja „Star Trek: Voyager" (1995–2001) tegelane, telepaatiline tulnukas ja Voyageri meeskonnaliige. Ta astus üles kohe sarja pilootepisoodis, mis teenis kaks Emmyt (eriefektide ja sarja tunnusmuusika eest). Ta kuulub okampade liiki, mille eluiga on 9 aastat, ja sarja alguses on ta 1-aastane. Okampad saavad suguküpseks 4-aastaselt, suguküpsus kestab ainult aasta ja paljuneda saavad nad korra elus. Seega pole Kes veel puberteeti läbinud, ehkki teda mängib 21-aastane Jennifer Lien, kes näeb välja nagu naine. Meeskonda võetakse ka tema peigmees Neelix, kes on märksa vanem. Moraalijüngrid kaebasid, et vanamees semmib tüdrukuga, kes pole veel suguküpsust saavutanud, aga muus osas on sari sünnis. Neljandal hooajal kirjutati Kes seriaalist välja, sest Lieni näitlejavõimed halvenesid, ta hakkas vajama rohkem duubleid ning keeldus probleemi arutamast või isegi tunnistamast. 2018 saatis kohus Lieni isegi psüühikahäirete ravile.
https://en.wikipedia.org/wiki/Kes_(Star_Trek)
KUU ARVUTIMÄNG: „Outer Wilds" (20. august)
„Outer Wilds" (mitte segi ajada sama aasta mänguga „The Outer Worlds") on 2019. aasta arvutimäng, mille tootis Mobius Digital ja avaldas Annapurna Interactive. Mängija on võõral planeedisüsteemil ajasilmuses. 22 minuti pärast läheb kohalik päike noovaks, planeedisüsteem hävib, mängija sureb ja kandub tagasi mängu algusesse. Muidugi, kui mängija varem surma saab, kandub ta samuti algusse. Eesmärk on planeedisüsteemi uurida ning õnnestubki kindlaks teha, kes tekitas ajasilmuse, mis eesmärgiga ning kuidas seda katkestada ja kas seda on üldse mõtet teha. Mängu arendamine algas 2012 ja juba 2015 sai see Sõltumatute Mängude Festivali peaauhinna. Pärast valmimist tuli nominatsioone ja auhindu juba karjana. 2021 valmis laienduspakett „Echoes of the Eye", mis sisaldab õuduse elemente. Seegi võeti hästi vastu.
https://en.wikipedia.org/wiki/Outer_Wilds
KUU FILM: „Total Recall" (22. august)
See on ligi kahetunnine märulifilm, mis on tehtud Philip K. Dicki 1966. aasta lühijutu „Mälestused kliendi omal valikul" põhjal. Lühijutt on BAASis, 10 arvustaja keskhinne on 4,8 ja enamik peab vajalikuks mainida, et jutt on filmist parem. Ronald Shusett ostis 1974 jutu filmimise õiguse, andis filmile nime, mille all see valmiski (Dickil on firma nimi Rekal), ja Dan O'Bannon hakkas stsenaariumi kirjutama. Dicki jutt täitis täispikast filmist üksnes esimese kolmandiku ja O'Bannon pidi ülejäänu juurde mõtlema. Dick luges käsikirja enne oma surma 1982 ja talle meeldis see, ent stuudiotele ei õnnestunud seda müüa: lõpp oli siiski nõrk. 1982 ostis projekti Dino De Laurentiis, pani režissööriks David Cronenbergi ja peaosatäitjaks Patrick Swayze'i – Schwarzenegger talle ei kõlvanud. Kuid 1988, kui kulutatud oli juba 14 miljonit dollarit, läks De Laurentiisi firma pankrotti ja projekti ostis sõltumatu filmistuudio Carolco Pictures Arnold Schwarzeneggeri õhutusel, kes tahtis ise peaosa saada. Režissööriks sai Paul Verhoeven ja stsenaariumi tehti pisut ümber, et Arnoldile paremini sobiks. Edasi lugege ise, artikkel on huvitav. 48–80 miljoni dollari suurune eelarve tõi tagasi 261 miljonit.
