KUU ARVUTIMÄNG: „Yoshi uus saar" (7. jaanuar)

„Yoshi uus saar" on Nintendo 2014. aasta platvormmäng, mis on „Yoshi saare" sarja kolmas mäng, ehkki selle sündmused asetuvad 1995. aasta mängu „Yoshi saar" ja 2006. aasta mängu „Yoshi saar DS" vahele. Ehkki see oli Jaapani mäng, avaldati see Jaapanis 4 kuud hiljem kui ülejäänud maailmas. Nüüd sisust. Kurg viib pisi-Mariot ja pisi-Luigit nende vanematele, kui kuri nõid Kamek vangistab kure ja pisi-Mario kukub Munasaarele, mida valitseb pisi-Bowser ja kus elab värviliste dinosauruste Yoshide klann. Pisi-Mario tunnetab telepaatiliselt pisi-Luigi asukohta ja seetõttu nõustuvad Yoshid teda venna juurde viima. Yoshid on mängitavad tegelased ja nad kannavad Mariot seljas. Reis läbib 6 maailma, millest igaühes on 10 taset, neist 2 salajased. Pärast kõigi tasemete läbimist peab mängija alistama algul pisi-Bowseri, siis Bowseri ja lõpuks hiid-Bowseri. Kriitikute arvamus oli leige. Läbimüügilt on mäng Nintendo mängude seas praegu 33. kohal, ent 2020. aastaks müüdi siiski üle 2 miljoni eksemplari.

https://en.wikipedia.org/wiki/Yoshi%27s_New_Island

KUU ULMEJUTT: „Lumekuninganna" (14. jaanuar)

Eileen Kernaghan kirjutas 2000. aastal Hans Christian Anderseni „Lumekuningannast" feministliku versiooni. Kai ja Gerda tutvuvad paruness Auroraga, kes nimetab end rändakadeemikuks; hiljem ilmneb, et ta on Lumekuninganna. Kai hakkab tema õpilaseks ja lahkub temaga. Kui Kai pole talle mitu kuud kirjutanud, sõidab Gerda teda otsima. Ta leiab Aurora mõisa, kus selgitatakse, et ta sõitis suveks põhja. Gerda järgneb, kuid ta röövitakse Ritva ja tema suguharu poolt. Ritva isa on röövel ja ema šamaan, Ritva näeb nägemusi ja õudusunenägusid, mis näitab, et temastki hakkab šamaan saama. Ritva röövlielu ei salli, otsustab oma suguharu hüljata ja liitub Gerdaga. Nad jõuavad lõpuks põhjapoolusele, päästavad Kai ja toovad kodumaale, ent neiud otsustavad, et Kai on vahepeal nii muutunud, et temaga ei kõlba enam abielluda. „Lumekuningannast" on tehtud palju häid ekraniseeringuid, näiteks ETV telelavastuses oli Ülle Kaljuste nimiosas ja Lembit Ulfsak laulis „Nõuniku laulu", isiklikult kiidan Saksa-Soome 2014. aasta telefilmi.

https://en.wikipedia.org/wiki/The_Snow_Queen_(Kernaghan_novel)

KUU FILM: „Batmani tagasitulek" (16. jaanuar)

„Batmani tagasitulek" on Ameerika 1992. aasta superkangelasefilm Michael Keatoniga peaosas, režissöör oli Tim Burton. Olen näinud ja meeldis, Michelle Pfeiffer Selina Kyle'i ehk Kassnaisena on mul siiamaale meeles, aga Danny De Vito Pingviinina olen vahepeal unustada suutnud. Film on järg 1989. aasta filmile „Batman", mis omal ajal oli kassatulult kõigi aegade 5. film, nii et Hollywoodi reeglite järgi pidi see järje saama. Burtonit taheti režissööriks tagasi, aga Burtonile üldse järjefilmid ei meeldinud, ta nõustus nendega ainult siis, kui need pakkusid midagi uut ja üllatavat esmafilmiga võrreldes. No Batmani koomiksis tegelasi juba on ja stsenaariumist tehti kümneid versioone. Lõpuks visati välja Bruce Wayne'i kallim Vicky Vale, Robin, Two-Face, automaatidega relvastatud jõuluvanad ja hulk vähemtähtsaid tegelasi ning keskenduti Kassnaisele, sest Burtonile ja „Batmani" stsenaristile Sam Hammile ta meeldis. Meeldis teistelegi, Sean Young valmistas kodus Kassnaise kostüümi ja läks seda kandes Burtoni juurde – miski ei aidanud, ta ei saanud seda rolli.

https://en.wikipedia.org/wiki/Batman_Returns

Esilehel olid veel Richard III luustiku väljakaevamine ja identifitseerimine, Gwen Stefani laul „Shine" animafilmist „Paddington", mis räägib karupoeg Paddingtoni identiteedikriisist, ning 2007. aastal Kansases möllanud Greensburgi tornaado, kus hukkus 12 inimest ja varakahju tekkis veerand miljardit dollarit. 1971 avaldas David Bowie laulu „Life on Mars?", ent ulmet selles pole, hoolimata pealkirjast.

