PÄEVA MATERJAL WIKIPEDIAS AUGUSTIS 2026
KUU ARHITEKTUUR: Suur Part (8. august)
Ärimehed teevad endale tähelepanu tõmbamiseks kõiksuguseid trikke, eriti Ameerika Ühendriikides. New Yorgis oleval Long Islandil (see polnud tol ajal enam saar) elanud pardikasvataja Martin Mauer otsustas 1931, et tema ärile tõmbab kõige paremini tähelepanu pardikujuline maja. Maja pole suur: siseruum on kõigest 11×15 jalga (3,4×4,6 m ehk 15,6 m²), akendeta. Pardi silmades on Ford T tagatuled ja öösel säravad need punaselt. See-eest saab nii väikest maja treileriga teisaldada ja seda ongi kolm korda juhtunud (esimest korda 1937 ja viimast korda 2007 algkohta tagasi). Kuni 1984 tegutses maja pardipoena, aga siis äri lõppes keskkonnanõuete karmistumise ja kinnisvarahindade tõusu tõttu. 1997 võeti ta arhitektuurimälestisena kaitse alla. Arhitektid üldiselt laidavad seda maja, ehkki Mauer ei ehitanud seda arhitektidele meeldimiseks, vaid enesereklaamiks ja osalt ka nalja pärast.
.jpg "Long Island duck, Long Island, New York LCCN2017708800 (cropped)")
https://en.wikipedia.org/wiki/Big_Duck
KUU ETTEVÕTE: Toys for Bob (10. august)
Toys for Bob on USA videomängutootja. Selle asutasid 1989 Paul Reiche III ja Fred Ford. Kuni 2023. aastani valmis 22 mängu, järgmisel aastal plaanitakse veel üht. Esimene mäng oli "Star Control", millele ülejärgmisel aastal saabus järg, mis eksisteeris aastakümneid kõigi aegade parimate mängude edetabelites. XXI sajandi algul liikus firma litsentseeritud mängude tootmisele. Activision ostis Toys for Bobi ära 2005, 2023 ostis Activisioni Microsoft, aga 2024 Toys for Bob taas iseseisvus – sellele aitas kaasa Activisionis 2021 toimunud diskrimineerimisskandaal. Reiche ja Ford lahkusid firmast 2020, ent firma tegutseb ikka edasi. Tema nähtavasti kõige tuntumad sarjad on "Madagascar", "Skylanders" ja "Call of Duty". "Skylandersiga" (alates 2011) käivad koos mängulaud ja mänguasjakesed ning nende abil saab mängu juhtida. Ehkki on väidetud, et Toys for Bob olevat selle meetodi leiutanud, ei vasta see tõele: see leiutati juba 1987. Auhindu ja äramärkimisi on tulnud firmale karjakaupa, aga pärast 2017. aastat pole midagi tulnud.
https://en.wikipedia.org/wiki/Toys_for_Bob
KUU ASTRONOOMIA: Mesklin (15. august)
Mesklin on planeet, mille mõtles välja Hal Clement. Esimesed jutud sellest planeedist ilmusid 1953 "Astounding Science Fictionis". See planeet tiirleb Luige tähtkujus oleva kaksiktähe Cygni 61 ühe komponendi ümber. Tema mass on 16 Jupiteri massi ehk 1800 Maa massi ja ta pöörleb väga kiiresti: ööpäev kestab 18 maist minutit. Seetõttu on planeet välja veninud: ekvaator on 77 tuhat kilomeetrit pikk, meridiaan ainult 32 tuhat km. Gravitatsioon on poolusel 665 g ja ekvaatoril 3 g. Orbiidiks on veninud ellips ja aasta kestab 1800 maist päeva. Mesklin on külm: temperatuur on suvel -50 °C ja talvel -180 °C. Mesklinil endal on 2 kuud ja suur rõngaste süsteem. Planeedi intelligentsed elukad meskliniidid meenutavad eksoskeletoniga röövikuid või sajajalgseid. Neil pole kopse ja nad omastavad atmosfäärist vesinikku samamoodi nagu maised putukad hapnikku. Nende ühiskond on tööstuseelne. Clement tegi põhjalikke arvutusi planeedi füüsika kohta ja tema juttude kohta räägitakse, et nende peategelane ongi planeet ise.
