Servus!

Alustan vabandusega. Vabandan, et eelmise numbri peatoimetaja veerus kirgi kütsin. 2024. aasta ulmeraamatute parima esikaane konkurss jääb ära tehnilise võimaluse käest pudenemise tõttu. Aga, katsume järgmiseks aastaks midagi kokku monteerida ja see ulmeesikaane konkurss tuleb!
Jätan selle pärandkohustusena enda järelkäijale, kes 2026. aastal Reaktorit majandab.

See aga selleks ja asjast – kevad on käes, kuu kiikab aprilli ja päike ilmus märtsi viimase päeva puhul nähtavale. Kena! Oligi juba aeg.

Aga, veel enam asjast -  selles numbris siis intervjuu Krafinnaga, Lüüli Suuk kirjutab meile Leonora Carringtonist, Jüri Kallas mõtiskleb (ulme)kriitika teemadel, Marko Kivimäe räägib sõgedatest poolakatest, Maarja Kruusmets muljetab eelmise numbri juttude teemal ja loomulikult ka arvustused Elar Haljaselt üks ja Tim Hornetilt kaks ning jutud.

Esikaanepildi käkerdas seekord kokku Manfred Kalmsten. Tänud mulle.

 -Kalmsten, side lõpp