KUU ASTRONOOMIAPILT: Titan (9. jaanuar)

Titan on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine Ganymedese järel. Titani avastas 1655 hollandlane Christiaan Huygens. Avastamisjärjekorras on ta kuues kuu pärast Kuud ja nelja Galileo kuud Jupiteri ümbert. Ta tiirleb Saturnist 1,2 miljoni kilomeetri kaugusel ehk 3 korda kaugemal kui Kuu Maast. Titanilt vaadates moodustab Saturn (rõngaid arvestamata) 5,09° suuruse kaare, mis on 11 korda suurem kui Kuu Maalt vaadatuna (0,48°). Titan on suurem kui Merkuur, ent koosneb põhiliselt jääst, Merkuur seevastu kivist ja Merkuuri mass on suurem. Titani atmosfäär on 1½ korda tihedam kui Maa oma ning koosneb 94,2% osas lämmastikust ja 5,7% osas metaanist. Ülejäänud kuudel Päikesesüsteemis atmosfäär praktiliselt puudub. Titanil esinevad tuul, vihm, düünid, jõed, järved ja mered (vedelast metaanist ja etaanist) ning jõgedel on deltad. Seetõttu on Titani nimetatud kõige Maa-sarnasemaks taevakehaks Päikesesüsteemis, ehkki madalamal temperatuuril – keskmiselt 94 K ehk -179 °C.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Titan_globe.jpg

KUU KATASTROOFIPILT: Chicago suur tulekahju (15. jaanuar)

Chicago suur tulekahju toimus 8.–10. oktoobril 1871. Hukkus 300 inimest, hävis 17 tuhat maja ja kodutuks jäi üle 100 tuhande inimese ehk kolmandik linlastest. Enam kui 2/3 Chicago majadest oli tollal täispuidust, enamik majadest oli kaetud ülimalt tuleohtliku tõrvatud laastukatusega. Kõik linna kõnniteed ja paljud tänavad olid puidust. Alates 4. juulist kuni tulekahju alguseni (3 kuuga) oli linn saanud ainult 25 mm sademeid, kõik oli krõbekuiv. No ja kui siis süttis, saatis tulevaht tuletõrje kogemata valesse kohta. Algul loodeti, et Chicago jõe lõunaharust ei lähe tuli üle, aga piki jõge olid saeveskid, laod ja söepunkrid, jõel olid puitlaevad ja -sillad. Kesköö paiku puhus tuul põleva risu üle jõe majade katustele ja gaasitööstusesse. Kesklinnas tekkis tulekeeris. Järgmisel päeval hüppas tuli ka üle jõe peaharu ja jõudis linna põhjaossa. Kui linna veevarustus maha põles, kadus veesurve ja tuletõrjujad jäid abituteks. 9. oktoobri õhtul hakkas vihma sadama, ent tulekahju oli selleks ajaks hakanud läbi põlema: tihedad majakobarad olid juba maha põlenud. Üllatus või mitte, linnaelanike arv jätkas jõudsat kasvamist, ületades 1880. aastal poole miljoni piiri ja Chicago sai suuruselt maailma 5. linnaks.

https://en.wikipedia.org/wiki/Great_Chicago_Fire

ESIMENE VANAFILM: „His Girl Friday" (18. jaanuar, aastapäev, 1½ tundi)

USA 1940. aasta poolkomöödia. Lootsin Robinson Crusoe paroodiat naissoost Reedega, aga ei, kaks ajakirjanikku päästavad politseiniku tapnud meest surmast. Nimelt oli politseinik neeger, aga valgel mehel on ju õigus tappa neegerpolitseinikku, kui see talle pähe tuleb, kas pole? Cary Grant ja Rosalind Russell mängivad tippajakirjanikke, ühtlasi lahutatud abikaasasid. Esimesed pool tundi ei juhtu midagi, ainult aetakse juttu. Kõik suitsetavad, restoranis pannakse kohvile ilma luba küsimata rummi hulka. Nii et mulle ei meeldinud. Kriitika oli seevastu üllatavalt kiitev. Dialoogid olevat teedrajavad. Filmitegijad avastasid, et päriselus räägivad inimesed alailma üksteisele vahele, üks alustab enne kui teine lõpetab, ning stsenaristid koostasidki dialoogid, kus lausete algused ja lõpud on tähtsusetud. Film püstitas ühe minuti jooksul öeldud sõnade arvu rekordi. Nautige siis revolutsioonilisi dialooge, mina ei suutnud. Naispeategelane Hildy Johnson olevat olnud eeskujuks Supermehe kallimale Lois Lane'ile, kes oli samuti ajakirjanik, ehkki Lane debüteeris juba 2 aastat enne filmi valmimist.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:His_Girl_Friday_(1940,_SDR).webm

PÄEVA MATERJAL COMMONSIS

KUU TEHNIKAPILT: uusaastailutulestik Saksamaal Baden-Württembergis Švaabimaal (1. jaanuar, aastapäev)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Fireworks_on_New_Year%27s_Eve_in_a_small_Swabian_village_(1),_brightened.jpg