https://en.wikipedia.org/wiki/Mesklin
KUU KATASTROOF: orkaan Camille (17. august, aastapäev)
Orkaan Camille tabas Mississippi osariigi lõunaosa 1969. aasta augustis. Ainult 4 korda on juhtunud, et kõrgeima, 5. kategooria orkaan maabub USA rannikul. Hukkus vähemalt 348 inimest, neist Mississippis 172 ja Virginias, kuhu Camille puistas kuni 69 cm sademeid (Eesti aasta norm!), vähemalt 153. Ilmaennustajad said algusest peale aru, et Camille'ist tuleb väga võimas orkaan, ent kahjuks ennustasid tema teekonda kogu aeg valesti, arvates, et küll ta keerab ida poole ära, ent pani otse edasi ja tabas niimoodi piirkonda, mis oli suhteliselt vähe ette valmistatud. Aastal 2004 avati Camille'i mälestuseks muuseum, mida orkaan Katrina juba järgmisel aastal tublisti kahjustas. Päris tore oli lugeda, et USA merejalavägi laskis maha hulkuvaid koeri ja Virginias ilmus orkaani tulemusel kollase õuna sort "Ginger Gold", igast jamast on ka midagi kasu. Tunamullu avaldati teadusuuring selle kohta, missugust kahju oleks Camille tekitanud, kui ta oleks saabunud 2022. aastal, arvestades rahvaarvu ja jõukuse suurenemist.
.jpg "Rt. 626 at the Rockfish River (7797529596)")
https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Camille
KUU TELESARI: "Jonny Questi tõelised seiklused" (26. august, 20. aastapäev)
1964 tehti USA-s animasari "Jonny Quest", 1986 selle järg "Jonny Questi uued seiklused", 1990-ndate alguses kaks täispikka joonisfilmi "Jonny's Golden Quest" ja "Jonny Quest küberputukate vastu" ning siis otsustas Hanna-Barbera, et aeg on küps uue joonissarja jaoks. Varem oli Jonny olnud umbes 10-aastane ja põhiliselt oma vanematega mööda seiklusi kaasa jõlkunud, seekord otsustati sari teha rohkem Jonny-põhiseks ning selleks tuli lapsed vanemaks teha: Jonny on 14-, Jessie 15- ja Hadji 16-aastane. Esimesel hooajal tegeldi reaalsete nähtustega, teine hooaeg läks üle ulmelistele nähtustele ning lisaks kaotasid tegelased ühe eluaasta (Jonny sai 13-aastaseks), nii et sarja nimi (real adventures) ei vastanud enam sisule. Ootused olid suured: nii nagu 1994 oli "Ränirahnude" aasta ja 1995 "Joogi-karu" aasta, nii pidi 1996 saama Jonny Questi aastaks. Reklaam oli massiivne, aga äriliselt sari ... oli kah, kriitika oli leige, kolmandat hooaega otsustati mitte teha.
https://en.wikipedia.org/wiki/The_Real_Adventures_of_Jonny_Quest
KUU AJAKIRI: "The All-Story Magazine" (28. august)
Frank Munsey oli 1882 asutanud ajakirja "Argosy" ja asutas 1905 uue ajakirja "The All-Story Magazine". See oli kuukiri kuni 1914. aasta märtsini, mil muutus nädalakirjaks. Mais 1914 liitis Munsey selle oma teise ajakirjaga "The Cavalier" ja pealkirjaks sai "All-Story Cavalier Weekly". 1920 liitis Munsey selle oma põhilise ajakirjaga "Argosy". "The All-Story Magazine" on tähtis selle poolest, et Edgar Rice Burroughs avaldas seal 1912 oma esimese müüdud jutu "Marsi kuude all" (edaspidi tuntud kui "Marsi printsess"). Barsoomi-sarja järgmised 3 romaani ilmusid sealsamas. Samal 1912. aastal ilmus ajakirjas "Ahvide Tarzan", mis oli esimene Tarzani-jutt, ja riburadapidi tulid järgmised. Peale selle kirjutas Burroughs seal Pellucidarist, mis asub maakera sisemuses ning on asustatud ürginimeste ja saurustega – selge, kust Obrutšev "Plutoonia" jaoks inspiratsiooni sai. Ja 1919 ilmus seal "Capistrano needus", esimene teos, kus seikleb Zorro.