https://en.wikipedia.org/wiki/Total_Recall_(1990_film)
KUU ASTRONAUT: Anna Lee Fisher (24. august, 75. sünnipäev)
Anna ema oli sakslanna, kes pärast maailmasõda tutvus ja abiellus USA sõduriga. Anna oskab saksa keelt vabalt. Ta õppis algul matemaatikat, siis keemiat ja siis meditsiini. Haiglas töötades tutvus ta Bill Fisheriga, mõlemad olid internatuuris, aga Bill aasta võrra eespool. Mõlemad kandideerisid astronaudiks ja pääsesid esimesest ringist läbi, aga vastu võeti üksnes Anna, sest temal oli lisaks arstile keemiku taust. Kandideerimise ajal Anna ja Bill abiellusid. Õpe algas 1978 ja lõppes järgmisel aastal. Vahepeal õppis Bill omal käel lennukit juhtima, kandideeris 1979 uuesti ja osutus valituks. Juulis 1983 sündis neile tütar. Novembris 1984 saadeti Anna süstikuga Discovery kosmosesse ja ta sai esimeseks emaks kosmoses. Lennu eesmärk oli kinni püüda kaks satelliiti, mida polnud õnnestunud viia mõistlikule orbiidile. NASA polnud varem midagi sellist teinud ja paljud (sealhulgas Anna) kahtlesid, kas see üldse võimalik on, sest satelliidid olid väikebussi mõõtu ja polnud projekteeritud maa peale toomiseks. Siiski saadi mõlemad kätte, kuigi üks neist polnud nõuetekohaselt ehitatud ja sellest ei saanud kinni krabada sealt, kust algul plaaniti. Tuli käigu pealt eksperimenteerida. Selle tulemusena valiti Anna USA aasta emaks. Tema teine lend juunis 1986 tühistati Challengeri katastroofi tõttu ja rohkem ta kosmosesse ei saanud. 1989 sündis talle teine tütar.
https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Lee_Fisher
ESIMENE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas harilikku kukeharja. (2. august)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sedum_acre_single_-_Niitv%C3%A4lja.jpg
ESIMENE TEADUSEPILT: Jääkuubiku neutriinoobservatoorium (4. august)
Lõunapoolusel asub USA polaarjaam Amundsen-Scott. Sinna neutriinoobservatoorium rajatigi. Neutriinod ei suhtle mateeriaga peaaegu üldse ja sellepärast on neid väga keeruline kinni püüda. Kasutatakse ära asjaolu, et valguse kiirus jääs on hoopis väiksem kui vaakumis. Kui mõni neutriino jääs oleva vee molekuliga kokku põrkab, võivad tekkida laetud elementaarosakesed (elektronid, müüonid ja tauonid), mille kiirus võib olla suurem valguse kiirusest jääs. Sellisel juhul hakkavad nad eritama Tšerenkovi kiirgust, mis on olemuselt elektromagnetiline lööklaine. Selle avastamiseks on jää sisse palju niinimetatud niite paigaldatud. Nad päris niidid küll pole, sest seal on Tšerenkovi kiirguse avastamise seadmestik sees. Polaarjaam asub 2½ km paksusel jääkilbil ja niidid ulatuvad peaaegu jääkilbi allservani. Selleks puuriti jäässe vastava pikkusega augud kuumveepuurimise põhimõttel. Ehitamine algas 2005 ja toimus ainult polaarpäeval, mis võimaldas 24-tunniseid tööpäevi. Esimese polaarpäevaga paigaldati esimesed 9 niiti, mis muutis selle maailma suurimaks neutriinoobservatooriumiks. 2010 sai ehitus valmis ja kokku paigaldati 86 niiti.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:IceCube_Neutrino_Observatory_in_2023_02.jpg
TEINE TEADUSEPILT: Suure Hadronite Põrguti suurim eksperiment ATLAS (6. august)
Suur Hadronite Põrguti asub ametlikult Šveitsis Genfis, aga suurem osa sellest asub maa all ja jääb Prantsusmaa territooriumile. ATLAS on SHP suurim eksperiment ja selle käigus avastati Higgsi boson. ATLAS-e eesmärk on praktikas kontrollida osakestefüüsika teoreetiliselt välja töötatud standardmudelit. Siiamaale on mudel hästi kehtinud ja eksperimendid üksnes kinnitavad seda. Sellel fotol kujutatakse 8 torujat magnetit, mis ümbritsevad kalorimeetrit. Kalorimeeter on seade, millega mõõdetakse osakeste energiat. ATLAS töötab mitu aastat järjest ja sellele järgneb mitme aasta pikkune paus. Esimene tööperiood kestis 2010–12 ning selle võimsus oli esimesel aastal 1,8 teraelektronvolti (TeV), teisel aastal 7 TeV ja viimasel aastal 8 TeV. Teine tööperiood kestis 2015–18 ühtlase võimsusega 13 TeV ja kolmas kestab 2022–25.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Installing_the_ATLAS_Calorimeter_-_edit1.jpg
KUU MUUSIKAPILT: „Aastaid tagasi" (12. august)
„Aastaid tagasi" on 1869. aasta muusikal, mille libreto kirjutas William Gilbert ja muusika Frederic Clay. Sellega algas nende 7 aasta pikkune koostöö. Muusikali tegevus toimub Šotimaa kummitavas lossis. Lossis on neli esivanemate maali, mille autorid on Leonardo da Vinci, Michelangelo, Godfrey Kneller ja Joshua Reynolds. Kummitamine seisneb selles, et öösel maalid elustuvad ja isikud väljuvad maalidest. Esivanemad on maalitud eri vanuses ja just kaugemad esivanemad on maalitud noorematena. Gilbert kirjutas igale tegelasele ette tema sünni- ja surma-aasta ning missugusest aastast tema riietus pärineb. Eks nad siis semmivad omavahel, kuni saabub koit ja nad peavad maalidesse tagasi ronima. See oli Gilberti esimene tõsiseltvõetav muusikal. Kriitikud kiitsid seda, äriliselt oli see samuti edukas ja edaspidi lavastati seda korduvalt, kuigi pärast 1880. aastat üksnes asjaarmastajate poolt.