KUU LOODUSEPILT: looduslik jääskulptuur Antarktikas (5. jaanuar)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:114_once_an_iceberg_now_a_Growler_and_a_scupture_V-P.jpg

KUU KOSMOSEPILT: vaade Rahvusvahelisest Kosmosejaamast pärast Hunga-Tonga veealuse vulkaani purset. Vaadake, kuidas veealune vulkaan võib pool taevast ära rikkuda. (16. jaanuar, aastapäev)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:ISS-66_Atmospheric_plume_from_2022_Hunga_Tonga_eruption_-_edited.jpg

ESIMENE SÜRREALISMIPILT: viljapõld Saksamaal Põhja-Rein-Vestfaalis (19. jaanuar)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:D%C3%BClmen,_Kirchspiel,_Dernekamp,_Getreidefeld_--_2024_--_0003.jpg

TEINE SÜRREALISMIPILT: usupüha Bangladeshis. Usklikud on püstitanud suure hulga standardsuurusega telke. Minule meenutab rohkem arvutimängu. (22. jaanuar, peaaegu 3. aastapäev)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Colors_of_Bishwa_Ijtema.jpg

TEINE VANAFILM: viiuldaja Miki-Hiir (1. jaanuar, avaliku omandi päev, 7 minutit)

Eelmise sajandi esimesel poolel ja varemgi oli musitseerimine niihästi levinum kui ka tähtsam kui tänapäeval. Minul mängib praegu taustaks raadio, mõni kuulab muusikat kõrvaklappidest või arvutist. Aga kui muusikat mängivaid kõrvaklappe pole veel leiutatud, arvuti on toasuurune ja ainult piiksub ning raadiost tulevad põhiliselt jutusaated ja needki läbi ragina – jah, siis on ise muusika tegemisel hoopis suurem tähtsus. Siin astub Miki-Hiir üles viiuldajana ja mängib puhast klassikat. Walt Disney eeldas, et enamik kuulajatest on neid lugusid varem kuulnud ja tunneb ära – küllap tundsidki. Aga küsige tänapäeva vaatajalt, näiteks iseendalt, kolme heliloojat – mina panin ühe pihta ja see oli ka täielik koba. Nii et klassikalise muusikateadmine on tänapäeval mandunud, ise muusika tegemine samuti. Kujutlege, et selles filmis oleks Miki-Hiire asemel mõni tänapäeva multikasarja tegelane – oleks ikka pentsik küll, Lisa Simpson vist ainsana kannaks välja ja sedagi saksofoni, mitte viiuliga.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:016_-_Fiddling_Around_(Just_Mickey).webm

KUU RELIGIOONIVIDEO: vastuolud piiblis (8. jaanuar, 9 minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Contradictions_in_the_Bible.webm

KUU ULMEFILM: „Minose paradoks" (9. jaanuar, 5 minutit)

Antiikmütoloogias oli Kreeta saarel inimese keha ja härja peaga koletis Minotauros, kellele Kreeta kuningas Minos ehitas elukohaks labürindi. Talle viidi igal aastal ohvriks 9 noort inimest. Lõpuks Ateena prints Theseus tappis Minotaurose ja vabastas Ateena inimeste ohverdamise kohustusest. Selles filmis võitleb Theseus Minotaurosega mitu korda ja iga kord taasärkab Minotauros veel tugevamana, nii et see meenutas arvutimängu, kus iga taseme eduka läbimise järel tuleb järgmine, tugevam tase. Niisugust asja nagu Minose paradoks päriselt olemas ei ole, aga selle filmi vaatamise ajal mõtlesin, kas on mõtet ikka Minotaurost muudkui tappa, kui ta sellest järjest tugevamaks saab. Aga mis oleks alternatiiv?

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_Minos_Paradox_-_A_Sci-Fi_Mythological_Short_Film,_Cinematic_Unreal_Engine_5.webm

KOLMAS VANAFILM: „Animal Crackers" (16. jaanuar, 99 minutit)

Kui vennad Marxid said koomikutena kuulsaks, kirjutati muusikal „Animal Crackers" (ma ei oska seda tõlkida, mingeid loomi muusikalis pole), mis aastail 1928 ja 1929 jooksis Broadwayl 191 etendust. Kõik 4 venda Marxi tegid kaasa, nad olid ka kõik musikaalsed. 1930 tehti muusikalist film, kus enamik muusikali näitlejatest kordas oma rolli, ehkki muusikalisi numbreid kõvasti kärbiti. Mõned jäid sisse ka, näiteks Harpo Marx mängib mitu minutit harfi. Kujutlegem tänapäeva – missugune tänapäeva meesnäitleja võiks filmis ilma dublandita esitada mitme minuti pikkuse harfipala? Missugune režissöör paneks oma filmi mitme minuti pikkuse harfipala? Soovitan seda filmi vaadata, kuigi ulme ei ole. Näitlejaskonnast suri viimasena naispahalast mänginud Margaret Irving (aastal 1988). Sisust – on ehtne maal, selle hea võltsing ja vilets võltsing ning neid muudkui varastatakse ja vahetatakse.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Animal_Crackers_(1930).webm