https://en.wikipedia.org/wiki/The_All-Story_Magazine
ESIMENE KOSMOSEPILT: Hubble'i ülisüvavaade (3. august)
Hubble'i ülisüvavaade on Hubble'i kosmoseteleskoobi komposiitfoto Ahju tähtkujus asuvast piirkonnast Orioni tähtkujust lõunas. Foto koostamiseks tehti kosmoseteleskoobiga kaks fotosessiooni, 23. septembrist 28. oktoobrini 2003 ja 4. detsembrist 2003 14. jaanuarini 2004. Ülisüvavaade koostati 800 Hubble'i fotost. Pildistatud taevaala suurus oli diagonaalselt umbes 3,4 kaareminutit ehk ligikaudu kümnendik Kuu läbimõõdust. Fotol on umbes 10 000 galaktikat, millest vanimad on üle 13 miljardi aasta vanad. Ülisüvavaate abil on välja selgitatud tähtede tekkimise kiirus galaktikate moodustumise varases staadiumis esimese miljardi aasta jooksul pärast Suurt Pauku. Samuti parandas see inimkonna ettekujutust galaktikate jaotusest, arvust, mõõtmetest ja heledusest eri ajastutel, ühesõnaga galaktikate evolutsioonist. Suure punanihkega galaktikad on väiksemad ja vähem sümmeetrilised kui väikese punanihkega galaktikad, see illustreerib galaktikate kiiret arengut pärast Suurt Pauku.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:NASA-HS201427a-HubbleUltraDeepField2014-20140603.jpg
ESIMENE ÕUDUSPILT: Edward Munchi "Karje" (18. august)
Õuduspildina läheb arvesse küll. Edward Munch maalis selle 1893 ja tegi sellest elu jooksul palju versioone: pastelle, õlimaale ja litograafiaid, viimastest värvis ta osa isiklikult käsitsi. Maalitud paik on tuvastatud, tollal olid selle lähedal hullumaja, kus hoiti Munchi õde, ja tapamaja. New Yorgi oksjonimaja Sotheby's müüs 2012 "Karje" 120 miljoni dollari eest, mis tollal oli kõigi aegade kalleim maal. Philip Dicki romaanis "Kas androidid unistavad elektrilammastest?" vaatavad peategelane ja tema partner Phil Resch kunstigaleriis seda maali ja Resch ütleb, et maal meenutab talle seda, kuidas tema arvates androidid end tunnevad. Kui mäletate filmi "Üksinda kodus" postrit, siis Macaulay Culkini ilme sellel on inspireeritud "Karjest". "Doktor Who" pahalased Tasased, kes toodi sarja 2011, on samuti inspireeritud "Karjest". Maalil on oma emoji ja USA energiadepartemang tähistab maalist ajendatud piktogrammiga radioaktiivsete jäätmete konteinereid.