TEINE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas mangot. (14. august)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mangos_-_single_and_halved.jpg
KOLMAS LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas herneöölase röövikut. (16. august)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ceramica_pisi_caterpillar_(side_view)_-_Keila.jpg
KUU KOSMOSEPILT: hajusparv NGC 3324 Kiilu udukogus (17. august)
KUU MINERAALIPILT: Ivar Leidus pildistas baariumsulfaadimineraali barüüti. (24. august)
NELJAS LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas punet. (30. august)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Origanum_vulgare_inflorescence_-_Keila.jpg
PÄEVA MATERJAL COMMONSIS
KUU ARHITEKTUUR: Guggenheimi muuseum Hispaanias Bilbaos (28. august)
Guggenheimi Bilbao muuseum valmis 1997 ja see on üks Hispaania suurimaid muuseume. See asub Nervioni jõe kaldal, mis suubub Biskaia lahte. Kunagi oli sealkandis jõesadam, aga Solomon Guggenheimi fond ja Baskimaa valitsus ehitasid sinna ekstravagantse muuseumi, mis maksis 89 miljonit dollarit. Film „Total Recall" oli üksnes pisut odavam. Seda hakati kohe kutsuma XX sajandi meistriteoseks ja dekonstruktivismi pärliks, ehkki arhitekt Frank Gehry ise end selle kunstivooluga ei seosta. Vaadake siis seda pärlit. Ja kui sinnakanti satute, siis astuge läbi. Võib-olla mäletate seda muuseumi 1999. aasta Bondi-filmi „The World Is Not Enough" algusest – film oli muuseumist kallim. Juba esimese 3 aastaga külastas muuseumi peaaegu 4 miljonit turisti, kelle kulud poodides, restoranides, hotellides ja transpordis andsid 100 miljonit dollarit maksutulu ja ehitis oli end ära tasunud. Kriitika tuleb peamiselt sedapidi, et nii suures muuseumis tunduvad kõik kunstiteosed liiga pisikestena.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Museo_Guggenheim_--_2021_--_Bilbao,_Euskadi,_Espa%C3%B1a.jpg
KUU LOODUSEVIDEO: Geisrite org Kamtšatkal (1. august, ½ minutit)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Kamchatka_2022_Valley_of_Geysers.webm
KUU TEADUSEVIDEO: november 2020 teaduses (7. august, 12 minutit)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Science_Summary_for_November_2020.webm
ESIMENE GEOLOOGIAVIDEO: Kuidas Maa laamad minevikus liikusid? (8. august, 40 sekundit)
Tunnen puudust võimalusest video tagurpidi käima panna. Siiski avastasin võimaluse keerata video 4 korda aeglasemalt käima, see ongi sobiv kiirus selle video vaatamiseks.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tectonic_plate_model_1Ga.webm
TEINE GEOLOOGIAVIDEO: kolme minutiga maakera keskpunkti (11. august, 3½ minutit)
KUU KOSMOSEVIDEO: galaktika NGC 1132 (12. august, 6 minutit)
KUU BIOLOOGIAVIDEO: liblika tiib suurenduse all (20. august, 2 minutit)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Apollo_Butterfly_under_the_microscope,_4k.webm
_-_Keila.jpg){kind=link}