KUU KIRJANDUSELOEND: parima romaani "Nebula" (3. august)
"Nebulat" annab välja Ulmekirjanike Assotsiatsioon aasta parima teose eest, mis on avaldatud USA-s inglise keeles. Ulmekirjanikud valivad välja niihästi nominendid kui auhinnasaajad, ehkki mitte tingimata iseendi seast, nii et filminduses vastaks sellele auhinnale "Emmy". Romaan peab olema vähemalt 40 000 sõna pikk. Esimese auhinna sai 1965. aastal Frank Herberti "Düün". Seni viimane auhinnasaaja on Stephen Graham Jones romaaniga "The Buffalo Hunter Hunter" – lugesin sisukokkuvõtet ja see oli jälk. Enim võite on saanud Ursula Le Guin, 4 võitu 6 nominatsioonist. Joe Haldemanil on 3 võitu 4 nominatsioonist. Jack McDevittil on enim nominatsioone, 12 (1 võit). Poul Andersonil ja Philip Dickil on enim nominatsioone neist, kes võitnud pole (5). Mina olen esimeste aastate nominentidest suure osa läbi lugenud, aga viimase 10 aasta nominentidest mitte ainsatki (viimane oli 2014 USA-s ilmunud "Kolme keha probleem", mis väga meeldis).
https://en.wikipedia.org/wiki/Nebula_Award_for_Best_Novel
ESIMENE FILMILOEND: Clint Eastwoodi filminäitlejakarjäär (10. august)
Eastwood debüteeris 1955 ülitobedas koletisefilmis "Olevuse kättemaks". Sama aasta filmis "Tarantel" kasvatab teadlane tarantli majasuuruseks ja see laseb laborist jalga. Eastwood viskab filmi lõpus lennukist tarantli peale napalmi. 1967. aasta lühifilmis "Õhtu nagu iga teinegi" peab pankurina töötav Eastwood oma naise pärast võitlema koomiksitegelaste Mandrake'i, Batmani, Diabolicu ja Flash Gordoniga. 2000. aasta filmis "Kosmosekauboid" saadetakse neli vananevat katselendurit kosmosesse vana nõukogude satelliiti parandama. NSV Liit saatis kosmosesse tuumarelva, kuigi see oli keelatud, ning kardetakse, et vana satelliit hakkab hulluks minema ja Maad pommitama. Ja sellega ongi Eastwoodi ulmefilmid üles loetud.
https://en.wikipedia.org/wiki/Clint_Eastwood_filmography
TEINE FILMILOEND: 2024. aasta "Emmy" auhindade loend (24. august)
"Emmy" on USA televisiooni aastaauhind, mida tunamullu anti välja 99 kategoorias. Tseremoonia toimus 15. septembril Los Angeleses Paabulinnu teatris. Ulmeseriaalidest sai postapokalüptiline "Fallout" 13 nominatsiooni, millega jagas 5. kohta. 17.–29. koha jagajate seas 5 nominatsiooniga olid "Tähesõdade" teemaline "Ahsoka", Liu Cixini "Kolme keha probleemi" põhjal tehtud samanimeline sari ja koomiline õudusfantaasia "Mida me teeme varjudes", kus vampiirid püüavad elada tavaliste inimeste kombel New Yorgis Staten Islandil. Ükski neist ei saanud üle 1 "Emmy".
https://en.wikipedia.org/wiki/76th_Primetime_Creative_Arts_Emmy_Awards
PÄEVA MATERJAL COMMONSIS
TEINE KOSMOSEPILT: Linnutee (8. august)
Enamik tähti kuulub mõnda galaktikasse ja Maa kuulub Linnutee galaktikasse. Nii et Linnuteed me väljastpoolt vaadelda ei saa, ainult seestpoolt. Linnutee on spiraalgalaktika ja Päike asub selle keskmest keskmisel kaugusel. Linnutee keskmes on ülimassiivne must auk, mis on Päikesest 4,1 miljonit korda massiivsem. Linnutees on 100–400 miljardit tähte ja vähemalt sama palju planeete. Vanimad tähed on peaaegu sama vanad kui universum. Linnutee on keskmisest suurem galaktika ja väga korrapärane, ent mitte midagi erilist. Kuigi juba antiikajal uskusid astronoomid üldiselt, et Linnutee koosneb tähtedest, suutis seda esimesena näidata alles Galileo Galilei aastal 1610, sest tema leiutas teleskoobi. Kuni 1920-ndateni uskusid astronoomid üldiselt, et kõik universumi tähed kuuluvad Linnuteesse, aga Edwin Hubble näitas 1923, et Linnutee on üks paljudest galaktikatest ja seni udukogudeks nimetatud taevaobjektid on tegelikult samuti galaktikad. Ja nimest – on näidatud, et rändlinnud kasutavad öösel orienteerumiseks tõepoolest Linnuteed.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Milky_way_in_Elbrus.jpg
KOLMAS KOSMOSEPILT: virmalised (13. august)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Aurora_and_perseids.jpg
TEINE ÕUDUSPILT: USS "Missouri" põleng (26. august, aastapäev)
Kui aurumasinad olid töökindlust tõestanud, tellis USA valitsus 1839 kaks esimest aurusõjalaeva. Selleks ajaks oli Prantsusmaal ja Suurbritannial aurusõjalaevu juba 15. Ehkki mereminister James Paulding vandus, et ta mitte iialgi ei luba panna uhketele purjelaevadele neid uusi jõledaid merekoletisi (aurumootoreid), oli ta siiski sunnitud avalikkuse survel seda tegema. Ehitus algas 1840, laevad valmisid 1841, anti sõjaväele üle 1842 ning said nimeks "Mississippi" ja "Missouri". "Missouri" oli esimene USA aurusõjalaev, mis Atlandi ookeani ületas. 25. augustil 1843 jõudis ta Gibraltari sadamasse ning samal õhtul ja öösel põles hooletuse tõttu maha. Põleng kestis 6 tundi ja kell 2 öösel lendas lõhkeainekamber õhku. Evakueerumiseks oli palju aega ja inimohvreid polnud, ainult merekaru hukkus – laeval peeti karu, kes läks ähmi täis ega lasknud end evakueerida. USA mereväe juhtkond jälestas veel kaua aega aurumootoreid ja rääkis kuni 1880-ndateni vajadusest aurusõjalaevadest loobuda, aga aeg nõudis oma: viimane ainult purjede jõul liikuv USA sõjalaev valmis 1854, isegi USA kodusõja ajal ei tehtud neid juurde, ehkki need olid aurulaevadest odavamad.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_Burning_of_the_USS_Missouri_in_Gibraltar.jpg
KUU ASTRONOOMIAVIDEO: James Webbi teleskoop (13. august)
.webm.jpg "Designing Webb (SVS14185).webm")
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Designing_Webb_(SVS14185).webm
ESIMENE VANAFILM: "Keskpäeva varjud" (14. august, 14 minutit)
"Keskpäeva varjud" on 1943. aasta sõltumatu mängufilm, mille autorid ja ainsad näitlejad on abielupaar Alexander Hackenschmied (Alexander Hammid) ja Eleonora Derenkovskaja (Maia Deren), kes tegid väga odavalt arvestatava tasemega filme. Maia oli Hollywoodi suhtes ülikriitiline ja rääkis, et Hollywoodi filmides kulutatakse ainuüksi huulepulga peale see summa, millega tema teeb kogu filmi. "Keskpäeva varjud" oli tema filmidebüüt. Palun vaadake, film on täiesti ulmeline. Maia suudab ennast mitmekordistada, üksvahe on samas ruumis 4 Maiat. Film võitis 1947 Cannes'i filmifestivali rahvusvahelise Grand Prix'. Seda on peetud varaseks film noiriks ja selle žanri mõjutajaks. 1990 otsustati, et see film kuulub kultuuripärandina säilitamisele Kongressi raamatukogus. Maia oli filmi tegemise ajal 26-aastane, aga suri juba 44-aastaselt, seevastu Alexander elas 96-aastaseks ja suri 2004.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Meshes_of_the_Afternoon_(1943).webm
TEINE VANAFILM: Jaffa värav Jeruusalemmas 1897. aastal (17. august, 44 sekundit)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Porte_de_Jaffa,_c%C3%B4t%C3%A9_est,_1897.webm
